Hüdrosfäär (0)

HÜDROSFÄÄR
1.millistest lülidest koosneb veeringe maal?
Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon .
2.Millest sõltub aurumine ?
Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest.
3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad?
Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub)
4.Kuidas jaotub vesi maal?
97% soolane , 3% magevett ja sellest mageveest on 78% pinnavesi ja 22% põhjavesi
5.kirjelda maa veebilanssi
Sademed=auramine+jõgede äravool
6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine?
Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond , kesk austraalia kõrbealad)
7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel
Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel.
8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus.
Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus.
9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid!
Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas .
10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid?
Järsk – lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu.
Kulutus – rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus
Laug – lained kuhjavad kraami
11.nimeta jõgede toiteallikad
Lumesulavesi, põhjavesi, sademed
12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul.
Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid
Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades.
13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused?
Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.-
14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest.
Tuleb tamm ehitada, või veehoidla.,
15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel?
Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale.
Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim.
16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi?
Voolav vesi kulutab , transpordib setteid ja kuhjab setteid.
17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju?
Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest.
18.kuidas kujunevad termaalveed?
Kujuneb, kui põhjavesi jõuab sügavale või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga.
19.miks kujuneb alandulehter?
Põhjavee tase on maa all enamvähem sama, kui nüüd puurkaev tööle panna, siis ta hakkab vett sealt ümbert ära imema ja tekib kaevu ümber madalam koht, kuhu hakkab vesi järjest tulema.
20.millest sõltub põhjavee reostusoht?
Kivimi tüübist, mida halvemini vesi läbib kivimeid, seda väiksem on reostusoht.
21.kuidas rannikumeri reostub?
Sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reoveest
22.kirjelda etappide kaudu, kuidas puhastatakse reovett?
Mehaaniline puhastus – eemaldatske ujuv praht , tahked osad ja nafta ja õlisaadused
Bioloogiline puhastus - mikroorganismid lagundavad vees olevad orgaanilist ainet
Keemiline puhastus - happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite eemaldamine.
23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil?
HELCOM – kaitseb läänemerd reostuse eest
Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse.
24. Infiltratsioon – vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee
Rannavall – tormide poolt rannale uhutud vall setetest .
Rannabarr –rannajoonega rööbiti paiknev vall
Setete pikiränne – sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht
Maasäär – kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks.
Tulv – veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus.
Haudmik – kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud
Koolmekoht – madalam ja laiem jõesängi osa
Soot – käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast käänulisest jõest alles on soot.
Jõelamm – jõe äärtes olev settekiht, mis suurvee ajal üle ujutatakse
Delta – jõe poolt transporditud setetest tasandik, kus on palju jõeharusid.
Aeratsioonivöönd – maakoore ülemine osa kus koos veega on kivimites ka õhku
Küllastusvöönd – maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.