Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine
või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2. Mis on ohtlikud jäätmed, nende käitlemine- jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ( aegunud ravimid, kodukeemia, laborikeemia, värvid/lakid, herbitsiidid, pestitsiidid, akud, Õlid, raskemetallid, osoonikihti lõhkuvad ained). Jäätmed põletatakse jäätmepõletustehases, protsess on rangelt kontrollitud ja
projekteeritud reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam; 2) väikesteks reoveepuhastiteks ehk väikepuhastiteks, mille projekteeritud reostuskoormus on 502000 ie; 3) omapuhastiteks ehk kohtpuhastiteks, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie; 4) eelpuhastiteks, milleks on muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille läbimise järel reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni; 5) tööstusreoveepuhastiteks, mis puhastavad vaid tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja kust heitvesi juhitakse otse suublasse. Määrus nr 171 (3) Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust.
3) Puhastusseadmed, reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Päritolu järgi: a) Olmereovesi- pärineb elamute, ühiskondlike hoonete köökidest jne b) Tootmisreovesi- koostis sõltub tootmisprotsendist ja tehnoloogiast, ning see võib olla väga erinev c) Sademevesi- iseloomustab esinemise suur ebaühtsus ja erakordselt suur tippvooluhulk Ärajuhtimise järgi: 1) Ühisvoolseks- nim sellist süsteemi, kus kõik reovesi ja sademevesi juhitakse ära sama toru kaudu 2) Lahkvoolne- reovesi ja vihmavesi voolavad erinevates torustikes Sisekanalisatsioon Sisekanalisatsioon on hoonetes sees. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest. 1) Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest 2) Tootmisreovee süsteem tehases 3) Sademeveekanalisatsioon vee ärajuhtimiseks lamekatustelt Eelpuhastid
metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine) põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-1050oC) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas. 4. Reovete koostis ning omadused Vastus: Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul
metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine)– põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-1050oC) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas. 4. Reovete koostis ning omadused Vastus: Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d)
2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine (NB! Oodatud on kogu tsükkel, mitte poolik, a la püti auto tuleb ja viib ära)? Kui kallis on 1 m 3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? Reoveed suunatakse reoveepuhastustjaama,mida haldab Tartu Veevärk Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine
Nt tagasivoolu-/tagasilöögiklapp Õuevõrk Pumbad reovee ülepumpamiseks, kus vajalik Tootmisreovee süsteem tehastest (võrke võib olla üks või mitu). Üht vett peab puhastama üht moodi ja teist teistmoodi, aga lõpuks juhtitakse need ikka kokku. Sademeveekanalisatsioon vee ärajuhtimiseks lamekatustelt Väliskanalisatsiooni võrk Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem sõltub paljudest teguritest, milledest olulisemad on: Reljeef reovesi püütakse ära juhtida isevoolselt, et vähe peaks pumpama. Eriti sademetevee puhul, sest see kallis ja keegi ei taha maksta! Pinnase liik (turvas) Põhjavee tase Reoveepuhasti asukoht üritatakse vett juthida reoveepuhasti suunas otsest teed pidi Kanalisatsioonisüsteem sademete puhul tahetakse vesi juhtida kiiresti loodusesse, reovee puhul aga reoveepuhastusjaama Looduslikud ja mittelooduslikud takistused nt veekogudest on raske
Kõik kommentaarid