100 keerulist sõna + lauseliigid

19

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

Nt:Koolis möödus aeg kiiresti. Vale on kirjutada: Kiiresti koolis möödus aeg. Lauses ei tohi olla määrus, sihitis ja öeldistäide pärast määrust. Nt:Ta tuleb homme meile. Vale on kirjutada: Ta homme tuleb meile. Vanaema võtab rohtu. Vale: Vanaema rohtu võtab. Lausetüübid Lihtlauses on ainult üks tegusõna. Lauseliikmed eraldatakse komadega või järgmiste sidesõnadega: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka, aga, kuid, vaid, ent. Loetelus peaks eelviimase ja viimase sõna vahel olema sidesõna. Nt:Patsiendid viidi koridorist palatisse või uuringule. Apteegis müüakse lisaks tablettidele, tilkadele ja salvidele ka kosmeetikat ja palju muud. Liitlause võib koosneda mitmest lihtlausest. Liitlaused jagunevad omakorda järgmiselt: rind- ja põimlaused. Rindlause koosneb kahest või enamast iseseisvast lihtlausest. Need osalaused võivad seista ka eraldi. Rindlauses kasutatakse sidesõnu ja, ning, ega, või, aga, kuid, vaid, ent, seega,

9. klassi eesti keel

19

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

Nt:Koolis möödus aeg kiiresti. Vale on kirjutada: Kiiresti koolis möödus aeg. Lauses ei tohi olla määrus, sihitis ja öeldistäide pärast määrust. Nt:Ta tuleb homme meile. Vale on kirjutada: Ta homme tuleb meile. Vanaema võtab rohtu. Vale: Vanaema rohtu võtab. Lausetüübid Lihtlauses on ainult üks tegusõna. Lauseliikmed eraldatakse komadega või järgmiste sidesõnadega: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka, aga, kuid, vaid, ent. Loetelus peaks eelviimase ja viimase sõna vahel olema sidesõna. Nt:Patsiendid viidi koridorist palatisse või uuringule. Apteegis müüakse lisaks tablettidele, tilkadele ja salvidele ka kosmeetikat ja palju muud. Liitlause võib koosneda mitmest lihtlausest. Liitlaused jagunevad omakorda järgmiselt: rind- ja põimlaused. Rindlause koosneb kahest või enamast iseseisvast lihtlausest. Need osalaused võivad seista ka eraldi. Rindlauses kasutatakse sidesõnu ja, ning, ega, või, aga, kuid, vaid, ent, seega,

Kategoriseerimata

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad. Lühike silp on niisugune silp, mis lõpeb lühikese vokaaliga, nt ma-ga-ma. Pikk silp on niisugune silp, mis lõpeb pika vokaali, diftongi või konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad. Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene.

Eesti keel