Suusatamise maailmameistrivõistlused (0)

Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................................3
Ajalugu......................................................................................................................................4
2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5
Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6
1. Murdmaasuusatamine .......................................................................................................6
1.1 Mehed.......................................................................................................................6
1.2 Naised.......................................................................................................................7
2. Kahevõistlus......................................................................................................................8
3. Suusahüpped......................................................................................................................9
1.1 Mehed.......................................................................................................................9
1.2 Naised......................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus..................................................................................................................11
Sissejuhatus
Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võistel- dakse murdmaasuusatamises, suusahüppetes ja suusakahevõistluses.
Murdmaasuusatamine on spordiala , milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Suusahüpped on talispordiala, kus võisteldakse põhiliselt kolmel mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140). Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont. Võistleja varustus peab vastama FIS määrustele.
Suusakahevõistlus koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Kavas on kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Rajale minnakse vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena: suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finišeerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad jagunevad: individuaalne kahevõistlus, individuaalne sprindikahevõistlus, meeskondlik kahevõistlus ja ühisstardiga kahe-võistlus. Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit. Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa , siis murdosa ei arvestata. Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks.
Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS - Fédération Internationale de Ski), mis on peamine suusaspordi alasid hõlmav organisatsioon maailmas. See loodi 2. veebruaril 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. FIS-i peakorter asub aga Bernis. FIS juhib rahvusvahelises ulatuses kõiki suusaspordialasid peale laskesuusatamise. Eesti on FIS-is esindatus Eesti Suusaliidu kaudu.
Ajalugu
Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust . Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.
Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpia-mängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.
Pärast Teist maailmasõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA-s). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.
Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimusv 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. 1982. aasta maailma-meistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel.
2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused
18. veebruarist 1. märtsini toimusid Liberecis Tšehhis 47. põhja suusaalade maailmameistrivõistlu-sed. Liberec sai MM-võistluste korraldamisõigused Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS-i) kongressil 3. juunil 2004 Miamis. MM-i korralduskomitee juht oli endine tippsuusataja Kateřina Neumannová. Võistluspaikateks olid Vesec (murdmaasuusatamine) ja Ještěd (suusahüpped). Mõlemad kohad asuvad Liberecist lõunasuunas.
Seekordsel MM-il toimunud uuendusteks olid naiste suusahüpped, mis olid esimest korda maailmameistrivõistluste kavas. Samuti võisteldi kahevõistluses seekord neljal alal, millest kolm olid individuaalsed ja üks võiskondlik. Esimest korda oli kavas kahevõistluses ühisstardist sõit, kus algul oli kavas 10 km distants ja peale seda normaalmäel suusahüpped. Teistel kahevõistluse individuaalvõistlustel oli kavas üks hüpe ja viitstart ehk tagaajamisvõistlus 10 km suusasõidule. Erinevus oli nende kahe võistluse vahel see, et hüpati erinevatelt suusahüppe mägedelt (normaalmäelt ja suurelt mäelt). Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis.
Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist.
Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla , Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk , Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk , Aivar Rehemaa , Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu , Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho , Kaarel Nurmsalu , Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna.
Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit – 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse , medali.
Tulemused
1. Murdmaasuusatamine
1.1 Mehed
1,6 km sprint (vaba)

Ola Vigen Hattestad (Norra)

Johan Kjølstad (Norra)

Nikolai Morilov (Venemaa)

Anti Saarepuu

Peeter Kümmel

Timo Simonlatser

Priit Narusk
Sprinditeade ( klassika )

Johan Kjølstad, Ola Vigen Hattestad (Norra)

Tobias Angerer, Axel Teichmann (Saksamaa)

Ville Nousiainen, Sami Jahojärvi (Soome)
8. Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu
15 km klassikat

Andrus Veerpalu (Eesti)

Lukaš Bauer (Tšehhi)

Matti Heikkinen (Soome)
39. Aivar Rehemaa
57. Algo Kärp
30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika + vaba)

Petter Northug (Norra)

Anders Södergren (Rootsi)

Giorgio Di Centa (Itaalia)
19. Andrus Veerpalu
29. Aivar Rehemaa
37. Jaak Mae
50 km ühisstart (vaba)

Petter Northug (Norra)

Maksim Võlegžanin (Venemaa)

Tobias Angerer (Saksamaa)

Aivar Rehemaa
4x10 km (klassika/vaba)
I Eldar Rønning, Odd-Bjørn Hjelmeset, Tore Ruud Hofstad, Petter Northug (Norra)
II Jens Filbrich, Tobias Angerer, Franz Göring, Axel Teichmann (Saksamaa)
III Matti Heikkinen, Sami Jauhojärvi, Teemu Kattilakoski, Ville Nousiainen(Soome)
8. Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa
1.2 Naised
1,3 km sprint (vaba)
I Aranna Follis (Itaalia)
II Kikkan Randall (USA)
III Pirjo Muranen (Soome)
22. Kaija Udras
34. Kaili Sirge
37. Triin Ojaste
Sprinditeade (klassika)
I Aino- Kaisa Saarinen , Virpi Kuitunen (Soome)
II Marianna Longa , Arianna Follis (Itaalia)
III Anna Olsson, Lina Andersson (Rootsi)
12. Kaija Udras, Kaili Sirge
10 km klassikat
I Aino-Kaisa Saarinen (Soome)
II Marianna Longa (Itaalia)
III Justyna Kowalczyk (Poola)

Tatjana Mannima
54. Kaija Udras
58. Laura Rohtla
15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)
I Justyna Kowalczyk (Poola)
II Kristin Størmer Steira (Norra)
III Aino-Kaisa Saarinen (Soome)

Tatjana Mannima
61. Laura Rohtla
30 km ühisstart (vaba)
I Justyna Kowalczyk (Poola)
II Jevgenija Medvedeva (Venemaa)
III Valentõna Ševtšenko ( Ukraina )
35. Tatjana Mannima
4x5 km (klassika/vaba)
I Pirjo Muranen, Virpi Kuitunen, Riitta-Liisa Roponen, Aino-Kaisa Saarinen (Soome)
II Katrin Zeller , Evi Sachenbacher-Stehle, Miriam Gössner, Claudia Nystad (Saksamaa)
III Lina Andersson, Britta Norgren, Anna Haag, Charlotte Kalla (Rootsi)
15. Kaija Udras, Triin Ojaste, Tatjana Mannima, Kaili Sirge
2. Kahevõistlus
10 km ühisstardist + hüpped (HS-100)

USA - Todd Lodwick

Saksamaa - Tino Edelmann

Prantsusmaa - Jason Lamy Chappuis
35. Eesti - Aldo Leetoja
48. Eesti - Kaarel Nurmsalu
49. Eesti - Kail Piho
55. Eesti - Karl-August Tiirmaa
Tavavõistlus (HS-100 + 10 km)

USA - Tod LodWick

Norra - Jan Schmid

USA - Bill Demong
22. Eesti - Aldo Leetoja
35. Eeati - Kaarel Nurmsalu
39. Eesti - Karl-August Tiirmaa
44. Eesti - Kail Piho
Tavavõistlus (HS-134 + 10 km)

USA - Bill Demong

Saksamaa - Björn Kircheisen

Prantsusmaa - Jason Lamy Chappuis
40. Eesti - Kail Piho
49. Eesti - Aldo Leetoja
50. Eesti - Kaarel Nurmsalu
52. Eesti - Karl-August Tiirmaa
Meeskonnavõistlus
I. Jaapan - Yusuke Minato, Taihei Kato, Akito Watabe, Norihito Kobayashi
II. Saksamaa - Ronny Ackermann, Eric Frenzel, Björn Kircheisen, Timo Edelmann
III. Norra - Mikko Kokslien, Petter Lauksett Tande, Jan Schmid, Magnus - Hovdal Moan
9. Eesti - Kail Piho, Aldo Leetoja, Kaarel Nurmsalu, Karl-August Tiirmaa
3. Suusahüpped
1.1 Mehed
Normaalmägi (HS-100)

Austria - Wolfgang Loitzl

Austria - Georg Schlierenzauer

Šveits - Simon Ammann
46. Eesti - Illimar Pärn
Suur mägi (HS-134)

Šveits - Andreas Küttel

Saksamaa - Martin Schmitt

Norra - Andreas Jacobsen
Meeskonnavõistlus (HS-134)

Austria - Wolfgang Loitzl, Martin Koch , Thomas Morgenstern, Georg Schlierenzauer

Norra - Andreas Bardal, Tom Hilde , Johan Remen Evensen, Andreas Jacobsen

Jaapan - Shohei Tochimoto, Takanobu Okabe, Daiki Ito, Noriaki Kasai
1.2 Naised
Normaalmägi (HS-100)

USA - Lindsey Van

Saksamaa - Ulrike Grässler

Norra - Anette Sagen
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamise_maailmameistriv%C3%B5istlused
http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusakahev%C3%B5istlus
http://www.kalev.ee/est/?news=915028&category=32&Suusa-MM-voistluste-kirev-ajalugu
11