Hüdrosfäär (2)

*Sademed. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. * Auramine . Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu.
* Infiltratsioon . Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas .
*Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust.
* Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ning selle kogujaks. Auramisega seotud energia vabaneb uuesti sademete korral. Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp. Seega on soojade hoovuste mõjualal auramine suurem.
*Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine.
Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C.
Soolsus . Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase , orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate , karbonaate. Keskmine soolsus on 35‰. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40‰ juures, kõige väiksem 5-15‰ juures.
*Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid . Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa.
*Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks.
*Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine, mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest.
*Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged.
*Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete pikirändeks.
*Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest teguritest, mida kajastab jõe veerežiim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning juhuslikke tulvasid. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Suvise madalvee tingib sademetehulga vähenemine ning auramise suurenemine. Talvise madalvee tingib pindmise toitumise lakkamine, ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi.
*Üleujutused mererannikutel on tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Jõgedel võivad veetõusu põhjused olla intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine . Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Võidakse rajada ka veehoidlaid, mille abil on võimalik parandada ka veevarustust.
*Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: 1) kulutus ehk erosioon 2) setete transport 3) setete kuhjamine ehk akumulatsioon .Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, mil nõlvast alla valguv vesi haarab kaasa kõige peenema materjali. Sängivool on võimeline kandma setteid väga kaugele. Mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida.
*Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema ehk meandreeruma. Voolav vesi ning settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge ehk põrkeveeru. Sängi kõige sügavamad osad on haudmikud. Kahe looke vahelisel alal toimub setete kuhjumine ning kujunevad madalaveelised osad – koolmekohad.
*Soot – jõest eraldunud sängiosa lammil . Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul.
*Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab.
*Looklev jõgi haarab põrkeveerudelt pidevalt kaasa setteid ja kuhjab need aeglasema vooluga sängiosadesse. Nii muudab säng pidevalt asukohta . Sellise aeglase muutumise tagajärjel moodustub lamm.
* Delta – jõesetetest koosnev tasandik jõe suudmes , mis suurvee ajal üle ujutatakse.
* Aerotsoonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal - ehk kuumaveed.
*Põhjaveerežiimi võib mõjutada inimtegevus. Veetaseme alanemine on märgatav vee väljapumpamisel. Alanduslahter kujuneb kaevu ümber, kui sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub.
*Põhjavett alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel.
* Põhjavee reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine, mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Reostuse vältimiseks puurkaevude läheduses on iga veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitserežiim.
*Põhilise osa veevarudest moodustab jõgede vooluvesi. Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Veevarusid on võimalik säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett püütakse ka kasutada korduvalt. Rannikumere reostamine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Heitvee hajutamiseks ja reostuse väendamiseks kasutatakse süvalaskusid. Suureks ohuks on naftareostused. Selle eemaldamiseks kasutatakse ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid.
*Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Põhiliselt kasutatakse mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust.
*Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja.
* Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Orgaaniline aine oksüdeerub vees lahustunud hapniku abil.
*Keemilisel puhastamisel kasutatakse kemikaale. Kõige rohkem kasutatakse klooriühendeid ja osooni.
*1970. sõlmiti merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine.
* HELCOM tegeleb Läänemere ning tema vesikonna veekaitse küsimustega.
*Gdanski konventsiooni alusel on tegeldud kalapüügikvootide jaotamisega Läänemerel.
*Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja eelkõige veelinde.