Suitsetamise kahjulikkus (0)

SUITSETAMISE KAHJULIKKUS
Suitsetamine on kahjulik harjumus.
Tubakas sisalduv nikotiin erutab meeldivalt kesknärvisüsteemi. Nikotiin on väga mürgine aine ja esimesed suitsetamiskatsed kutsuvad esile südame- ja peapööritust, oksendamist, südamelöökide rütmi häireid, kõri, söögitoru ja mao kramplikke kokkkutõmbeid (spasme), ärritatavust, mis läheb üle tähelepanu nüristamiseks ja võib lõppeda isegi minestusega. Niimoodi reageerib iga terve inimene tubakale. Kui organism nikotiiniga harjub, siis nõrgenevad toksilised e. mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik , sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud.
Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained.
Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Need arvud on üldistatud mitme maa andmetest. Suitsetajate tavalised haigused on kopsupõletik, tuberkuloos ja bronhiaalastma.
Suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast, vaid ka teisi inimesi. Inimene, kes on viibinud täissuitsetatud ruumis tund aega, mürgitab ennast niisama palju kui see, kes on suitsetanud neli sigaretti. Suitsetajate sugulased ja lähedased inimesed muutuvad nende süü tõttu sageli "passiivseteks suitsetajateks". Järelikult ühe inimese suitsetamine mürgitab paljusid inimesi.
Suitsetamise toime inimese töövõimele.
Suitsetamine häirib normaalset töö- ja puhkereziimi mitte ainult nikotiini mõju tõttu kesknärvisüsteemile. "Suitsunälg" võib tekkida igal ajal ja inimese kogu tähelepanu läheb tubakale. Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust , arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet.
Suitsetamise tüsistused.
Suitsetavatel naistel võivad tekkida raseduse ajal mitmesugused tüsistused. Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel.
Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid). Nendega kaasneb terav valu rinnas, nõrkustunne ning surmahirm . Rinnaangiin ehk stenokardia läheb sageli üle südame raskeks kahjustuseks - südamelihase ehk müokardi infarktiks. Teine suitsetajatele tüüpiline haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse.
Suitsetamine ja sport .
Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist jõudu ja lihasetunde teravust, halvendab koordinatsiooni, kiirust ja eriti vastupidavus. Sport ja suitsetamine kokku ei sobi.