Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud https://et.wikipedia.org 220px-Haapsalu_coat_of_arms.svg
novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte.
> Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse > Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland > Mai lõpuks ka Belgia > Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06.1940 > Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale
Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit
HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4
03.1940 · NSVL ja Soome vahel · MRP otsene tagajärg o NSVL nõudis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile o Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta · Mannerheimi liin o Legendaarne kaitseliin Laadoga juures o Oli pigem meestest moodustatud o Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega · Sõda lõpetati Moskva rahuga o Soome säilitas iseseisvuse o Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine · Plaani koodnimetus Gelb (kollane) o Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist · Algas 10.05.1940 o Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale o Inglismaa peaministriks sai Winston Churchill · Nädalaga vallutati Holland o Mai lõpuks ka Belgia o Pariis langes 14.06 o Välksõda ehk Blitzkrieg · Dunkerque´i lahing ja päästeoperatsioon
okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga · 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. · Nov 1939 - märts 1940. · Mannerheimi liin Karjala maakitsusel. · Helsingi pommitamine. · NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust. · 12.03
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist lnde
V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister
Soome iseseisvumine-kodusõjad Soome ja Nõukogude Liidu vaheline leping mittekallaletungile (1932) Jahedad suhted enne Teist maailmasõda 4 Soome kaitsepositsioon ja rahusäilitamine Nõukogude Liidu eesmärk allutada Soome Vabariik Soome Vabariik kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude Liidu huvisfääri Nõukogude Liidu nõudmine Soomele: Lükata piir Leningradist 20-25 km läände Hanko poolsaare rentimine Nõukogude Liidule Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi "2 naela suppi 1 naela kulla vastu" 5 Nõukogude Liidu provokatiivsed intsidendid piiri aladel Nõukogude Liidu valitsuse teatamine: Soome tulistas Manila külas õppustel olnud punaväelasi Tegemist oli Nõukogude provokatsiooniga Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi: Tahtsid, et Soome vabandust paluks
Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994
ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi. Sõda lõppes rahulepinguga, millele kirjutati alla Moskvas 12.märtsil. Soome loovutas Karjala maakitsuse ning rentis Moskvale Hanko poolsaare sõjaväebaaside tarbeks. Üldiselt oli Soome osa sõjas väike. Võideldi Venemaa vastu, pigem pooldati Saksamaad. Säilitati autonoomia.
Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga(25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks. 4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi (Teheran, Jalta, Potsdam) Atlandi harta: 8-punktiline dokument, mille sõnastasid USA president F.D.Roosevelt ja Suurbritannia peaminister W.Churchill USA sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil. Selles sõnastati Saksamaa vastase sõja
piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941 Algussündmus: NL Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel
-5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin).Pealetung läks läbi Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa
See juhtus Käthe õemehe August Peeti korteris Narvas. Tüdrukule oli tollal juba tuntud kirjanik jätnud sügava mulje. Käthe Veltman ja Anton Hansen abiellusid 13. märtsil 1920. aastal kell veerand üks, ehkki Käthe pani nende abiellumisest teatava kuulutuse lehte juba 7. juunil 1919 ning teavitas sellest omavolilisest teost samal päeval Anton Hansenit. See oli mõlema esimene abielu. Peigmehe tunnistajateks olid August Arras ja Rein Eliaser, pruudil August Hanko ja Anton Palvadre. Nende perre sündis kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Riita sündis 17. veebruaril 1921. Eerik sündis 17. novembril 1928. Looming Looming enne 1919. aastat Tammsaare debüteeris 1900. aastal proosaga, mis ilmus Postimehes. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. Aastal 1901 avaldas Tammsaare lühijutu "Kuressaare vanad". Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja
-5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin).Pealetung läks läbi Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa
Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli Soome-eesti ühisjõududega upudada ka kõige vastupidavamad Nliidu sõjalaevad Soome lahel . Tulistamiseks 43 km kaugusel vajati 150 kg püssirohtu. Aegna saare Suurtükitorn oli ühenduses soomega läbi veealuse kaabli. Eesti hakkas tegelema allveelaevadega ja sai arvestavaks mereriigiks võrraldes väiksete riikidega. Soomel oli 5 allveelaeva ja eestil 3 mis moodustasid ühise laevastiku, mis oleks paigutatud Hanko neeme ja Osmussaare liinile ahelikku. See laevastik oli Soome alluvuses ja ususti et see takistab viimsegi Nõukogude aluse pääsemise Läänemere oõhjaossa. Eestlaste allveelaeva ehitati täielikult soomlaste relvasüsteem, et need suudaks sõja ajal toetud Soome mereväebaasidele, saamaks torpeedo- ja miinitäiendust. Eest ja Soome rannikupatareid millel oli ühine tulejuhtimissüsteem on tõehetke saabumisel välja tulistama 5 minuti jooksul 1000 laengut punalaevastiku pihta
0,02 12 riigi pindalast (%) Rannajoon (km) 314 600 11 0 Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12 Mereandide import Lõhe, makrell, tursk 11 - Eeldused vesiviljeluseks
sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu
kuue aastasena, heitis ta haigevoodisse, ja järgmisel aastal suri Sigrid Undset Lillehammeri kloostrihaiglas. Surres oli ta üksinda. Oli kevad ja läbi lahtise toaakna nägi ta veel õitsvaid viljapuid ja lumiseid mägesid, mida ta oli alati nii väga armastanud. Teosed eesti keeles · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjanduse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. Trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan)
seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat riietust, varustust, teeb liiga külm neile, tehnika hakkas üles ütlema külmaga(NSVL oli õppinud toime tulema). Inim. Ja materjaliresursside vähesus... 3. NSVL 1939-1940 · 30.11.1939 tungisid Soome, Talvesõda(1939-1940)12.03.1940 rahulepingS. pidi loovutama Karjala ja Hanko ps(NSVL sõjabaasid sinna)S. iseseisvus siiski säilib · 17.03.939 tungisid väed Poolavägivallapoliitika. NSVL ja Sks vahel sõprusleping(28.09.1939), P. kui riik kaotati, alad jagati 2 riigi vahel · 1939 sept, okt baaside leping Balti riikidega · 1940 juunis Balti riikide okupeerimineNSVL väed riiki, kohaliku valitsuse kukutamine, liitmine oma valdustega · 1941 suvesõda(see vist see, et Sks ründas NSVL) · 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia 4
Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Karin Suursalu. 2006 Inglise patsient. Tallinn: Eesti Päevaleht. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Kätlin Kaldmaa. 2007 Anili vaim. Tallinn: kirjastus Tänapäev. (Originaalis Anil's Ghost, 2000); tõlkinud Ehte Puhang. 2008 Divisadero. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat, sarjas Nüüdisromaan. (Originaalis Divisadero, 2007); tõlkinud Urve Hanko 2. Annotatsioon Antud raamatus on minevik ja olevik omavahel pidevalt põimunud. Kuigi lool ei ole jutustajat, on lugu vahelduvalt vaadatud läbi erinevate tegelaste silmade. Teos algab noore õe Hanaga. Aasta on 1945 ning sakslased on jätnud oma miine ja pomme kõikjale, seega on tegemist vägagi ohtliku piirkonnaga. Miskipärast on Hana siiski otsustanud jääda oma patsiendi juurde villasse, teadamata oma patsiendist suurt midagi. Vaid teatud
1939.a nov teatas Moskva, et Soome piiril olevat toimunud piiririkkumine, väideti, et tulistati Venemaa poole. 30.nov 1939 alustas Punaarmee sõjategevust Soome vastu - Talvesõda. Hävitati Terijoki linn (kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare. Beneluksi maad 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9.aprillil Taanis ja Norras) 5. NSVL Saksa sõda, Suur Isamaasõda, välksõja plaan, pöördelisemad lahingud, Leningradi blokaad. Saksamaa võttis plaaniks NSVL vallutada ,,Barbarossa" sõjaplaaniga, et saada eluruumi aarialastele. 22.juunil 1941 alustasid saksa väed sissetungi NSVLi Suur Isamasõda (Venemaale). Barbarossa
Soome sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid parlament ja rahvas olid kategooriliselt vastu. Novembris 1939 alustasi NSVL valesüüdistusega talvesõda. Paraku ei suutnud venelased murda läbi Karjalasse rajatud Mannerheimi kaitseliinist. Lisaks valmistusid Inglismaa ja Prantsusmaa Soomele abi saatma ja seega oli NSVL sunnitud märtsis 1940 sõlmima vaherahu. Sai endale osa Karjalast ja rajas Hanko poolsaarele sõjaväe baasid, kuid Soome säilitas iseseisvuse. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustanud. Läänerindel algas nn. kummaline sõda, kus väed püsisid Saksa, Prantsuse piiril kaitseliinidel ja pidasid nn. propaganda sõda. 1940 Saksamaa tungis Taani ja Norrasse, mis olid neutraalsed riigid. Ettekäändeks toodi vajadust kaitsta nende neutraliteeti.
lavastatud) ja nüüd NSVL ütles lahti riikidevahelisest mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Soomlased oli sõjas edukad, sõjaväe ülemjuhataja oli marssal Mannerheim. Nendele tulid appi ka mitmed välisriigid (26) oma vabatahtlikega (11500 neist 2000 eestlast). Sõda lõppes 12. märtsil 1939. a, mil sõlmiti Moskvas rahu: Soomele jäi iseseisvus alles NSVL sai Karjala maakitsikuse ja Hanko sõjaväebaasi 1940. a OLID ISESEISVUSE KAOTANUD RIIK ISESEISVUSE KAOTAMISE AEG KELLELE KAOTATI LISA Austria 13. märts 1938 Saksamaa ansluss Tsehhoslovakkia 15. märts 1393 Saksamaa Poola 6. september 1939 Saksamaa ja NSVL Taani aprill 1940 Saksamaa
sõdurit, tegelikku arvu ei tea keegi. Sama juhtus ka Läti ja Leeduga, Soome keeldus sellest. - 30. november 1939 alustas NSVL kallaletungi Soomele (Soome talvesõda) - Mannerheimi liit(tugev kaitse Karjalas) - Soomlastele tuli appi kindral Pakane :) - 12.03.1940 Moskva vaherahu Soome ja Venemaa vahel kompromissiks o NSVL sai Karjala alad olulise territooriumi kaotus 400000 inimest elas seal o Õigus rajada Hanko poolsaarele mereväebaas o Laadoga järv läks NSVL kätte o Suudeti säilitada suveräänsus Saksamaa ,,purustan lääneriigid ja siis tungin itta ning võtan NSVL" - 09.04.1940 plaanide elluviimise alustamine (nn. Kollane plaan) o Alustas Taani-Norra ründamisega Taani alistus kiiresti Norra kasutas oskuslikult ära oma mägiseid alasid ning pidas kõige kauem vastu
NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima: Soome pidi loovutama NL-ile Ida-Karjala (450 000 elanikku asustati Soome) Hanko poolsaar renditi NL-ile sõjaväebaasiks · Juuni-august 1940 Baltimaade ja Bessaraabia okupeerimine. Kasutades soodsat situatsiooni - maailma tähelepanu keskmes oli Pr vallutamine Sxm poolt - viis NL lõpule Baltimaade okupeerimise ja Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina hõivamise. Balti riikides organiseeriti riigipöörded ja maailmale üritati jätta muljet töörahva revolutsioonist kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu
Ettekäändeks, et alustada sõda, väidab NSVL, et soome sõdur tulistas neid. Soome aga võidab. Soome ja vene piirile oli Kindral Mannerheim lasknud ehitada tugeva kindlustuste vööndi. Maastik oli mägine, kitsad teed-vene soomukid ei mahtund mitmekesi liikuma. Kliima oli kõlm ja lumine. Soome sõdurid liikusid suuskurite prigaadidena. Soome palus abi rahvasteliidust ja NSVL visti välja. Sõlmiti rahu: 1.Riigipiir nihutati Leningradist natuke kaugemele. 2.Hanko ps antakse NSVL sõjaväebaasiks.3.Laadoga järve ümbritsev ala anti venelaste kätte. 4. Okupeerimine: 16 jun 1940 esitas NSVL ultimaatumi Eestile, Lätile ja Leedule-et ei peeta kinni vastastikuseabistamise lepingust. Nõuti täiendavate väeosade eestisse toomist. Eestil polnud muud võimalust, kui see vastu võtta. NSVL nõudis ka valitsuse vahetamist. Laidoner läheb NSVL nõupidamisele aga Punaarmee on juba eesti piiri salaja ületanud. Okupeerisid kogu eesti
Võõrkeelsed nimed võivad olla heebrea (piiblinimed nagu Aabram, Aron, Eenuk, Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus, Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits, Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja- Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid (Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik). Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding, Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära.
NKVD diviisi väeosadega ning läks 6. augustil 1941 üle rinde Saksa poolele. Hiljem moodustati Erna salga baasil samanimeline eesti vabatahtlike pataljon, mis võttis Wehrmachti 217. jalaväediviisi koosseisus osa Vormsi, Muhu ja Saaremaa vallutamisest ning likvideeriti 10. oktoobril 1941. Pärast dessanti Muhusse, mis toimus Soome sõjaväe kiirpaatidel, läksid mõned Erna liikmed koos soomlastega Soome ja osalesid detsembris Hanko vallutamisel. 1942. a kevadel organiseeris Abwehri esindaja Soomes Cellarius Erna meestest 13-liikmelise kaugluure salga, mis heideti Punaarmee tagalasse ja mille kõik liikmed hukkusid. Eestlasi oli ka soomlaste kaugluure salkades. 1943. a kevadel algas suurem Soome põgenemine. Enne seda oli Soomes üle 400 eesti pagulase. 1943. a põgeneti eeskätt veebruaris välja kuulutatud 1919.1924. aastakäigu
Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI ! · 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu · 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06.1940 Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule · Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2. Valitsuse väljavahetamist · 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus
lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. Soome polnud nõudmistega nõus. Oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool
Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil TuruStockholm. Sea Wind sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile TallinnVuosaari. Saksamaa liini ost[muuda | muuda lähteteksti] 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva Superfast VII, Superfast VIII ja Superfast IX , mis olid sõitnud liinil HankoRostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas HelsingiRostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust alustati taas aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi
Piip ja mitmed teised, need kõik olid mehed omal kohal, niisama energilised ja kõikumatud nagu nende juht. 1918. aasta novembris alatud vabadusvõitlust jätkati J. Kuperjanovi vaimus. Selle tulemuseks oli meie võit Vabadussõjas, mis tõi eesti rahvale vabaduse ja riikliku iseseisvuse. - 21 - Lisad Partisanide eraldusmärk Julius Kuperjanov - 22 - Viited 1. August Hanko “Leitnant Julius Kuperjanov” lk.48 2. EE 5 lk. 217 3. A.H “Leitnant….” lk.9 4. A.H “Leitnant….” lk. 15 5. A.H “Leitnant….” lk. 17 6. Eduard Grosschmidt “Pealuu märgi all” lk. 5 7. E.G. “Pealuu…” lk.6 8. A.H “Leitnant….” lk. 33 9. E.G. “Pealuu…” lk. 7 10. E.G. “Pealuu…” lk. 7 11. E.G. “Pealuu…” lk. 7 12. A.H. “Leitnant…” lk. 35 13. A.H. “Leitnant…” lk. 35-36 14. A.H. “Leitnant…” lk. 35 15
3. Nõukogude Liidu roll II ms-s. Sõja algperioodil (1939 1941): 21 17. sept 1939 tungib kallale Poolale, hõivates Ida-Poola 22 Nõudmised Soomele, et loodaks NL sõjaväebaasid, soomlased venitavad läbirääkimisi, NL ründab ootamatult sõda kuulutamata.Algab Talvesõda(nov 1939). Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik), märts 1940 sõlmitakse rahu: Soome loovutab mõned piirkonnad(Karjala maakitsus, Hanko sõjaväebaas), kuid iseseisvus jääb püsima 23 Analoogsed baaside lepingud Eestis, Lätis ja Leedus. Riigid püüavad küll vaielda, kuid on lõpuks sunnitud siiski järele andma Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940
part of the islands are found in southwest in the Archipelago Sea, part of the archipelago of the Åland Islands, and along the southern coast in the Gulf of Finland. Finland is one of the few countries in the world whose surface area is still growing. Owing to the post-glacial rebound that has been taking place since the last ice age, the surface area of the country is growing by about 7 square kilometres (2.7 square miles) a year. The distance from the most Southern point Hanko to the most northern point of Finland Nuorgam is 1,445 kilometres (898 miles) (driving distance), which would take approximately 18.5 hours to drive. This is very similar to Great Britain (Land's End to John o' Groats 1,404 kilometres (872 miles) and 16.5 h) Finland is a land of all seasons. Its blue and white flag is said to represent the white snow of winter and the blue lakes of summer. In between the two is the dramatic spring
NSVL vallutab Terijoki, puhkeb Talvesõda. Loodi Soome Demokraatlik Vabariik, mille etteotsa saab Soome esikommunist Kuusinen. Nii näib, et Soomes on kodusõda, kus Nõukogude Liit toetab kommunistliku poolt. Moskva edu saabus alles 1940. aasta veebruaris, mil punaarmee ülekaalukad väed Soome rindest läbi murravad. 12. märtsil 1940 sõlmivad Soome ja NSVL Moskvas rahuleppe, kus Karjala maakitsus loovutatakse seal elas 12% rahvast, kes aga suures osas lahkuvad. Lisaks peab Soome lubama Hanko poolsaarele Nõukogude baasi. 1940. aastal tungib Mussolini Kreekasse, olles Saksamaast innustatud. Itaalia on aga vähem edukas, aga kreeklased suudavad Itaalia kaugemale suruda, kui nad olid sõja puhkedes. Ebaedu jätkub ka Aafrikas. Mussolini pöördub abipalvega Saksamaa poole. Saksamaa peab avama uused liinid. On selge, et Saksamaa sai endale nõrga liitlase. Saksamaa alustab sõda Balkanil, purustades aprilli alguses Jugoslaavia ja kuu lõpuks Kreeka
Roll logistilises süsteemis - sadamate/reisijate/kaupade läbilaske võimest, teenindamise kiirusest, kvaliteedist, paindlikkusest ja usaldusväärsusest, sõltub nii sadamate, nende tagamaade (1000 km) kui ka riigi heaolu, areng ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Samuti terve ülejäänud tarneahela funktsioneerimise efektiivsus, mis tahes sadamat, tuleks käsitleda selle tagamaaga (linna, valla jne. tagamaaga) · Konkureerivaid Läänemere-äärseid sadamaid Soome: Helsingi, Kotka, Hamina, Hanko Venemaa: Peterburi, Kaliningrad, Primorsk, Võborg, Võssotsk, Ust-Luuga Poola: Gdynia,Gdansk Leedu: Klaipeda, Butinge terminal Läti: Riia, Ventspils, Liepaja Eesti: Tallinn, Pärnu, Kunda, Sillamäe, Miiduranna, Bekkeri, Paldiski põhjasadam, AS Saarte Liinid
Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt NSVL-Saksa lepingule Ühine võiduparaad Varrsavis Katõn? *SOOME TALVESÕDA Baaside rajamine Baltiriikidesse 30.11.1939 NSVL kallaletung Soomele kuni 12.03.1940 o Soomlased kasutasid talve ära valged riided, suusad, ründasid venelaste toidukatlaid Moskva rahuleping o Soome kaotas Karjala ja Viburi o Mereväebaas Hanko poolsaarel 4. Sõjasündmused 1940. 1941.a. kevad. 9. Aprill. 1940 - Saksa armee hõivas vastupanuta Taani, ründas Norrat o Lahingud kestsid suveni, Norra alistati 10.mai sakslased vallutasid Belgia ja Hollandi (maa-&õhuvägi) 12-13 mai Sakslased liitlasvägede seljataga üle Maasi jõe, piirasid prantslased sisse, inglased said lahkuda ja sõjavarustus jäi sakslastele
03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline sõda, Maginot` ja Siegfried`i liinid 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale. Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Moskva rahulepinguga: ● Soome kaotas Karjala alad koos Viiburi linnaga ● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik ● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. ● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLiidu Euroopa osast, sealhulgas Baltimaad, vt atlas kaart 142, lk 82 ● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud vallutada L eningradi, algas blokaad
Territoriaalse muutused Euroopas (vt. Laar lk.6, Fjodorov lk.38) - Rumeenia - taastati 1940.a. piir, ilma Bessaraabia ja Põhja-Bukoviinata, kuid sai Ungarilt tagasi Transilvaania - Bulgaaria jäi 1938.a. piiridesse - Ungari 1938.a. piiridesse, kuid osa territooriume Tsehhoslovakkiale, samas võeti Tsehhoslovakkialt Taga-Karpaatia Ukraina ja selle sai NSVL - Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1
Kuna Soome oli demokraatlik riik, siis tuli arvestada avaliku arvamusega, nii asus Soome läbirääkimisi venitama. NSV Liit vastas sellel provokatsioonidega piiril, ning süüditustega, et Soome on neid rünnanud. 30. novembril 1939 ületas Punaarmee piiri ilma sõda kuulutamata, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, ka maailma avalikkus oli kaldunud Soome poole ning 12. Märtsil sõlmiti rahu. Soomel tuli loovutada Karjala ja anda ära Hanko sõjaväebaas, kuid Soome iseseisvus jäi püsima. 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 1940 Balti riigid püüdsid täita baaside lepingut, kuid NSV Liit ei pööranud lepingutingimustele suuremat tähelepanu. Avalik arvamus Eestis toetas Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust, see aga ei takistanud sadadel eestlastel põgenemast Soome. Lõpuks oli Soome sunnitud NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 1940.a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted uuesti halvenema
rida. Samas kurnas sõda Nõukogude Liitu märksa rohkem kui oli arvestatud. Talvesõja jooksul hakkas muutuma ka Saksamaa suhtumine, kes kartis Suurbritannia sõjalist aktiviseerumist Põhjalas ja soovitas tungivalt sõjategevuse Soomes lõpetada. See lõi tingimused rahulepingu sõlmimiseks, mis sai teoks 13. märtsil 1940 Moskvas. Soome oli sunnitud loovutama Nõukogude Liidule umbes kümnendiku oma territooriumist ja rentima Hanko poolsaare 30 aastaks Punaarmeele. Samas säilitas Soome iseseisvuse ja jäi puutumata ka Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel toime pandud agressioonist Balti riikide vastu. Vahetult pärast Talvesõda leidis Berliin olevat sobiva aja Prantsusmaa purustamiseks ja Lääne- Euroopa väikeriikide allutamiseks Saksa kontrollile. 9. aprillil 1940 okupeeris Saksamaa Taani ja ründas Norrat, kohates seal ootamatult tugevat vastupanu. 10. mail alustas Saksamaa sissetungi Prantsusmaale,
aasta suvel. Moskva läbirääkimised okt.-nov. 1939: soomlased viivitavad Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis Soome jäi NL mõjusfääri (23.8.1939): Poola ja 62 Baltikumi langemise järel sai Soome kutse Moskva läbirääkimistele 5.10.1939. Soome läbirääkijad (Stockholmi saadik) J. K. Paasikivi (KOK, hilisem Soome president 1946-56) ja Väinö Tanner (SDP juht, rahandusminister). NL´´i nõudmised: abiandmislepingu sõlmimine, Hanko-neeme rentimine NL sõjaväebaasi jaoks, piiri korrigeerimine NL kasuks Karjala kannasel ja Petsamos, Soome lahe saarte loovutamine. Soomlaste seisukoht: ebaseaduslikud ja ebaõiglased nõudmised, millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20.11): NL provokatsioon ja katkestas diplomaatilised suhted 29.11.(NL laskis enda suurtükkidest omaenda väeosade pihta ja väitis, et seda tegid soomlased
lepingut sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 14. detsember 1939 9. aprill 1940 NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai 1940 15. mai 1940
NSV Liit sai ka Leedu, Saksa sai Poola alasid juurde. · 6. oktoobriks on sõjategevus Poolas lõppenud. Saksa ja NSVL väed pidasid ühise võiduparaadi. NSV Liit loovutas vastavalt piirileppele osa vallutatud Poola aladest. 30. november NSV Liit alustab sõjategevuse Soome vastu (Talvesõda kuni 12. märts 1940) 12. märts Talvesõda lõppeb rahulepinguga. Soome loovutab Karjala maakitsuse ja Hanko poolsaare, kuhu tuleb Nõukogude sõjaväebaas. SAKSAMAA TUNGIB NSV Liidule KALLALE: · 22. JUUNI 1941 Saksa väed ületavad NSV Liidu piiri. (Koos Rumeeniaga + Itaalia, Slovakkia, Ungari) Soomlased liitusid 26. juuni alustasid Jätkusõda. - sakslastel 3 väegruppi: Nord, Mitte, Süd. Punaarmeel 178 diviisi VS 153 Saksa ja 23 liitlaste diviisi.
Saadud 1980.- ndate keskel kunagiselt Pärnu kalurikolhoosilt tasuta, kui mahakandmisele minev vrakk. Põhjalikult ümber ehitatud ja moderniseeritud 1989. a., millele järgnes kapitaalne ellinguremont 2002.a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on
punaarmeelast igasse riiki. 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 NSV Liidu Talvesõda Soomega Nov 1939 - märts 1940. Sõda Mannerheimi liinil Karjala maakitsusel. Helsingi pommitamine. NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust. 12.03.1940 rahuleping Soomega: NSVL liitis Karjala maakitsuse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks Saksamaa sõda Euroopas: Taani ja Norra vallutamine 1940 S eesmärgid: sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. Taani alistus 9.aprillil 1940 võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940.
maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. N. Liidu ettepanekud ei olnud Soomele vastuvõetavad. Soome valitsus leidis, et vastastikuse abistamise pakti sõlmimine ei sobi kokku Soome neutraliteediga, kuna loodavad
annaabi.ee 
