50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TormiTeedemaa
Õppematerjali autor
Külm sõda (1945-1991?) - Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi *idablokk- NSVL + tema Ida-Euroopa kommunistlikud liitlasriigid Valdkonnad: 1. Võidurelvastumine - tuuma-ja tavarelvastus 2. Intensiivne luuramine üksteise järele 3. Sõjalised liidud: NATO (1949), Varssavi pakt (1955) 4. Õpetuse levitamine - demokraatia vs kommunism 5. Käsilassõjad: Korea sõda, Vietnami sõda. Afganistani sõda 6. Võidujooks teistes valdkondades (kosmose vallutamine, sport) 7. Diplomaatide väljasaatmine Võidurelvastumine: ● Riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. ● Tuumaraketid, vesinikpommid, tuumaallveelaevad, kaugpommitajad, sõjalennukid Vastastikune luuramine: USA - CIA(välisluure); FBI (vastuluure, terrorismivastane): NSA(sideluure)
Liikmed: Alalised 5liiget USA, GB, FRA, NSVL, CHI vetoõigusega Ajutised 10 liiget Selleks, et mingit otsusta vastu võtta, pidi ajutistest vähemalt ½ poolt olema Sekretariaat võimuorgan, mille ülesanne on ÜRO igapäevase asjaajamise korraldamine (ÜRO peasekretär) Praegune juht Ban Ki-Moon vahetub iga 5 aasta järel Eesti liitus 1991 aastal Külm sõda Puudus otsene sõjategevus Osalesid NSVL ja USA Läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, hoiduti otsesest kokkupõrkest tuumarelva pärast Sõja vormid: Propaganda Ideoloogia (demokraatia <-> kommunism) Majandus (kiire vs aeglane) Kultuur (saavutused, kunst, kirjandus, filmi areng) Võidurelvastumine ja kriisid Eesmärgid: USA tõkestada kommunismi levikut
USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja- Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma. · Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS · 1962 · Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti-
Tulemus: *NSVL võim jäi püsima *1958 poodi Nagy üles, sest ta ei tunnistanud ülestõusu avalikult hukka. SUESSI KRIIS Aeg: 1956 Osalejad: Lääneriigid vs Egiptuse valitsus (NSVL) Põhjused: *1952 tuli Egiptuses võimule uus valitsus eesotsas Nasseri, kes riigistas inglastele kuulnud Suessi kanali Käik: *1956 ründas Egiptust Iisrael inglaste käsul *asutusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, lootes taastada kontroll Suessi üle *ÜRO , USA ja NSVL sundisid lõpetama sõda *Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael viisid oma väed välja Tulemus: *Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes *NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas BERLIINI MÜÜR Aeg: 13 august 1961 Põhjused: Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasaklased läände valgusid. Hrustsovile see aga ei meeldinud, et idasakslased põgenevad parematele jahimaadele. Käik: *1 ööga rajati müür Ida ja Lääne- Berliini vahel *müüri tugevdati hiljem oksastraatidega, tõkkeribadega jne.
teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid