Hispaania konspekt (1)

Hispaania
Sissejuhatus:
Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Pealinnaks on Madrid . Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt : 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja-Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase.
Loodus:
Kliima
Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline ( pehmed talved ja jahedad suved ), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima.
Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas:
Jaanuaris + 8°... + 10° C
Augustis + 18°...+ 24° C
Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid:
+ 10°...+ 12° C
+ 24°...+ 26° C
Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi.
Keskmiselt on sademete hulk:
350- 500 mm aastas
Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud.
Suuremad jõed: Tajo – 1010km
Ebro – 928 km
Guadiana – 820
Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks.
Poolsaare kõrgeim tipp on Pico de Teide (3718 m).
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad , taimkattes igihaljas kuivalembene võsa.
Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast.
Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan , vaher, mänd ja oliivipuu .
Rahvastik :
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta  seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .
Hispaania suuremad linnad on:
Madrid – 3,155 miljonit elanikku
Barcelona – 1,593 miljonit elanikku
Valencia – 797 tuhat elanikku
Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt.
Es rahvastikust 75% on hispaanlased, õlejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid .
*Linnaelanikke: 76,5%
*Keskmine eluiga: 77 aastat
*Imikute suremus : 5%
*Kirjaoskamatus: 4,6%
*Tööpuudus: 20%
Es iive on positiivne. (0..0,4%).
Majandus:
Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa.
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:
tööjõu odavus
väliskapitali hoogne sissetung
välisturismist saadud ja saadav tulu
Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest.
Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki.
Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. 
Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt.
Varem juhtivat rolli omanud hankiva , toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud.
Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud.
Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.
Välissidemed
Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi
veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades
peamiselt lamba-, kitse - ja töökarja kasvatamisega , põhjaosas
peetakse ka veiseid ja sigu . Märkimisväärne on kalandus . Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks.
2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele.
Tähtsaks
tuluallikaks on turism . Suhteliselt madal hinnatase , mitmekesiseid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad
siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine . Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi - ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.
Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest:
põldusid ja istandusi 40%
rohumaid 31%
Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses:
tsitruselised puuviljad (konservid)
oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.)
viinamarjad
köögivili
Elektritoodangust annavad:
soojuselektrijaamad 66%
hüdroelektrijaamad 25%
tuumaelektrijaamad 9%
Suurimad masinatööstuslinnad on:
Madriid
Barcelona
Valladolid
Masinatööstuse põhiharud on:
autotööstus
laevatööstus
tööpingitööstus
elektrotehnikatööstus
elektroonikatööstus