Põhjavesi (2)

5 VÄGA HEA

Hüdroloogiline tsükkel PÕHJAVESI. KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001% (1.5 104 km3) 1. vaba tsirkuleeriva veena , 2. molekulaarselt ja 3. keemiliselt seotud veena Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3)
Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi.
Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi
infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest)
sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega
juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel
Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I
poorsus ; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p = (v/V)100% veemahtuvus veeläbilaskvus
pooriruum
1 Kivimite veelised omadused II Põhjaveele mõjuvad jõud ja põhjavee liigid:
tsementeerunud liivakivi raskusjõud molekulaarjõud kapillaarjõud konsolideerunud osmoos (-jõud) savikivim (suletud poorsus)
veeaur hüdroskoopsusvesi kilevesi kapillaarvesi lõheline savikivim(kilt) gravitatsiooniline vesi avatud lõhelisus kristallisatsioonivesi
Põhjavee paiknemine I Põhjavee paiknemine II aeratsioonivöö
maapinnalähedane põhjavesi (vabaveepinnaline põhjavesi) poorid on osaliselt aeratsioonivöö veelade veega täidetud öö oniv ülavesi atsio aer
pooriruum on veega vöö stus küllastunud külla küllastusvöö
veepide
Põhjavee paiknemine III Arteesiabasseinid
filtratsiooniala väljavooluala
esomeetriline toiteala ase kaev kahja põ evvee tas arteesiakaev e kihtidevaheline vesi
päevad aastad/ regionaalne veepide kümnendid
voolu- sajad/ jooned tuhanded aastad kihtidevaheline veepide vesi
2 Põhjavee keemiline koostis Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse I:
HCO3- Eesti põhjavetes 50-500 mg/ . l
Cl- Eesti põhjavees on rannikualal kuni 100 mg/l, sisemaal alla selle.
SO42 - Kõrgendatud sisaldus põhjavees, kui pole Darcy seadus: lähedal S-i sisaldavaid mineraale, on reostuse näitaja. Looduslik sisaldus alla 100 mg/l. Q = A*k*(H/L)
Ca2+ 20-100 mg/l. Q vee kogus/hulk A uuritava ristlõike pindala Mg2+ 4-50 mg/l. k veejuhtivus H langus (kõrguste vahe) Na+ ja K+ 5-25(30) mg/l. L - teepikkus
Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse II: Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse III:
soolane põhjavesi
enne intensiivset pumpamist intensiivse pumpamise korral depressioonilehter
Eesti hüdrogeloogia I: geoloogiline ehitus Eesti hüdrogeloogia II: geoloogiline ehitus Vend Kambrium Kambrium Kvaternaar
Ordoviitsium Silur Ordoviitsium Devon
Silur
Devon Vend Kristalne aluskord
Lokno-Mõniste kerge
3 Eesti hüdrogeloogia III: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia IV: veekompleksid/veekihid
Veekihid:
Veepidemed: # Kambrium-Vend # Kambrium-Ordoviitsium # Vendi savid (Kotlini kihistu) # Ordoviitsium-Silur # Alm-Kambriumi savid (Lontova-Lükati) # Alam-Kesk Devon # Ordoviitsiumi- Siluri savikad karbonaadid # Kesk-Ülem Devon # Kesk- Devoni savid/dolomiidid (Narva lade ) # Kvaternaar Kambrium-Vendi veekihid
Eesti hüdrogeloogia V: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia VI: põhjavee kaitse õhuke pinnakate , lõhelised karbonaatkivimid
# kiire veevahetus # maapinnalähedase põhjavee kasutamine
Kambrium-Ordoviitsiumi veekiht(-id)
Eesti hüdrogeloogia VII: põhjavee kaitse Eesti hüdrogeloogia VIII: põhjavee kaitse
Pandivere kõrgustik
4 Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse IV: Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse V:
Karst ja karsti vormid I Karst ja karsti vormid II: karsti levik Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja karstumisest ja sellelaadsetest protsessidest on haaratud ~50 milj.km2 lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid Karsti arengu eeldused: karstuvad kivimid tektoonilised lõhed/poorid vesi st. piisavalt sademeid hõre hüdrograafiline võrk paks aeratsioonivöö
pindmine süva avatud suletud
Karst ja karsti vormid III: karsti vormid Karst ja karsti vormid IV: karsti vormid
langatuslehtrid/kurisuud langatus-, karstilehtrid, jõgi maaalune kurisuud jõgi
karrid/ karstunud uurded
põhjavee tase
koobastik
5 Karst ja karsti vormid V: karsti vormid Karst ja karsti vormid VI: karsti vormid
karsti lehtrid, kurisuud
(uhte- ja langatuslehtrid) karsti langatus/uhtelehtrite väli
Karst ja karsti vormid VII: karsti vormid Karst ja karsti vormid VIII: karsti koopad
karsti "jõed"
karstiväli
Karst ja karsti vormid III: karsti vormid
langatuslehtrid/kurisuud langatus-, karstilehtrid, jõgi maaalune kurisuud jõgi
põhjaveetase
koobastik
6 Maalibisemised ja varingud I Maalibisemised ja varingud II
Maaliheteks ja varinguteks nimetatakse kivimmassi allalibisemist nõlval raskusjõu mõjul
looduslik varikalde nurk (35-45°)
nõlvapüsivus (kivimi/sette nidusus) ja veereziim
Maalibisemised ja varingud IIb Maalibisemised ja varingud III: vesi
osaliselt täitunud poorid: moodustuvad kapilaarkiled...
veega küllastunud poorid ja/või surveline vesi
7 Maalibisemised ja varingud IV: vesi ja nidusus Maalibisemised ja varingud V: maanihe
peeneteraline kuiv liiv liiv
jämedateraline liiv/kruus niiske liiv - osaliselt küllastunud poorid kruus/veeristik ülemise pinnakihi gravitatsiooniline allavajumine (veega küllastunud, murenenud) märg liiv poorid veega küllastunud
Maalibisemised ja varingud VI: maalihked Maalibisemised ja varingud VII: maalihked
Maalibisemised ja varingud VIII: maalihked Maalibisemised ja varingud IX: maalihked
murenenud pinnas
vett mittejuhtiv kivim savi
8 Maalibisemised ja varingud X: maavoolud Maalibisemised ja varingud XI: nõrgad savipinnased
savi meretase liiv aleuriit maavärinad/ vihmaperioodid
Maalibisemised ja varingud XII: Eesti? Maalibisemised ja varingud XIII: soliflukatsioon
üles sulanud pinnas valgub nõlvast alla klindiastangu varsemised kõrged jõekaldad nõrkades pinnastes (viirsavid)
aktiivkiht (suvel ülessulav igikeltsa pind)
igikelts
9

.PDF Laadi alla originaalfail 9 lk · .pdf · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

remember112 Õppematerjali autor

karst hüdroloogiline tsükkel päritolu kivimi veeline omadus paiknemine liikumine tarbimine kaitse

Sarnased õppematerjalid

doc

Geoloogia alused (täiendatud)

- Mis on denutatsioon? Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. - Mida tähistab erosioonibaas? Veekogu veetaseme kõrgust - Mis on jõe tasakaaluprofiil? Selline pikiprofiil, kus igas punktis on kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga - Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara

Geoloogia

pdf

Geoloogia eksam 2018

Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

docx

Kordamine geoloogia eksamiks

Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e

Geoloogia

docx

Geoloogia eksam

1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18

Geoloogia

docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine.

Hüdrogeoloogia

doc

Maateadus alused

/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent

Maateadus

doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke kuni kesktoitelised. Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised.

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti geograafia

algavad kõrgustikes, voolavad ürgorgudes. 24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv. 1. Mandrijäätekkelised Künkliku moreenreljeefil saarterohkem järved. Piklikud voortevahelid Ooside ja mõhnadevahelised Orujärved 2. Jäänuk ehk reliktjärved Mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel 3. Laugasjärved 4. Lammijärved ehk soodijärved 5. Ajutised karstiveest toituvad järjev 25. Eesti põhjavesi, veekihid. Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savida ja savikate liivakivide vahekiht, mis laeb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja, kesk, ja LääneEestis. Vett saab juba 515 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest

Geograafia

Rohkem sarnaseid