merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi. Tänan tähelepanu eest!
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas
BERLIIN Saksamaade ei tohtinud olla erand ühinemiseni(1990) USA lääneliitlased ei olnud 1961-NSVL ehitas Lääne valmis sõjaväge välja Berliini ümber müüri, et viima rahvas ei läheks Läände KAKS SAKSA RIIKI Saksa Liitvabariik Saksa demokraatlik vabariik Lääneliitlaste heakskiidul rajatud NSVL heakskiidul rajatud riik, milles oli parlamentaarne demokraatia ja kommunistliku partei SSÜP ainuvõim föderatsioon Turumajandus- kujundas Sotsiaalse Plaanimajandus Turumajanduse--majandusliku vabaduse kõrval püüti tagada kõigi elanike heaolu Majandusmudel oli edukas Majandusmudel weak as fuck ja jäi Saksa liitvabariigist maha ning inimsed
Eesti NSV ehk ENSV (1945-1980) Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Karl Säre, Andrei Zdanov Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949
Sulaaeg – Stalini surmale järgenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet. Tagnatsioon – seisak, tardumus. Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5. Berliini ülestõus. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953
vanemate juurde Itaaliasse. Samal ajal kirjutas ta oma esimese teadusliku töö. Albert tahtsi minna kohe õppima Sveitsi Polütehnikumi Zürichisse, aga kahjuks ta kukkus sisseastumiskatsetest läbi, kuigi ta tulemused matemaatikas ja füüsikas olid suurepärased. Vanemad saatsid ta keskkooli lõpetama Aarausse, kus ta õppis Maxwelli elektromagneetilist teooriat. 17 aastaselt lõpetas ta kooli ning oma isa heakskiidul lõpetas ta oma Saksamaa Keisririigi kodakondsuse, et hoiduda sõjaväekohustusest. 1896 aastal läks ta Zürichi polütehnikumi matemaatika ja füüsika õpetajaks õppima. Sama eriala õppis ka Alberti tulevane naine Mileva Mari, kes kahjuks halbade matemaatika tulemustega ei lõpetanud kooli. Pärast kooli lõpetamist ei suutnud ta leida endale töökohta, kuid viimaks leppis ta tehnilise assistendi kohaga sveitsi patendi büroos.
ÜHISKOND Valitsus- 1. presidentaalne vabariik valitsus moodustatakse ilma parlamendi heakskiiduta, parlamendiväliselt. Valitsuse juht on president. 2. parlamentaalne vabariik valitsus moodustatakse parlamendi heakskiidul. Valitsuse juht tavaliselt peaministrid. Kaks valimissüsteemi: 1) Valitsus moodustatakse ühe partei baasil enamusvalitsus, mis baseerub ühel parteil. Majoritaarse valimissüsteemiga riikides tavaliselt. 2) Enamusvalitsus, mis on moodustatud mitme erakonnaliidust koalitsioonivalitsus. 3) ERAND vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt
V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene Tema võimuletuleku järe sekretäriks mees" Moskva otsesel heakskiidul juhtkonnast lahkuma mit Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega kommunistid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti ja usaldas neid. NSVs Põllumajanduse areng oli 1944.aastal võttis N
1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti
käigus kaotas oma silma, käe laba ja teisel käel osad sõrmed. Stauffenberg lootis, et keegi leiab viisi Hitleri peatamiseks enne kui hävib Saksamaa ja kogu Euroopa. Kui ta oli taastunud ning tagasi kodus oma pere juures, tehti talle ettepanek liituda enamlastega, kes plaanisid Hitleri kukutada. Esialgu ta keeldus kuid siis siiski liitus enamlastega hakates neid juhtima. Valmib geniaalne plaan, kuidas tappa diktaator ning kukutada natslik valitsus seestpoolt, kasutades selleks Hitleri enda heakskiidul erijuhtudeks loodud plaani "Operatsioon "Valküür"". Stauffenberg muutis plaani sisu ja oli tarvis saada hitleri allkiri, mille ta ka sai. Koguti inimesi vandenõusse ja tehti plaan kuidas sokutada pomm Hitleri lähedusse. Pomm pandi kotti ja Stauffenberg läks miitingule, kus ta jättis koti Hitleri vahetusse lähedusse laua alla. Tehti kõne Stauffenbergile ja kutsuti eemale, selle ajaga pidi ta jõudma põgeneda, et mitte ise jääda pommi plahvatuse kätte
meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi kohaselt otsustab teha mittetootvat tööd. Sellised otsused võivad üksikisiku tasandil põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale end õnnelikumana.
2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3.Riigipea ülesanne on tasakkaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. 4
4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks
Tretjakovi galerii Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus". Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et ta soovib kinkida linnale oma osa majast, aga seda siis vaid venna heakskiidul ja tingimustel. Augustis 1892 kinkis Pavel Tretjakov oma ja venna kogu Moskva linnale. Kogu koosnes sel ajal Vene kunstnike 1287 maalist ja 518 graafilisest lehest, samuti oli selles 15 skulptuuri ja ikoonide kollektsioon. Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes
INSTITUTSIOONIDE ÜLESANDED, KES KUULUB?, KELLE HUVE ESINDAB ? , KUS ASUB? Euroopa Liidu eesistuja riigiks on praegu Iirima(jan.-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õi...
Nõukogude mudelit hakati juurutama jõulisemalt 1947-1948. aastal. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei - kontrollile. Partei liidreid nimetati pea-või esimeseks sekretäriks. Saksa DV,Poolas eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlik. Kõigis sotstalistlikes riikides oli tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt.
Hüpikkonn Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke. Kuningas ja tema seitse ministrit olid kõik suured naljamehed ja samuti trullakad. Oli ka üks kääbustüdruk kelle nimeks oli Trippetta, kes oskas hästi tantsida ja keda hellitati,
Kasutades ära vastase ridades tekkinud segadust, ründas Rahvavägi Kagu-Eestit, kus suur osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle tulid. Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, kuid
võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele. Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas. Kehtis põhimõte, et enne rahuldatakse esmavajadused ja siis ülejäänud suunati liidufondi. Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu
paratamatult elada oma väikese perega väga eraldatult. Talurahva elukorraldus Talurahva majandusliku ja sotsiaalse positsiooni määras talumaa suurus. Kõige paremal järjel oli suure talu pere; kõige kehvemalt elasid saunikud ja küla kehvikud, kellel puudus üldse maa. Kuid isegi taluperemehed olid saanud talukoha ja maa mõisalt üksnes kasutada ning pidid selle eest tasuma mõisakoormisi. Omandi ja pärimisõigust neil polnud ning talu läks üle isalt pojale üksnes mõisniku heakskiidul. Kui peremees oli hooletu, jäi mõisnikule alati õigus talule uus peremees määrata. Talurahva elurütmi määrasid talutööde tsüklid. Põllutööd algasid aprillis künniga ja lõppesid suvivilja lõikamisega septembris. Seejärel algas rehepeks, millega jõuti valmis paari kuuga. Kõik pidid töötama aasta ringi selle nimel, et pere oleks toidetud ja majapidamine korras. Siiski jäi selle kõrval aega ka pere ja külaeluks. Esimesed talurahvaregulatsioonid
1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus ning paljudes möödalaskmistes.Senise juhtkonna vastu suunatud laussüüdistuste organiseerijateks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid.Nikolai Karotamm vabastati parteijuhi kohalt,tema asemele "valiti" Moskva heakskiidul Johannes(Ivan) Käbin.Oma kohast jäi ka ilma Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees E.Päll,kes asendati menukirjaniku August Jakobsoniga.Karotammest sai teadustöötaja NSV Liidu Teaduste Akadeemia süsteemis, hiljem majandusdoktor ning professor. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(al ministreeriumidest külanõukogudeni välja), haridussüsteemis,kultuuriasutustes ning loomigulistes liitudes.Mitmed tollased
jazzi. Minule isiklikult meeldib väga jazzmuusika. Eriti nauditav on seda kuulata taustaks igapäevastele toimetustele, autosõidul või bussis. Oma referaadis tutvustan ma ühte 21. sajandi tuntumat naisjazzlauljat Norah Jones´i, kelle loomingut olen ma kuulanud juba väga mitmed aastad. Andmed Geethali Norah Jones Shankar on sündinud 30. märtsil 1979. aastal New Yorgis Brooklynis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 16- aastaselt muutis ta vanemate heakskiidul oma nime ametlikult Norah Jonesiks. Norah´ isa on kuulus India sitarimängija Ravi Shankari ja ema ameeriklanna Sue Jones. Tal on ka poolõde, kelle nimi on Anoushka Shankari. Anoushka mängib isa jälgedes samuti sitarit. Lapsepõlv ja muusikutee algus Norah Jones veetis lapsepõlve koos emaga. Nad kolisid Texasesse Fort Worthi äärelinna, kui Norah oli neljane. Viieaastaselt hakkas ta tegelema laulmisega. Tema suur lemmik oli Billie Holiday
laskemoona vähesus. Murrang. Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna
ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. aastal asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. aastal pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. aastal rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. aastal Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva
6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess, millega anti tugev hoop väidetavalt partei ühtsust õõnestanud Leningradi parteiorganisatsioonile, mille juhtival kohal tegutsenud kommunistide hulgast arreteeriti ja mõisteti fabritseeritud riiklike kuritegude eest surma mitusada inimest 7. Iseloomusta võimuvõitlust Nõukogude Liidus enne (kolm põlvkonda) ja pärast Stalini surma (Beria, Malenkov ja Hrustsov). 7. KOLM PÕLVKONDA. Toimus Leningradi süüasi.
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks
1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu
Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7
Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7
J. Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmas nn raudse eesriidega eraldatud, seega oli info saamine raske. Ajapikku saadi kuulata infot raadiotest + Soome TV. Kuldsed kuuekümnendad olid inimestele head: suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus. Hakati uskuma, et poliitilist reziimi on võimalik muuta inimlikumaks ja elamisväärsemaks. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv, tekkisid organiseeritud grupid: EÜE, EÕM. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul välja Eesti NSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kellele oli prioriteediks nr1 Moskvast tulnud korraldused. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Tähtsus tuli vene keelsele õppimisele. Venestamissurve tekitas ohutunnet ning tekkisid ka noorsoorahutused. 1980. aasta sügis- ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" Nn 40 kiri, kuhu kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest.
Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani. *Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. *Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt
eelarvemenetlust uuesti alustada. Euroopa Komisjon esitab eelarveprojekti, mida seejärel arutavad Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. Parlamendi ülesanne on teostada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Liidu üle. Tal on õigus Euroopa Komisjon ametist vabastada. kuid selleks on vaja kahte kolmandikku häältest. 3.Euroopa Komisjon Komisjon on põhilistest otsustajatest kolmas osa. Komisjon juhib Euroopa Liitu ning komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul. Ametis on komisjoni liikmed viis aastat. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma ning seejärel valitakse liikmesriikide ja parlamendi heakskiidul uued liikmed. (Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist.) Komisjoni ülesanne on seista Euroopa Liidu ühiste huvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n
Parlamendi ülesanne on teostada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Liidu üle. Tal on õigus Euroopa Komisjon ametist vabastada. kuid selleks on vaja kahte kolmandikku häältest. 6 3.Euroopa Komisjon Komisjon on põhilistest otsustajatest kolmas osa. Komisjon juhib Euroopa Liitu ning komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul. Ametis on komisjoni liikmed viis aastat. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma ning seejärel valitakse liikmesriikide ja parlamendi heakskiidul uued liikmed. (Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist.) Komisjoni ülesanne on seista Euroopa Liidu ühiste huvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n
Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus
säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 1970. aastate alguseks ei olnud I. Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Süveneva seisakuaja tingimustes ei rahuldanud Käbin enam Moskvat ning 1978. aastal vahetatigi Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Käbin paigutati peale seda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel. 2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks
täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära isikupuutumatus mõnelt kõrgelt riigiametnikult, et teda kohtu alla anda. Peab kord aastas andma aru Riigikogu ees. Õiguskantslet nimetatakse ametisse Vabariigi presidendi poolt Riigikogu heakskiidul 7 aastaks. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostab riigiorgan. Riigikontroll kontrollib: riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; riigi vara kasutamist ja säilimist; kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.
Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziimide kokkuvarisemiseni. Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatsov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel. 1989 märts valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene mitme-kandidaadi valimised pärast 1917
Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks). 2. Presidentaalses vabariigis on presidendil oluline roll: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministrit sellistes vabariikides ei ole. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti: president nimetab valitsuse liikmed parlamendist sõltumata (USAs senati heakskiidul). Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat. Nad on vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks eelkõige presidendi kätte. Presidentaalse vabariigi tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm ka esmakordselt sisse viidi. Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees
Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: Aafrika ja Aasia arenguriigid, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Olid Moskva otsese või kaudse kontrolli all Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Angola, Afganistan jt 2. Kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned a) Poliitiline süsteem Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile Karjääri tegemine võimalik partei kaudu ja heakskiidul Nimenklatuur- ametikohad, kuhu määramine ja vabastamine toimus vaid partei nõusolekul ; tõi kaasa privileege Kommunistlikus parteis oli äärmiselt suur roll partei liidril pea- või esimesel sekretäril Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt b) Majandus
riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialistlikes riikides tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse kuni surmani. Vaid erandjuhtudel tagandati nad võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale - nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid
aastal seoses idabloki lagunemisega. Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitasid VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, andsid tootmisalaseid soovitusi ning aitasid edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 6. Kriisid ide-euroopas Moskva poliitika Ida-Euroopas. 1950
Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o. paremäärmuslike jõudude ("vapside") poolt kavandatud riigipöörde ärahoidmise ettekäändel toime sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu. Mõjukamate erakondade vaikival heakskiidul kuulutati riigis välja kaitseseisukord, Vabadussõjalaste Liidu organisatsioonid suleti, üle 400 vapside juhtiva tegelase arreteeriti. Seejärel peatati Riigikogu tegevus, keelati ära erakonnad ja kogu seadusandlik võim koondati riigipea kätte. Algas nn. vaikiv ajastu (19341938), mida iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja autoritaarse valitsuskorra järkjärguline sisseseadmine. Riigi juhtimine läks
tagajärjed olla surmavad . ( Õpilase looma entsüklopeedia lk 282-283 , David Burnei ) . Elevantide kaitse : India elevandid on ohustatud , kuna ta on inimesele territoriaalne konkurent . Sama probleem on tekkimas ka Aafrika elevandiga . Peamine kahju neile on küttimine . Elevandi võhad on põhiline elevandiluu tooraine , mida müüakse maha väga kalli hinna eest . Elevantide tiinud kestab umbes 22 kuud , siis on populatsioonide taastumine väga aeglane . 1989 aastal , kui valitsus heakskiidul põletati tohutud elevandivõhkade hunnikud , saatis Keenia riik sellega maailmale selge sõnumi , et selles riigis elevandiluuga kaubitsemist enam ei lubata . 1990 aastal keelati rahvusvaheline elevandiluukaubandus , kuid nõudlus selle järele püsib endiselt . Hoolimata salaküttimisega seotud probleemidest jätkus 1997 aastal kolmes Aafrika riigis elevandiluu kontrollitud müük , milles osa kasumist kulutatakse kaitsetegevusele
Antud referaat annab ülevaate levinuimatest sõltuvustest ning nende sõltuvushäirete põhjustest. 1 SÕLTUVUS Elu tundub sõltuvusliku joovastuseta igav, mistõttu saavadki palju sõltuvused alguse üldisest tüdimustundest. Sõltuvused võivad osaliselt olla põhjustatud ka ühiskonnast, mis on kaotanud oskuse end tervendada, ei talu piina ning pole kannatust muutuda. Sõltuvus on viis sisekogemustest eralduda, mida tehakse ümbruskonna ja meedia enesestmõistetaval heakskiidul. Keegi ei soovi ennast ebamugavalt tunda, mistõttu püütaksegi tuimestada ebamugavustunnet (Greenfield 2005:32). 1.1 Alkoholisõltuvus Alkoholisõltuvus on üks laialtlevinumaid ja tuntumaid sõltuvusi. Alkoholi tarbimist esineb ühiskonnas laialdaselt- pidulikel sündmustel, sporti jälgides, kurbade sündmuste korral ja nii edasi (Spada 2008:17). Alkohol pakub inimestele sageli mõnu, murede unustamist, paremat enesetunnet ja rahulikku und (Rebane 2010:14). Samuti aitab
Ülikoolil on osakonnad Malmös ja Helsingborgis ning kohalikud õppekeskused veel seitsmes linnas, lisaks laialdane internetipõhine kaugõpe. Ülikoolis on võimalik õppida muuhulgas tehnika-, loodus- ja ühiskonnateadusi, õigusteadust, meditsiini, majandusteadust, kunsti ja lennundust. Maailma Merendusülikool- rahvusvaheline kõrgkool, mis loodi 1983. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rootsi valitsuse heakskiidul. Merendusülikool asub Rootsis Malmös.Õppetöö toimub sealses ülikoolis inglise keeles. Malmö kõrgkool-Kool avati 1998. aastal, mil linna juhtivad figuurid otsustasid Malmö tööstuslinnast intellektuaalseks keskuseks muuta. Stockholmi Ülikool-See on Skandinaavia üks suurimaid ülikoole.Kõrgkoolina asutati see 1878. aastal nime all Stockholms högskola, ülikooli staatus saadi 1960. aastal. Stockholmi ülikool on vanuselt neljas riiklik ülikool Rootsis.
nõuandjaid. 3. Kolm tähtsad organit teise maailma riikide valitsemiseks: kommunistlik partei, esimene sekretär, julgeolekuorganid. Mis oli igaühe roll ja kuidas nende liikmeks saadi? Kommunistlik partei Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati selle partei alla. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Esimene sekretär Kommunistliku partei juht, mängis valitsevas kommunistlikus parteis tähtsat rolli. Ei valitud, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Julgeolekuorganid Partei oluliseks toeks kõikides riikides. 4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis käsumajandus? Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud. Käsumajandus on majandus, mida
kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi saarel hulkusid koduloomad. Vormsi Talumuuseum Vormsi Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu ja sellega kaasnev. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate abil kui ka loomulikult Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal
1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma.
tüüraelu asemel.19 Viikingiaja lõpp Väikekuningate omavaheliste võitluste tagajärjel hakkas võim Skandinaavias koonduma, nii et 11. sajandiks olid tekkinud kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Riigi kujunemise käigus võtsid kuningad vastu ristiusu ning sundisid alamaid sedasama tegema. Varsti olid Skandinaavia maad enam-vähem samasugused kui ülejäänud kristlik Euroopa. 20 Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus rahvusvaheline kaubandus ning kuningad pidid tagama kaubateede ohutuse. Omaalgatuslike viikingiretkede aeg oli läbi. 21 18 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak: Tallinn 90-91 19 Millal kadus viikingite laev? (2012). Imeline Ajalugu. 3, 9 20 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. 21 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. KASUTATUD KIRJANDUS 1
veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene sekretäriks mees" Moskva otsesel heakskiidul Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega ja usaldas neid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste-kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis-