Ühiskond (0)

Ühiskonna KT
2.1-2.10
1. Demokraatlik monarhia Rootsis on üks vanimaid monarhiaid maailmas, mis veel eksisteerib. Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem võeti vastu 1975. aastal. Demokraatliku monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament, kuid põhiseaduslik monarhia ei ole alati demokraatlik. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf , kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament ( Riksdag ). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga . Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid erakondi liigendatakse laias laastus vasak- või parempoolseteks (tsentristlikeks).
2. Presidentaalses vabariigis on presidendil oluline roll: ta on korraga riigipea ja valitsusjuht. Peaministrit sellistes vabariikides ei ole. Valitsus moodustatakse väljaspool parlamenti: president nimetab valitsuse liikmed parlamendist sõltumata (USAs senati heakskiidul). Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat. Nad on vastutavad presidendi ja mitte parlamendi ees. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks eelkõige presidendi kätte. Presidentaalse vabariigi tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus selline vorm ka esmakordselt sisse viidi.
Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla. Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida. President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende kooalisatsioonide esindajate hulgast. Eesti on parlamentaarne vabariik.
Hinnang: minu arvates on parem parlamentaarne vabariik, kuna presidentaalse korral otsustab kõik tähtsama üks inimene, kuid parlamentaarse vabariigi korral saavad erinevad inimesed ome arvemust avaldada.
3. Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele. Õiguse üldaktid on siduvad kõigi isikute jaoks riigis, need reguleerivad kodanike ja muude isikute (nagu juriidilised isikud, ettevõtjad, ühendused, organisatsioonid jne) õiguslikku seisundit ning määravad kindlaks nende õigused ja kohustused. Põhiseadus sätestab riigi õigusliku põhikorra. Uusi seadusi vastu Riigikogu või toimub rahvahääletus. Uue seaduse vastuvõtmisel ei tohi olla see seadus vastuolus juba eesoleva Põhiseaduse reegliga. Igapäeva elus peavad tavainimesed riigis järgima neid reegleid mis on sätestatud. Teadlik tuleb olla nii olemasolevatest seadustest kui ka uuematest.
4. Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline . Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonnavaateid, seaduste vastu võtmine, valitsuse ametisse panek ja kontroll nende tegevuse üle. Riigikogu fraktsioon on ühe erakonna saadikute ühendus. Kui sama
erakonna kandidaatide nimekirjast on Riigikokku valitud 5 ja enam rahvaesindajat, on neil õigus moodustada oma fraktsioon. Erakonna parlamendi esindused on fraktsioonid ehk Saadikurühmad. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Riigikogu ei saa läbi ilma juhita. Riigikogu liikmed valivad juhi endi hulgast. Riigikogu esimehe ehk spiikeri ülesanne on juhtida istungeid. Riigikogu, kuhu kuulub 101 liiget erinevatest parteidest ja üksikkandidaatide hulgast.
Riigikogu liikmed on valitud rahva poolt - seega esindab Riigikogu kogu rahva tahet.
Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise.
5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006. Ta on lõpetanud Jäneda Põllumajandustehnikumi, töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, ta on saanud põllumajandusteaduste kandidaadiks ning kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. 1964. aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.
Ta oli EKP Keskkomitee liige. 1988. aasta kevadeni oli Arnold Rüütel nii poliitilises tegevuses kui ka avalikes sõnavõttudes täielikult lojaalne Nõukogude Liidu keskvõimudele. Hiljem samal aastal oli tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel ning ta kogus mujal maailmas tuntust selle deklaratsiooni kaitsjana konfliktis Nõukogude Liidu keskvõimudega. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimane esimees, kuni selle volituste lõppemiseni ja vastvalitud Riigikogu ametisse astumiseni oktoobris 1992. 12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli algatusel Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel. 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Ta kandideeris Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes esimeses voorus 43% valijate häältest.
1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 2006. aastal andis ta oma volitused presidendina üle Toomas Hendrik Ilvesele . Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt ka teadustööga. Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat.
6. Mulle on väga meeldinud meie haridussüsteemi juures see, et tehakse kõik võimalik selleks , et lastel oleks võimalik õppida , on kohustatud 9 klassiline haridus ning noori innustatakse igati õppima kampaaniate jms. Kahjuks aga rahaprobleemide tõttu on palju koole suletud ja õpetajate palku alandatud ning paljud koolid, mis vajaksid renoveerimist vms on sellest ilma jäänud. Viimasel ajal on ka haridusprogrammid läinud aina mahukamaks ja raskemaks ning õpilasetele pannakse õlule liiga suur koormus, mille tõttu tekivad halvad hinded ja madal õpingutetase.
7. Valla jaoks:
1) Saan talviti osaleda lumekoristustöödes.
2) Kodulähedal asuvas sadamas on võimalik suvel käia koristamas.
3) Võimalikult hästi õppides ning ennast harides saan tulevikus vallale suuresti kasuks olla igasuguste projektide ja toetustega.
4) Saan ära hoida omapoolset saastamist meie valalle vabanedes oma prügist õigetes kohtades ning oma prügi sorteerides.
5) Võiksin korraldada vallale üritusi ja projekte, mis lähendaks valla inimesi ning innustaks neid tegutsema vallale kasulikult.
8. Oma ülesandeid täites saab õiguskantsler astuda samme isikute õiguste ja vabaduste kaitseks siiski ainult sellises ulatuses ja selliste vahenditega, mis on ette nähtud põhiseaduse ja seadustega. Õiguskantsleri pädevus ja reageerimismehhanismid on sätestatud põhiseaduse 12. peatükis. Põhiseaduse § 139 1. lõige paneb õiguskantslerile kohustuse teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle. Ka siin, abstraktse normikontrolli raames keskendab õiguskantsler tähelepanu põhiväärtustest - õiglusest, seaduslikkusest ja vabadusest - kinnipidamisele.
9. Sõjaväeteenistus
Plussid
1) Sõjavägi kasvatab noorest poisist mehe.
2) Seal omandavad noormehed eluks vajalikke oskusi.
3) Kasvatab kohusetunnet ja kindlust iseenda suhtes.
4) Seal suureneb enesekindlus.
5) Aastane paus teeks kindlasti mõnele noorele head arusaamaks mida ja kuhu edasi õppima minna.
Miinused
1) Sõjaväes võib inimene saada nii füüsilisi kui vaimseid traumasid.
2) Kindla sihiga noortele, aasta vahele jätmine tekitaks probleeme.
3) Võib juhtuda, et peale sõjaväge ei ole enam viitsimist ega tahtmist haridusteed jätkata.
4) Mõnele võib osutuda 9-11 kuud liiga lühikeseks või isegi liiga pikaks ajaks olla eemal ja tegeleda sõjaväeteenistusega.
5) Mõningatel noormeestel võib tekkida tõrkeid teenistuses suhtlemisel ja kaasa tegemisel.