Nikolai Karotamm
Johannes Käbi
Karl Vaino
Aeg.Millal?
1944-1950 (EKP KK I sekretär )
1950-1978 (EKP KK I sekretär)
1978-1988 (EKP KK I sekretär)
Liider
J. Stalin
J.Stalin/N.Hrustšovi
L.Brežnev
Sündmused
1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust
1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati
1947. aastal suunati K.V Eesti NSV
Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks
parteitööle oli seal kuulekas aparaaditöötaja
1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d
1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär
1978. saab K.V EKP KK I sekretäriks
1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I
1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene
Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV
sekretäriks
mees" Moskva otsesel heakskiidul
juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-
Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit
J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega
kommunistid .
ja usaldas neid.
toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs
Põllumajanduse areng oli allutatud üle-
1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste-kodanlik
J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis-
liidulisele toitlustusprogrammi täitmisele
natsionalism
poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning
Venestamine (K.V oli ise ka umbkeelne)
1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel vabastati
ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid.
N.K parteijuhi kohalt.
Head suhted N.Hruštšoviga. 1954.a. käis
1988. K.Vaino vabastati EKO KK I
N.H Käbini kutsel ka mitteametlikult Eesti NSV
sekretäri ametist
oludega tutvumas.
Kohaliku põllumajandustoodangu sund-
eraldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad.
Kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja
ülejääk suunati liidufondi.
J. Käbin tugines oma poliitika teostamisel
valdavalt "mõõdukatele" Venemaa eestlastele.
1978. Vahetati Eesti NSV parteijuhi kohal
välja J.Käbin ning temast sai Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi
tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud
Iseloomulikud jooned
Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega,
Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära)
Tegutseti Moskva käskude järgi
toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele
Kuuletus rohkem Moskvale
venemeelne
( eestlased kes teenisid NL vägedes)
laveerimispoliitika
ei hoitud eesti keelt ega kultuuri
taasnõukogustamine
venekeelse Parteikaadrile toetuja
vanameelne
oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSVs ja aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu 1983. Võttis Parlament 1983 aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist (Balti Apelli tulemus) õiguste kärpimine majanduse stagneerumine, arengu peatumine sotsalismi kaitsmine venestamine karmima tsensuuri tagasitulek rahulolematus käsumajandus 2. Tabel (EKP esimesed sekretärid) 1.Aeg. Millal? Nikolai Karotamm Johannes Käbi 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 2. Kes oli siis J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi NSV liidu Liider? 3.Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati
Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks
meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine esimese sekretäri Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika meeskonna kujundamisel. Ta võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati ENSV vajadused ja ülejääk suunati liidufondi. Sulaaja algus. Stalini surmale järgnes nö sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerimise peaaegu kõikides valdkondades. Senine massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit. 1953 juuni lõpul Beria arreteeriti ja
Ta · Sund kollektiviseerimine, kolhooside loomine võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 · Forsseeritud industrialiseerimine Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised · Talu või olla 30 ha; sakslastel 5-6 ha liidufondi suhteliselt mõõdukad
*ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946
võrk. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsusjuhil (Rahvakomssaride Nõukogu, 1946. aastast Ministrite Nõukogu esimees), kelleks oli 1944- 1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946. aastal ilmselt südametunnistuse piinade tõttu enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll. EKP juhid Nikolai Karotamm sündis 1901 Pärnus. 1925. aastal lahkus ta Hollandisse ja astus kommunistlikusse parteisse. 1926. aastal sõitis ta Leningradi ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. aasta juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad
Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse
Kõik kommentaarid