Filosoofia 1.loeng (0)

1. loeng
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia - tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia?
Loov- poieetiline teadmine. Võimaldab midagi tekitada, ära teha.
Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi.
Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi.
Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla.
2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest.
Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia , anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia , psühholoogia, matemaatika )
Maised asjad ( eetika ja riigitarkus )
Tehnilised asjad ( loogika , dialektika , retoorika )
3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja Heidegger ütlevad samuti, et filosoofiaga pole võimalik algust teha. On kaks varianti . Me kas oleme selle sees või või see jääb meile võõraks.
Descartes - radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla.
4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus me oleme paisatud ellu/maailma enne kui me aru saime , kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu me oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga.
Camus aga ütleb selle kohta, me omadname elamise harjumuse enne kui me omandame mõtlemise. Martin Heidegger on aga öelnud, et inimene on Dasein ehk siis siin olu või kohal olu.
5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
Selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, aga kas ei ole see lihtsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed, kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole.
6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
Filosoofid vaevavad end küsimustega, mis ei ole tegelikult eluliselt olulised ning mis ei pruugi eksisteerida. Leian, et filosoofid tegelevad/tegelesid mingil määral üle mõtlemisega. Üha enam leiti uusi probleeme, mille üle pikalt ja detailselt filosofeerida . Kuigi kohati on selline teguviis õigustatud. Leiti seoseid erinevate ütluste ja situatsioonide vahel ning edastada ka uusi mõtteid erinevates valdkondades.