Prantsusmaa linnastumine (0)

KOOLI NIMI
Referaat
Prantsusmaa linnastumine
ENDA NIMI
KLASS
Tartu 2013
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………....lk 1
Linnastumine……………………………………………………………………………….lk 2
Prantsusmaa loodus………………………………………………………………………lk 3
Prantsusmaa majandus…………………………………………………...………….....lk 4
Majanduse tugevad küljed
Majanduse nõrgad küljed
Prantsusmaa rahvastikupoliitika …………………………………………………………lk 5
Prantsusmaa tööjõud……………………………………………………………………...lk 6
Kokkuvõte……………………………………………………………………………………lk 7
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………...lk 9
Sissejuhatus
Mitte ükski linn poleks tekkinud ilma, et poleks toimunud linnastumist. Ehk enamus inimesi kogunesid elama tihedamalt koos kuhugile, kus olid head tingimused elule. Ajapikku suured inimkogumikud moodustasid linna ehk see koht hakkas linnastuma.
Selles Prantsusmaa rahvastiku lisa referaadis käsitlen rahvastiku teema juurde ka Prantsusmaa linnastumist.
Linnastumine

Prantsusmaal elab 2008 aasta seisuga 77% inimestest linnades ning 23% elab maal. Kõige rohkem elanikke elab Pariisis, seal elab umbes 2,2 miljonit inimest. Järgmised suurimad linnad on Marseille , kus elab 879 000 elanikku ja Lyon 418 000 inimesega.
Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa. Linnad on tekkinud sinna, kuna seal on soodsad elutingimused.
Soodsad elutingimused võivad olla kus on hea ühendus merega, et viia kaupu üle mere teistesse riikidesse. Mere ääres saab ka kalandus eksisteerida ja sellega tuua toit lauale või müüa riikidesse, kus pole kalanduse võimalusi, ning saada selle arvelt raha.
Teine võimalus kus on palju rahvast on hea pind- muld. Seal on hea põlluharimisega tegeleda, kuigi elamus sellest riigist on kaetud linnadega.
Prantsusmaa loodus
Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega.
Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane , tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid . Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid.
Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism . Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud.
Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn.
Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine , Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale.
Prantsusmaa majandus

Hankiva majanduses töötab 6%, töötlevas majanduses 28% ja teenindavas majanduses 65% tööjõust - need suhtarvud näotavad, et Prantsusmaa on väga kõrgelt arenenud majandusega riik.
2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USA-d, Jaapanit ja Saksamaad.
EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik võimsus on koondunud Ile-de-France`i piirkonda, kus toodetakse üle 28% rahvuslikust rikkusest, kuigi seal elab ainult 18,8% riigi elanikkonnast. Sellest jäävad tunduvalt maha muud tööstuspiirkonnad Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%).
SKP ühe elaniku kohta oli 2001.a. 23 300 ?. Alates 1990.a. on SKP juurdekasv olnud 2,5 % ümber, olles selle perioodi kõrgeim 3,4 % 1998.a. ja madalaim (negatiivne) -1,3 % 1993.a. 2001.a. SKP juurdekasv oli 1,8%, 2002. aastaks prognoositakse 1,0-1,2% juurdekasvu.
Majanduse tugevad küljed
Lennuki -, auto- ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime suurendavad ekspordimahte; väliskaubandussaldo jätkuvalt positiivne;
Madal inflatsioon soodustab prantsuse kaupade konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul; soosib elanikkonna ostuvõimet;
Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk;
Pidev tootmisprotsesside uuendamine ning teadus- ja arendustegevuse saavutuste juurutamine tõstavad ettevõtete tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet. Juhtivad Prantsusmaa suurfirmad osalevad aktiivselt ülemaailmses kompaniide ühinemises.
Majanduse nõrgad küljed

Vaatamata uute töökohtade loomisele ning töönädala pikkuse vähendamisele 35 tunnini (2002.a. detsembris tehtud seadusemuudatus lubab töötada ka 39 t) on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus, mis tekitab sotsiaalseid pingeid;
Tervishoiu- ja pensionisüsteemi reform ei ole veel lõpule viidud ; sotsiaal- ja haigekassarahad pidevas puudujäägis;
Riigipoolne toetus on keskendunud liigselt suurettevõtetele; seadusandlus puudulik ja ei soosi uute keskmiste ja väikeettevõtete (PME) loomist;
Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust
Prantsusmaa rahvastikupoliitika

Prantsusmaa on keskmise rahvaarvuga riik. Kui noori juurde ei tule siis on rahvastik vananemas ka arvan, et riik on käsile võtnud igasugused abivahendid, et noored naised pere looksid ja lapsi sünnitaksid. On kindlasti kehtestatud head emapalgad ja toetused. Kuna riik tahaks, et rahvaarv tõuseks pole ka kehtestaud igasuguseid piiranguid, et lapsi ei sünnitataks. Prantsusmaad Eestiga võrreldes on näha, et seal on kõrgemad emapalgad kui siin, kuigi mõlemad riigid soovivad rahvastiku kasvu.
Prantsusmaa tööjõud

Prantsusmaa tööealise elanikkonna rakendatus majanduses (tööstuses, põllumajanduses, teeninduses ) on 2009 aasta andmetega 28.21 miljonit inimest.
Põllumajanduses töötab 3,80%
Tööstuses töötab 24.30%
Teeninduses töötab 71,80%
Töötute osakaal Prantsusmaal on 9.5%. Eestis, aga 14,3%, kuigi Eesti on palju väiksem riik kui Prantsusmaa.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks nii palju, et seal kus on head tingimused sinna inimesed ka kogunevad ning tekivad esialgu suuremad asulad, millest kujunevad välja linnad. Seda muutust nimetataksegi urbaniseerumiseks. Samas ei ole liiga tihe asustus kokkuvõttes hea ning see linn järjest laieneb ja laieneb, ning linnad ’kasvavad’ kokku.
Head tingimused= palju inimesi, linnad.
Kasutatud kirjandus
* http://liisikongo.weebly.com/11kasutatud-allikad.html [2.oktoober 2013]
* http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa.ht m [2.oktoober 2013; 3.oktoober 2013]