Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma kalandus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Maailma Kalandus
 
1. ) Maailma kalapüügi liigid.
1.1. ookeani püük. – kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained.
Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest.
1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud.
Liigse püügi surve all. Läänemeri.
1.3. Magevete kalandus
Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt.  Peipsi järv.
1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud , ja kannatavad ülepüügi all.
2.) Probleemid maailma kalavarudega.
2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud.
2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem.
3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks.
3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks.  Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest.
3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud.
3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad . Püügikeelu ajad, Kudemisajad.
3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal  pole puhastusjaamu külades, väga nõrk.
Maailma kalandus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iceflower Õppematerjali autor
Maailma kalapüügi liigid, probleemid maailma kalavarudega, meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks.

Sarnased õppematerjalid

Maailma kalandus ja vesiviljelus
9
odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:

Geograafia
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Eestis valitsevad edela-, lõuna- ja läänetuuled. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja siis puhuvadki tugevamad tuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on sisemaal alla 4 m/s, avamererannikul 6m/s. 7 Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, ent talvel oluliselt kõrgem. Talvel tõstab Läänemeri rannikuala temperatuuri ja erinevus sisemaa omast on suurem kui muudel aastaaegadel. Kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem juuli. Suve lõpuks ühtlustuvad ka temperatuuri regionaalsed erinevused. Keskmine õhutemperatuur talvel on ­6° C kuni ­ 7° C ja suvekuudel 13,8° C kuni 19,6° C. Aastas sajab keskmiselt 550­800 mm ning keskmine õhuniiskus on 80­83%. Kõige vähem on

Loomakasvatus
Koseteadliku kalapüügi korraldamine
9
doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

Ülekasutamine. Püütakse 200-2500m sügavuselt. 3.Kalavarude seisund maailmas ja kalasaakide edasise suurensamise võimalused ,näited kalavarude üleekspluteerimisest(L 1-1.8-13) Kalavarude üleekspluteerimine põhjustab ülepüüki.Kolm kala eluiga läheb kalavarude taastumiseks. Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h. teadlased veendunud, et veekogude elusressurssid on küll taastuvad, kuid mitte lõpmatud ja vajavad selleks, et rahuldada maailma aina kasvava elanikkonna toiduvajadust ka tulevikus, mõistlikku korraldamist. Maailm on nüüd silmitsi ülemaailmse kalapüügi kriis enneolematu taseme. Vastavalt ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), 70% maailma kaubanduslikult olulist mere kalavarud on täielikult püütud, liiga intensiivselt, või kahanenud. Aastal kolmandik maailma suurima mere püügipiirkondade, saak on vähenenud 20% või rohkem, maksimaalne aastat

Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

.............................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus.....

Geograafia
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

........................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

........................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40 ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40 35

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

ja õppeekskursioone. Kindlasti kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid, tabeleid ja arvutis pakutavaid võimalusi. Õpikus on mõned teemad, mida ainekava ei nõua, aga mida käsitlemata on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud. 9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti: Euroopa loodusgeograafiline kaart, Eesti loodusgeograafiline kaart. Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA. Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit, kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit,

Euroopa




Kommentaarid (1)

PilviP profiilipilt
Pilvi Pihlik: Palju teksti, mis tuleb töös kasuks.
01:12 26-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun