Anafülaktiline šokk (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

37

pdf

Esmaabi

Mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. Raskemad nähud kujunevad rästiku hammustuse korral ülajäseme või pea piirkonda. Surmav mürgistus rästikuhammustuse tagajärjel on haruldane. Lokaalsed sümptomid: • Valu • Turse • Verevalumid Süsteemsed sümptomid: • varane anafülaktiline reaktsioon: generaliseerunud turse, ulatuslik lööve, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine, vererõhu langus, teadvusekadu, • hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: vererõhu langus, südametegevuse aeglustumine, spontaansed verejooksud Käsitlus: • Piirata jäseme liikuvust • Vajadusel panna kannatanu lamama • Keelatud on zguti asetamine jäsemele, hammustuskoha väljalõikumine/põletamine ja mürgi väljaimemine • Kutsu abi

Kategoriseerimata

37

pdf

Esmaabi

Mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. Raskemad nähud kujunevad rästiku hammustuse korral ülajäseme või pea piirkonda. Surmav mürgistus rästikuhammustuse tagajärjel on haruldane. Lokaalsed sümptomid: • Valu • Turse • Verevalumid Süsteemsed sümptomid: • varane anafülaktiline reaktsioon: generaliseerunud turse, ulatuslik lööve, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine, vererõhu langus, teadvusekadu, • hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: vererõhu langus, südametegevuse aeglustumine, spontaansed verejooksud Käsitlus: • Piirata jäseme liikuvust • Vajadusel panna kannatanu lamama • Keelatud on zguti asetamine jäsemele, hammustuskoha väljalõikumine/põletamine ja mürgi väljaimemine • Kutsu abi

Kategoriseerimata

51

odt

Farma kontrolltöö I

Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud

Farmakoloogia

54

docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

97

pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

Ei läbi HEBi ega PB, lammutus MAO ja O​2​ kasutus jääv a1-mimeetiline toime põhjustab COMT poolt maksas, eritumine neerudega Südame toetus (b1) tugeva vererõhu tõusu) metaboliitidena Võrdne toime nii a kui b-retseptorisse Kas: südameseiskus, anafülaktiline shokk, suurtes kogustes. LA toime pikendamine, lok. verejooksude Bronhilõõgastus (b2), naha veresoonte ravi suuõõnes, GIT-is kontraktsioon (a1) KT: vererõhu tõus (b1) → SAH, südame

Meditsiin

88

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are

Eripedagoogika

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi

Kommentaarid (0)