Rootsi (0)

Rootsi
Keiu Lindeburg
2015
Teemad:
1. Taastuvenergia/ Hüdroenergia
2. Energiaallikad
3.  Elektrijaamad
4.  Maavarad
5. Masinatööstusharud/ Kergetööstus
6. Transport 
7.  Eksport , import
8. Kõrgkoolid
9. Vaatamisväärsused
10.Faktid.
Taastuvenergia/Hüdroenergia
 Rootsil on suurim taastuvenergia  saldo  EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia 
määra.
 aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale.
 EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast.
 Hüdroenergia, mis on andnud neile elektrit, on Rootsis alates 1882, aga vesi hakkas kasutama juba keskajal 
Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis 
tegutsevad suured ja rasked  masinad , kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem 
kui vesi ratta  telg  jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks tähtsamaid kodumaiste energiaallikate. Enamik ja 
peamised elektrijaamad on Ume jõel ja  Lule  jõel.
 Rootsi suurimad hüdroelektrijaam GWh / aastas: 
-Stornorrfors (Ume jõel) 2290 
-Harsprånget (Lule jõel) 2240 
-Messaure (Lule jõel) 1900 
-Letsi (Lule jõel) 1770 
-Krångede (Indalsälven)  1650  
 Hüdroenergia osakaal kogu energiavarustuse Rootsis oli aastal 1994 10%. Aga nüüd on otsustatud, et 
hüdroenergia Rootsis ei tohi laiendatud võlgnetava summa keskkonda. Väga paljud jõed ja  venib  jõed on ka 
seadusega kaitstud  tammid .
Energiaallikad:
  Rootsi on esirinnas hüdroenergia kasutamises. Kinni püütakse nii  
lainete energia kui ka ookeani  hoovuste energia.
 Rootsi Sundsvalli haigla  jahutussüsteem  töötab jää ja lume jõul – 
snowcooling  plant  alates aastast 2000.
 Pool Rootsi elektrist on toodetud tuumajõujaamades. Koos 
hüdroenergiaga moodustab see suurima energiaallika ning on kogu 
Rootsi energiasüsteemi aluseks. Kokku on Rootsis kümme 
tuumareaktorit. Vattenfallile kuuluvad neist  seitse  reaktorit, kolm 
Forsmarkis ja neli Ringhalsis.  Nendest  reaktoritest saadakse tubli 
kolmandik kogu riigis kasutatavast elektrist, ehk ca 50 TWh aastas.
Maavarad
 Rootsi põhilised maavarad on: raud,  uraan , vask, plii, tsink 
ja  hõbe . Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% 
Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja nendest 
kaks suletakse juba sel aastal.
Masinatööstusharud
Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on 
tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab 
masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge 
kvaliteedilist terast.
Kergetööstus:
Põhilised kergetööstus, millega Rootsis tegeletakse:  Mööbel, Tekstiil ja 
rõivatööstus ,Trükitööstus
Transport
Raudtee  kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km 
eraomanduses  olevaid  raudteid . Maantee kogupikkus 135 859 km. 
Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv 
gaasitorustik on 84. km.  pikkune .
Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, 
Hundiksvall, Kalmar,  Malmö , Solvesborg, Stockholm, Sundsvall.
Eksport/Import
 EKSPORT:
 Rootsi suurimad ekspordiartiklid: masinad (35%), mootorsõidukid, 
paberitooted, puit ja puidumass,raua- ja metallitooted  kemikaalid .
 Rootsi  tähtsaimad  ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 
9,8%,  Suurbritannia  7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 
6,4%,  Holland  5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3%
 IMPORT:
 Rootsi suurimad impordiartiklid: masinad,  nafta  ja naftatooted, kemikaalid, 
mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup , rõivad.
 Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 18,3%, Norra 
8,5%, Taani 8,3%, Holland 6,2%, Suurbritannia 5,7%, Soome 5,4%, Hiina 
4,9%, Venemaa 4,9% ja Prantsusmaa 4,7%.
Kõrgkoolid
 Göteborgi Ülikool -Ülikool asutati  1891  ja see on praegu tegutsevatest Rootsi ülikoolide seas vanuselt kolmas.
 Karolinska Instituut- Stockholmis asuv meditsiiniülikool. See on Euroopa üks  suuremaid  ja prestiižsemaid 
meditsiiniülikoole.Ülikool asutati 1810.
 Chalmersi Tehnikaülikool- eraülikool Göteborgis Rootsis. Ülikool asutati 1829. aastal rahaga, mille pärandas William 
Chalmers vaestele lastele kooli loomiseks. 1937. aastal muudeti ülikool riiklikuks, kuid alates 1994. aastast on see taas 
erakool ning kuulub sihtasutusele. Ülikool keskendub loodusteaduste,  tehnoloogia  ja arhitektuuri õpetamisele.
 Lundi Ülikool- See on Rootsi vanuselt teine ülikool (asutatud 1666), mis on korduvalt valitud maailma 100 tippülikooli 
hulka. Ülikoolil on seitse  teaduskonda  ning seal õpib üle 40 000  tudengi . Ülikoolil on osakonnad Malmös ja Helsingborgis 
ning kohalikud õppekeskused veel seitsmes linnas, lisaks laialdane internetipõhine  kaugõpe . Ülikoolis on võimalik õppida 
muuhulgas  tehnika-, loodus- ja ühiskonnateadusi, õigusteadust, meditsiini, majandusteadust, kunsti ja lennundust.
 Maailma Merendusülikool- rahvusvaheline  kõrgkool , mis loodi 1983. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja 
Rootsi valitsuse heakskiidul. Merendusülikool asub Rootsis Malmös.Õppetöö toimub sealses ülikoolis inglise keeles.
 Malmö kõrgkool-Kool avati 1998. aastal, mil linna juhtivad  figuurid  otsustasid Malmö tööstuslinnast intellektuaalseks 
keskuseks muuta.
 Stockholmi Ülikool-See on  Skandinaavia  üks suurimaid ülikoole.Kõrgkoolina asutati see 1878. aastal nime all Stockholms 
högskola, ülikooli staatus saadi 1960. aastal. Stockholmi ülikool on vanuselt neljas riiklik ülikool Rootsis.
 Umeå Ülikool-1965. aastal asutatud Umeå Ülikool on Põhja-Rootsi vanim ja suurim ülikool.
 Uppsala Ülikool- riiklik ülikool Uppsalas Rootsis. 1477. aastal asutatud Uppsala Ülikool on Skandinaavia vanim ülikool. 
Seoses reformatsiooniga  1520 . aastatel ülikooli tegevus vaibus, kuid alates 1593. aastast õppetöö  taastati . Uppsala 
Ülikoolil on 9 teaduskonda:  teoloogia -, õigus-, ajaloo-filosoofia-, keele-, ühiskonnateaduste,pedagoogika-,meditsiini-, 
farmaatsia -, loodusteaduste-tehnika teaduskond. Uppsala Ülikool kuulub Euroopa ülikoolide Coimbra gruppi.
Vaatamisväärsused:
 Uppsala - on suuruselt neljas linn Rootsis ning peamiselt tuntud ülikooli linnana. Lisaks asub seal Skandinaavia suurim katedraal - Uppsala Katedraal, 
mille ehitus algas juba 1200.a. Külastamist väärivad ka Uppsala loss, Carl Linnaeuse Aed ning Botaanikaaed.Drottningholmi  palee  - kuigi Rootsi 
Kuningapalee asub Stockholmi kesklinnas, on  kuningapere  tegelik elukoht Drottningholmi lossis Lövö saarel Mälari järvel, 30 minuti kaugusel 
Stockholmist. See 18 sajandist pärit palee on väga kaunis ning osad lossiruumid avatud ka külastajatele. Soovitatakse lossiga tutvumiseks ette võtta 
giidiga  ekskursioon , mida pakutakse seal pea iga  täistund  (inglise või rootsi keeles). 
 Gotlandi saar ja  Visby  linn -  Gotland on Rootsi suurim saar ja Visby tema pealinn. Visby on on imepärasemaid linnu kogu Rootsis ja Skandinaavias. 
Kuulub ka  UNESCO  maailmapärandi nimekirja. Visby on eelkõige tuntud oma  keskaegsete  ehitiste  -  linnamüür , katedraal ja kiriku varemed -  ning 
augustikuus toimuva "Keskaja päevade" nimelise ürituse tõttu. Juuni keskpaigast kuni augusti keskpaigani on see linnake täiesti ülerahvastatud 
turistide poolt.Faluni vasekaevandus - lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2001.a. Vase kaevandamine lõpetati seal 1992.a. ning peale seda avati 
kaevandus külastajatele. Maa alla pääseb ainult koos giidiga ekskursiooni käigus ning need kestavad umbes 1 tund. Suvekuudel toimuvad  tuurid  
igapäevaselt, muul ajal ainult nädalavahetuseti.
  Göta kanali lüüsid - asuvad Linköpingu linna lähistel. Väikelinnas  Berg  on lähestikku kuni 7 lüüsi ning suvel on väga tore vaadata, kuidas purjepaadid 
lüüse läbivad. Göta kanalit peetakse Rootsi suurimaks inseneriteoseks. Kanal ühendab Läänemerd ja Rootsi suurimat järve - Vänernit. Sealt edasi saab 
Trollhätte kanalit mööda otse Põhjamerre. Kanali kogu pikkus on 190 km ja seal on 58 lüüsi. 
 Kolmardeni loomaaed -  Loomaaias  kohtab loomi, kes pärinevad maailma erinevatest kohtadest: jääkarud ja pingviinid,  tiigrid , lõvid,  hundid , karud. 
On loodud spetsiaalsed alad, nagu näiteks org elevantidele, kõrb kaamelitele, savann kaelkirjakute ning ninasarvikute tarbeks, delfiinidele laguun ja 
loomulikult ei puudu ka ahvimaja. Safaripargis jalutavad vabalt ringi sebrad ja  kaelkirjakud  ning karud! Tropikaariumis saab näha Euroopa suurimaid 
haisid, 3 m pikkuseid alligaatoreid, maailma mürgisemaid madusid ja teisi ohtlikke elukaid. Parima ülevaate loomaaiast saab ikkagi ülevalt - soovitame 
esmajärjekorras sõita  rongiga , mis teeb 3 km pikkuse ringi, see kestab 25 minutit ning kuna see raudtee kulgeb  maapinnast  kõrgemal, siis näeb ilusti 
ära kus kohas pargis midagi asub. Veel on Kolmardenis lastele Bamse Maailm, lõbustuspark ja laste loomaaed.
  Suusakuurordid :
 Idre Fjäll - asub 490 km kaugusel Stockholmist ning on populaarne lastega perede ja algajate hulgas. Kuigi suusarajad ja laskumised on 
tagasihoidlikumad kui Åres või Vemdalenis, paiknevad nad  mugavalt  majutuskohtade läheduses. 
 Vemdalen - asub Stockholmist 480 km kaugusel. Piirkonnas on 3 suusakeskust: Vemdalsskalet, Björnrike, Klövsjö. Ühe mäepiletiga pääseb kõikide 
keskust radadele. Vemdalen on muutunud viimase kahe aastaga eestlaste seas üheks kõige populaarsemaks suusakuurordiks Rootsis. Põhjuseks on 
suhteliselt odavam majutus ja mäepileti hind ning lühem tee Stockholmist võrreldes Årega. 
 Funäsdalen -  suusakeskus  asub Stockholmist 580 km kaugusel. Funäsdaleni läheduses on mitu suusapiirkonda, millest suurimad on Ramundsberget ja 
Tänndalen. See on  parimate  lumeoludega koht neile, kes otsustavad minna suusatama aprilli lõpus. Lumerohkus ja avarad rajad tagavad laskumiste 
kõrge kvaliteedi. 
 Åre suusakeskus - seda peetakse Skandinaavia parimaks ja suurimaks, asub Stockholmist 630 km kaugusel põhja suunas. Enamus Åre suusakeskuse 
103-st laskumisrajast on kerge kuni keskmise raskustasemega. Laiad laskumisrajad sobivad slaalomsuuskade ja lumelaudadega sõitmiseks 
suurepäraselt. Åres on neli küla: Åre By (keskus), Åre Björnen, Duved ja Tegefjäll. Kõigist neljast suusakülast leiab ka ohutuid suusaalasid lastele. Åre 
keskuses olemas korralik After Ski)
Faktid:
 Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal hakkas rajama rahvusparke.
 Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna  maakonnas  maailma  vanima  (ligikaudu 
9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.
 Kõik Rootsi  kirjanikud  kokku on võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda.
 Esimene olümpiamängude dopingukaristus määrati 1968. aastal Mehhikos Rootsi viievõistlejale 
alkoholi pruukimise eest.
 Rootsis  leiutati  külmkapp ja turvavöö
 Rahvaarv- 9 747 355 (31.12.2014)
  Riigikord-  konstitutsiooniline  monarhia
 Kuningas- Carl XVI  Gustaf
 Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. 
aastal rahvusparke rajama hakkas
 Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.
 Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks 
(vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub  hierarhiline  seos, mõlemad 
tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Document Outline

• Slide 1
• Teemad:
• Taastuvenergia/Hüdroenergia
• Energiaallikad:
• Maavarad
• Masinatööstusharud
• Transport
• Eksport/Import
• Kõrgkoolid
• Vaatamisväärsused:
• Faktid: