Heitvetest pärinev reokoormus ning selle probleemid. (0)

Eesti veekasutuse dünaamika.
Heitvetest pärinev reokoormus ning
sellega kaasnevad probleemid.
Marika Midro
KAKB11
2010 a.
Veekasutus Eestis 2009. aastal
Olme ­ 39,99 mln m3
Tootmine ­ 24,358 mln m3
Jahutusvesi tootmises ­ 7,15 mln m3
Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) ­
4,852 mln m3
Põllumajandus ­ 4,033 mln m3
Muu ­ 9,031 mln m3
Narva elektrijaamade jahutusvesi ­ 1004,04 mln m3
Veekasutus Eestis
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine
võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln
m3 juurde.
Vee reostuse allikad
Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine
vette
Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette
Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte
Töösrusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid
Happevihmad, mis saisaldavad vääveldioksiide
Naftareostus
Põhjasetted
Reostusained
Orgaanilised ained Anorgaanilised ained
Keemilised mürgid Raskmetallid
Bakterid Happelised ühendid
Toidukäitlemise Keemiline saaste
jääkproduktid Väetised
Puudelt ja põõsastelt Muda äravool
eraldunud osad nende ehitusplatsidel, puude
vees ujutamise käigus ujutamisel jt.
Lenduvad orgaanilised
ühendid, millega on
valesti ümber käidud
Reostusnäitajad
Vee(kogu) kvaliteedi
langus
Veekogu kinnikasvamine
Vee ebameeldiv lõhn
Veeõitsengud
Vetikate vohamine
Orgaaniliste ainete
sisaldus
Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty
Heljumisisaldus Second level
Third level
Vee bakteriaalne reostus
Fourth level
Fifth level
Reostuskoormus Eestis 2009. aastal
BHT7 ­ 1137,86 tonni
Heljum ­ 3744,70 tonni
Naftasaadused ­ 31,06 tonni
Püld ­ 145,22 tonni
Nüld ­ 1748,69 tonni
Sulfaadid ­ 163031,92 tonni
Kloriidid ­ 4045,43 tonni
Tagajärjed
Hapnikuvaegus
Väheneb
mereökosüsteemi liigiline
koosseis
Vähenevad kalavarud
Mõju inimese toidulauale
Mürkained jõuavad
toiduahela kaudu
inimeseni
Rannikualad reostuvad
Vetikate vohamine
Korallide hävimine
Väheneb puhas vesi
Eesti veekogude olukord
Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige
suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada.
Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist
saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri
puhul nii häid väljavaateid pole.
Heitvee puhastamine
Veepuhastusjaamad
Mehaaniline veepuhastus
Keemiline veepuhastus
Click to edit Master text styles
Bioloogiline veepuhastus Second level
Kompleksne veepuhastus
Third level
Fourth level
Immutamine
Filterväljakud
Fifth level
Tehismärgalasüsteemid
Biopuhastus
Anaeroobsed protsessid
Kontakprotsess
Anaeroobne filter
Aeroobsed protsessid
Aktiivmudaprotsess
Biokileprotsess
Biofilter
Biotiigid
Aitäh tähelepanu eest!