MADAL VERERÕHK (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

pptx

MADAL VERERÕHK

MADAL VERERÕHK Greete-Liis Põder , Helina Heinala 9.B  Eesmärk  Meie eesmärk oli teada saada, et mis täpselt on madal vererõhk ning anda lühike ülevaade ka teile sellest.  Mis on madal vererõhk?  Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest.  Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg.  Madalat Vererõhku on kahte liiki.  Haiguslik.  Inimese individuaalne eripära.  Kellel võib esineda?  Tavaliselt on madal vererõhk päritav.  Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal.

Meditsiin

30

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon ­ südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus.

Anatoomia ja füsioloogia

46

doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.

Sise- ja närvihaigused

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Pulsi rütm - südamelöökide regulaarsus (Novak 2004). Pulsi pinge - väljendab seda kas pulss on pehme, elastne, paindlik või kõva. Lastel on arter pehme, elastne ja ühtlane (Novak 2004). Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumus (amplituud-suurus/ulatus) - on vere kogus, mis pumbatakse veresoontesse südame iga löögiga (Novak 2004). Iivanainen jt (1997) nimetatakse seda pulsi mahuks. Arteriaalne vererõhk - on üks elutegevuse näitajatest. Arteriaalne vererõhk tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk. Vere ringlemiseks vajalikku rõhku tekitavad südame kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Rõhk arterites muutub olenevalt südame, kui pumba tsüklilisest tööst. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Novak 2004,

Meditsiin

20

docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

6. Südame–vereringe ja hingamise haigused Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites. Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel. Alumine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige madalam rõhk vatsakeste lõõgastumise ajal. Normaalne ülemine vererõhk täiskasvanul on kuni 130 mmHg ja alumine on kuni 85mmHg. Seda tähistatakse 130/85 mmHg Kõrgvererõhu tõbi on vereringehaigus, millega kaasneb vererõhu tõus üle 140/ mmooli/l ja suurtes arterites on vererõhk pidevalt normaalsest kõrgem. Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seega tihenenud. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et suruda

Terviseõpetus

40

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus

Meditsiin

76

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

13.Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on takistus, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Mida lähemal südamele, seda suurem rõhk. Arterites rõhk kõrgem, kui mujal. Veenides võib rõhk ka negatiivne olla. Arteriaalses süsteemis muutub rõhk samuti: süstoli ajal kõrgem kui diastoli ajal. Jaguneb: - Süstoolne e. ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne,

Kategoriseerimata

53

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal,

Eripedagoogika

Meedia

Kommentaarid (0)