Valitsus, kohtusüsteem (0)

1 Hindamata

ÜHISKOND
Valitsus-

presidentaalne vabariik – valitsus moodustatakse ilma parlamendi heakskiiduta, parlamendiväliselt. Valitsuse juht on president .

parlamentaalne vabariik – valitsus moodustatakse parlamendi heakskiidul. Valitsuse juht tavaliselt peaministrid. Kaks valimissüsteemi:
1) Valitsus moodustatakse ühe partei baasil – enamusvalitsus , mis baseerub ühel parteil . Majoritaarse valimissüsteemiga riikides tavaliselt.
2) Enamusvalitsus, mis on moodustatud mitme erakonnaliidust – koalitsioonivalitsus.
3) ERAND – vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub , kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta kokkuleppele jõuda, enamust ei saavutata, kokkulepetega võidakse panna vähemusvalitsus ametisse.
Eesti-
Valitsust juhib peaminister – Taavi Rõivas – vastutab valitsuse ülesannete täitmise eest.
Ministrid – kõik eluvaldkonnad on jaotatud ministrite vahel – 13
1) portfelliga ministrid – oma ministeerium . Neid on 11
2) portfellita ministrid – büroo, kuid minsteeriumi pole. Kahel ministril pole oma ministeeriumi, jagavad teistega .
- kantseler – korraldab ministeeriumi igapäevatööd, apoliitilised.
Ministeeriumis on erinevad ametid, bürood jne.. nt. Siseministeeriumisse kuuluvad politsei ja piirivalve .
- riigikantselei – juhib riigisekretär, ülesanne aidata korraldada valitsuse tööd.
Kohtusüsteem/Õigussüsteem-

Mandri-Euroopa õigussüsteem – põhineb Rooma õiguse ja Saali õiguse segunemisel, seadustekogumid – seadused koondatud tervikuks ning õiguse mõistmisel lähtutakse esmajoones sellest koodeksist. 1 ekspert

Angloameerika õigussüsteem – Briti-koloneaalvõim – õigusakte võib olla palju, kuid ühtne koodeks puudub. Õiguse mõistmisel lähtutakse pretsedentideks. 12 suvalist meest e. Vandemehed .

Islami õigussüsteem – Šariaat – põhinevad islamiusul, arhailine, hammas-hamba vastu õigus.
Eesti kohtusüsteem -
3-astmeline kohtusüsteem.
1) Maakohtud – tegeleda tsiviil ja kriminaal asjade esmase läbivaatamisega, õigusemõistmisega.
Halduskohtud – füüsiliste ja juriidiliste isikute vaidlused riigi või kohaliku omavalitsusega.
2) Ringkonnakohus – lahendab neid apellatsioone, mis on maa- või halduskohtutest tulnud.
3) Riigikohus – Priit Pikamäe – 1. tegeleda kaebustega, mis kaevatakse edasi ringkonnakohtust 2. tegeleda põhiseaduslikkuse järelvalvega.
Eesti president -
Peamine funktsioon – esindamine .
Muud ülesanded:
1) Esindab Eesti riiki välissuhtluses – otsuseid ja kokkuleppeid sõlmida ei saa
2)Väljakuulutada seadused – konrtollib, kas seadused vastavad põhiseadusele
3) Riigikaitse kõrgeim juht – sõja olukorras korraldab riigikaitset

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 13 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lovetoday Õppematerjali autor

ministrid õigussüsteem koodeks kriminaal rooma peaminister

Sarnased õppematerjalid

docx

Valitsemine, õigus

Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu. Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu. Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister

Ühiskond

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

..................................7 Otsene järelvalve:........................................................................................................ 7 kaudne järelvalve:........................................................................................................ 7 11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel.........................................................7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus....

Avalik haldus

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan).

Ühiskond

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning

Ühiskond

docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?  Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine  Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule

Ühiskond

doc

Ühiskonna konspekt

Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid