eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid
Materjalimah -põlevkivist elektri tootm.Energiamah-värviline metallurgia,elektrienergia,keemiatööstus.Veemah-tselluloosi tootmine,ehit.jõgede/järvede äärde.Tööjõumah-masinaehitus,suurlinnades.Elekter- põlevkivist,õli-sama,tseme nt-sinisavi,liiv.Odavam-taastuva,ammendamatu energia kasut.Majanduskaardid-temaatilised kaardid.Kartog eograafiline uurimismeetod-kartogramm,kartodiagramm.Erikaart-turismikaart.Väike teeninduse määr-Aaf,Pa k,Afg.Hõive-Eur.riikides üsna sarnane. Eesti majandus.Loodusgeo.asend- veekogud(Läänemeri),kliimavööde(paras),loodusvöönd(segametsa).Majan dusgeo.asend-teised riigid(naabrid),riikide rühmad(EL),majanduskeskused,ühendusteed.Eesti maj.ei ole rah vusvahelistel turgudel konkurentsivõimeline.SKT-sisemaj.kogutoodang-antud riigi terr.aasta jooksul tood.ka upade ja teenuste koguväärtus(P-E kõige suurem-159,Kirde-E väikseim- 54)Regionaalpoliitika-riigi tegevus ,mis peab aitama vähendeda üksikute piirk.majand.arengu mahajäämust.Energeetika-
meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud loodusvarad, suured metsaalad, aga jaheda kliima tõttu ei saa igal pool kõiki põllumajandussaadusi toota. Norras on rikkalikult nafta- ja maagaasivarusi, rootsis kaevandatakse aga rauamaaki, Norras ja Islandil on arendatud kalandust. Lääne- Euroopa- Prantsusmaa, Saksamaa, Sveits, Austria, Belgia,
suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi töö hooajalisus, ja parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid, Keskkonnale: loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka erosioon jne. kaovad loodusmaastikud, kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid,
pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega) Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus, metallitööstus, rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika, toiduainetööstus III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega)
Arengumaades vastupidi IAI (ehk inimarengu indeks)- (HDI inglise keeles) riigi heaolu näitaja, mis koosneb kolmest komponendist Need kolm komponenti on: 1. elujärg (SKT)- rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta 2. haridus- õpinguaastate arv; eeldatav õpinguaastate arv kooli minnes 3. tervis- oodatav eluiga sünnihetkel IAI-d väljendatakse 0,000-1,000 järgi IAI järgi jagatakse riigid nelja tasemesse: 1. väga kõrge arengutase- Eesti kuulub siia, on 33-dal kohal 2. kõrge arengutase 3. keskmine arengutase 4. madal arengutase 2 kirjaoskus ehk haridustase eluiga imikusuremus eksport- import energia tarbimine ühe elaniku kohta ERINEVA ARENGUTASEMEGA RIIGID GLOBALISEERUVAS MAAILMAS Maailmas on u 200 riiki Riikide jaotus arengutaseme järgi, aluseks SKT ühe inimese kohta 1
Vahemere maad Moonika Almar · 9.klass Vahemere maade hulka kuuluvad : · Hispaania · Itaalia · Kreeka · Küpros · Malta · Portugal Hispaania · ELiga ühinemise aasta: 1986 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Madrid · Üldpindala: 504 782 km² · Rahvaarv: 45,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Hispaania majandus · 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee- ettevõtted. · Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania
Kõik kommentaarid