1.Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusindustuste ruumilist levikut 2. Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Maјjandust saab vaadelda mitmel jandust saab vaadelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (regemajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailmas (maailmamajandus) 3. Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna maјanduse iseloom?anduse iseloom? Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, loost (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teistest riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomustus 4. MIllisteks majandussektoriteks majandus jaotub? nende ülesanded? 3 majandusharu igast sektonst Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete materjala materjalide hankimisega. Toutlev majandus tegeleb hankiva
Päiksepaneelide tootmine on väga kulukas. 19.Nimeta kolm Euroopa riiki mis suudavad oma energiavajaduse ise katta Venemaa, Norra, Taani 20.Nimeta Euroopa riike mis on sunnitud peaaegu kogu vajamineva energia importima Luksemburg, Vatikan, San Marino, Monaco, Malta, Küpros 21.Kui suure osa oma energiavajadusest katab eesti oma toodetud energiaga Ligikaudu 90% 22.Millest sõltub riikide energiatarbimise struktuur See sõltub kohalike energiaallikate olemasolust, aga ka majanduse struktuurist. 23.Nimeta kolm suurimat kivisöe, nafta ja maagaasi tootjat euroopas Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia 24.Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus elektri tootmisel üle 40% Prantsusmaa, Belgia, Ukraina, Ungari, Slovakkia 25.Millistes euroopa riikides toodetakse kõige enam tuuleenergiat miks Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias, Prantsusmaal, sest seal on sobivad tingimused tuuleparkide rajamiseks ja need on rikkad riigid 26
turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid