100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merili Kallaste
Õppematerjali autor
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus
Iseseisev töö Prantsusmaa riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Prantsusmaa riigi rahvaarv on 2012 aasta seisuga 65,630,692 elanikku. Maailma mastaabis on Prantsusmaa on rahvaarvult 21 kohal ja kuulub keskmise suurusega riikide hulka. Umbes 2 miljoniga jääb Prantsusmaale oma rahvaarvu poolest alla Ühendatud Kuningriigid. Ühendatud Kuningriikidest aga veelrohkem jääb alla Itaalia, mille rahvaarvuks on 61,261,254 elanikku. Prantsusmaa ise jääb alla Taile, mille rahvaarv on 67,091,089 ehk siis Prantsusmaa rahvaarv on 1,460,397 elaniku võrra väiksem Taist. Rahvastiku paiknemine
PALDISKI GÜMNAASIUM Kaili ja Kelly Kull PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Paldiski 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. RIIGI AJALUGU 4 2. ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA 5 3. GEOGRAAFILINE ASEND 6 4. KLIIMA 7 5. MAJANDUS 8 6. RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA 10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..............................................................................
ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe
.............................................................. 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide
11 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb mis tekitab palju probleeme. pensionäride osatähtsus. 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. 53. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest suurlinnadesse, arvel, elanike suundumine maalt linna,
11 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb mis tekitab palju probleeme. pensionäride osatähtsus. 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. 53. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest suurlinnadesse, arvel, elanike suundumine maalt linna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid