Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine,...
keel(20miljonit), jidis(juutide keel,2miljonit), afrikani keel(6miljonit,LAV). 6)romaani keeled(ladina keelest välja kasvanud): itaalia keel(40miljonit), prantsuse keel(70miljonit), hispaania keel(250miljonit), portugali keel(135miljonit), rumeenia keel(23miljonit,ka Moldovas)..moldaavia keelrumeenia keele murre. KEELTE TÜPOLOOGILINE LIIGITUS(liigitus vormimoodustuse alusel) 1)isoleerivad keeled(vormimoodustus puudub(ma ostma apelsin sööma) nt. hiina keel) 2)aglutinatiivsed keeled(grammatilisi tähendusi antakse edasi muutetunnuste liitmise teel sõnatüvele,(Ma (L) sind=tüvi+tunnus+lõpp)nt eesti keel) 3)flektiivsed keeled(väljendavad grammatilisi tähendusi tüvevahelduse teel,nt vanakreeka,ladina,araabia keel. Eesti keeles on tugevaid jooni!)
Need eri kujud on morfeemivariandid ehk allomorfid. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nt keskvõrdevorm parem sõnast hea. Keeleteaduse haru, mis uurib seda, kuidas sõna tüvi eri sõnavormides varieerub, nimetatakse morfofonoloogiaks. Eesti keele puhul peab see haru kirjeldama mitut liiki tüvevaheldusi (nt astmevaheldust, tüve¬vokaali teisendust ja kujuvaheldust), mis väljendavad grammatilisi tähendusi või kaasnevad vormimoodustusega. Kõigist eesti käänd- ja pöördsõnadest ei moodustata vorme ühtmoodi, vaid need jagunevad erinevate muutuvate sõnade rühmadesse ehk muuttüüpidesse, nt sepp-tüüp, õpik-tüüp ja hein-tüüp. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks
· Aglutinatsioon on sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. · Tüvevaheldus on sõnavormide moodustusviis, mille puhul muudetakse tervet sõnatüve. · Analüütiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb kahest sõnast. · Sünteetiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb ühest sõnast. · Isoleerivad keeled on need, mis kasutavad ainult analüütilist väljendusviisi. · Aglutinatiivsed keeled on need, milles antakse grammatilisi tähendusi edasi muutetunnuste liitmisega sõnatüvele. · Flektiivsed keeled on need, milles väljendatakse grammatilisi tähendusi sõnatüvede sisestruktuuri muutmise teel. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga.
pealkirjastatud ja nummerdatud (tabel 1 , jne) ja lahti seletatud. Töös ei olnud tsitaate, kuid olid refereeringud . Leidus ka parafraseeringut. Refereeringud on kokkuvõtvad. Kokkuvõte ja sissejuhatus on omavahel seotud. Terminid on selgitatud lahti. On tutvunud kirjandusega, lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele. Kasutatud kirjandust on 19 ühikut ja on vormistatud õigesti. Töö vormistamisel ei esinenud grammatilisi vigu kui ka väiksemaid tähevigu. Umbisikulise tegumoega ei ole ülepingutatud. Teadustöö on hästi koostatud ja vormistatud. Sain juurde uusi teadmisi. Retsensent Ian Saarik
Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika. Laps mõistab täiskavanu kõnet hoopis enam, kui ta ise on võimeline väljendama. Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust,
UURALI KEELTE ERIPÄRA • Suur käänete hulk. arv eesti 1 • Uurali keeled kasutavad tunnuseid ja 4 muutelõppe seal, kus indoeuroopa keeled soome 1 kasutavad omaette sõnu. 5 • Eesti keel kasutab enamiku Uurali keeltega põhjasaami 7 võrreldes rohkem iseseisvad grammatilisi sõnu. mokša 1 1 • Alumine pilt näitab, et eesti keeles on palju ersa 1 iseseisvaid grammatilisi sõnu aga soome 1 keeles on pikemad sõnad, sest nendes mari 9 väljendatakse muutetunnust. Ning komi keel udmurdi 1 on nende keelte vahepealne. 7 komi 1
SÕNASTIKE KASUTAMINE JA INFO OTSIMINE 6. klass, eesti keel Eesmärk osata kasutada internetisõnastikke ning leida neist vajalikku infot. Kõige olulisemad sõnaraamatud õppetööks on ÕS - õigekeelsussõnaraamat EKSS – eesti keele seletav sõnaraamat SYS - sünonüümisõnaraamat VSL – võõrsõnade leksikon Sõnaraamatute ühisotsing kn.eki.ee (e-keelenõu) Erinevad sõnastikud https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ÕS Näitab grammatilisi andmeid: 1. Sõna tähendust, käänamist, stiilikuuluvust, kokku- ja lahkukirjutust, tuletisi, hääldust ja muid võrde- või pöördevorme. 2. Sisaldab lühendivalimikku ja kohanimesõnastikku. Näide j`õrm <22e: jõrmi, j`õrmi> murdes segane, uimane. Palav päike võtab pea jõrmiks. Sõna, käänamine (muuttüüp, mille järgi käänata), stiilimärgend, tähendus, näitelause sõnaga. EKSS 1. Annab tähenduse või seletuse. 2. Näitab erialamärgistust. NÄIDE
luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis) muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära kirjavahemärke kirjandus ei püüa peegeldada elu, kirjandus tegeleb rohkem iseendaga, kunsti ja teksti loomisega
lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände lõpud, nt läti (-s, -s) ja leedu keeles (-as, -is, -us) Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab TÄNAVANIMED Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib soovitada üldreegli järgimist, nt Suvorovski prospekt
peetakse nt afro-asiaadi, draviidi, indo-euroopa, korea jms 2) Tüpoloogiline liigitus keele liigitus struktuuri järgi: analüütilised ehk isoleerivad keeled(sõnad ei muutu, lausestruktuuri ülesehitus sõnade järjekorra abil), aglutineerivad ehk afiksaalkeeled(palju käände ja pöördelõppe ehk grammatilisi morfeeme, mis liidetakse sõna tüvele, nt poistelegi), flektiivsed ehk fusioonikeeled(ühte morfeemi koondatud palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks) Analüütiline ehk isoleeriv keel: nt vietnami(austroaasia keeled), analüütiline tähendab et pannakse sõnadest kokku( nt laua peal, mitte laual),
5. Algkeel. Keelkond. Keelekontaktid. Algkeel – nim võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat. Keelkond – keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Keelekontaktid – keeled on kontaktis siis kui nende kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt. Kontaktis olevad keeled mõjutavad üksteist, laenates sõnu, häälikuid ja grammatilisi struktuure. Selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks. 6. Nimeta 5 suurimat keelt. Hiina Hispaania Inglise Araabia Hindi 7. Nim 3 germaani keele läänerühma keelt, 3 põhjarühma keelt, 3 romaanikeelt, 3 slaavi keelt. Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi Germaani põhja – taani, norra, rootsi Romaani – portugali, hispaania, itaalia Slaavi – vene, ukraina, poola 8
sajandil. 1896 K.A. HERMANN "Eesti keele Lause-õpetus". Esimene eestikeelne süntaksiülevaade, normeeriv. Totaalsus - partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine. Esimesena: koopula, apositsioon. Terminid: eestipärased käändenimetused, ainsus, mitmus, kääne, pööre, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik jne. 1936 J. AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala)
Hankelogistika Algmaterjali tootmine ehitusele ja mööblitööstusele Minu hankelogistika töö on ehitusmaterjalide ja mööblitootmise algmaterjali tootmisest. Vaatlen MDF-i ja PLP-i tootmist. Mis on MDF (medium density fibreboard) ja PLP (particle board)? Lihtsalt öeldes, tegemist on puitlaastplaadiga/puitkiudplaadiga, mis on tuntud ka kui "Püssi plaat", vanemad inimesed tunnevad seda ka saepuruplaadina. Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses hästi orienteeruvad inimesed ei paneks nende kolme artikli vahele võrdusmärki, kuid tavainimene võiks seda väga vabalt endale lubada. Nimelt on tehnoloogiliselt nende erinevus väga väike.) Kuigi Eestis on saetööstus väga hästi arenenud ja see suudab töödeleda kogu kohaliku saepalgi, siis edasine tegevus läheb kahjuks juba riigist välja. Paberipuu läheb 95% ulatuses ekspordiks. (http://www.aripaev.ee/1630/a...
Eesti keele kasutajaid on maailmas väga vähe. Suur enamus selle rääkijaist elab Eestis, kus niigi väike rahvaarv eriti jõudsalt ei kasva. Praeguses olukorras on meil piisavalt korralik järelkasv, kes suudab säilitada seda suhteliselt eriskummalist keelt. Kuid arvestada tuleb siiski ka võõrsileminejatega. Sel juhul keel pakitakse nagu talve asjad igal kevadel kokku ja otsitakse välja siis, kui olukord seda nõuab, aga nõnda muutub keelekõla, tekib aina rohkem grammatilisi vigu ning ka sõnavara ei suurene. Mõne aja pärast on tunda juba kõnelemises erinevaid dialekte, mis veidi ka kõrva riivavad. Nõnda ei lähe kuigi kaua aega kui hakkab toimuma taandareng, mille tagajärjel otsustatakse sageli ka emakeel nurka panna ja keskenduda seejärel instinktiivselt teise külge. Meelega on lugu teine, seda on võimalik säilitada ja karjatada ka teiste sehkenduste kõrvalt. Kui looksime tegelaskuju. Näiteks eestlastest vanematega Toomase, kes on kogu oma elu
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel; · joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti; · küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega; · on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme; · nimetab tegevusi pildil; · Teab enda ja oma lähedaste nimesid Sotsiaalne areng: · saab aru tunnetest! Kui isegi ei saa siis tasub küsida ning seletada. · käitub enamasti täiskasvanu korralduse järgi; · toob palutud asja, kutsub soovitud isiku juhendamise järgi; · paneb oma asjad kokku meeldetuletamisel, riided nagisse; · sööb ise lusika ja kahvliga, joob tassist;
Need kolm käänet on nimetav, omastav ja osastav, aga kuna kuna eesti keeles puudub eraldi sihitisekäände akusatiiv, siis peab ka sihitis olema ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei grammatilisi sugusid ega artikleid. (http://www.estonica.org/et/Ühiskond/Eesti_keel/Ehitus/) Tulevikuvaates on raske midagi kindlalt määratleda. Kirjandusteadlane Sirje Kiin avaldas postimehele antud intervjuus arvamust, öeldes, et eesti keel on statistiliselt vaadates suunatud pigem minevikupärandi säilitamisele kui et keeleoskuste ja -oskajate kasvule. Ametlikult eesti keel ohustatud keelte hulka ei kuulu, kuid hirm selle väljasuremise osas on õigustatud, sest sündimus on viimase 25
vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis. Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva lõpp võib olla k, -g: samleg "samblaga". · Asesõnades ja mõnedes sagedastes verbivormides esineb esisilbi järel vokaalide vahel n-i kadu. Sellepärast on mina mia ~ mea, sina sia ~ sea, pane pa ja mine me.
b) Sulevipoeg- raudmees c) Olevipoeg- ehitusmeister 28. Miks on eepose stiil monumentaalne? Rõhutamaks kangelast ning tema tegude tähtsust ja erakordsust. 29. Milliseid kujundeid võib leida eeposest? Sealt võib leida võrdlusi, metafoore, parallelismi, personifikatsioone ja hüperboole. 30. Milles väljendub eepose arhailisus? See on loodud arhailises eesti keeles. Teoses leidub tänapäeva keelest kadunud sõnu ja grammatilisi vorme. 31. Millised muusikateosed (5) ja kelle poolt on loodud eepose ,,Kalevipoeg" ainetel? K. A. Hermann ,,Isamaa ilu hoides", ,,Kuku sa kägu, kuldalindu" K. Türnpu ,,Troost" M. Härma ,,Enne ja nüüd" E. Kapp ,,Kalevipoeg" 32. Milliseid Kalevipoja-ainelisi kunstiteoseid sa tead? Loetle viis teost. A. Weizenbergi ,,Linda" A. Adamsoni ,,Kalevipoeg" ja ,,Sarvik" K. Raud ,,Kalevipoeg" 33. Millistesse keeltesse (7) on ,,Kalevipoeg" tervikteosena tõlgitud?
- Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine. - Inimese sisemaailm, selle analüüs, autorid tegelesid süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Varem kehtinud usk, et kirjanik peegeldab oma tekstis tõde maailma kohta ning suudab seda paremaks muuta, ei kehtinud enam. Tekst on tekst, mitte maailma peegeldus.
maailmas. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega. Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks ja lõunahiina murderühmaks. Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu. Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud isoleerivate keelte hulka (sõnad on muutumatud ei esine sõnamuutmist ega sõnamoodustust). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel või sõnajärje abil (tegelikult on hiina keeles olemas liitsõnad ja tuletised). Hiina keeles on 4 erineva sagedusega tooni: kõrge toon, kerkiv toon, langev-kerkiv toon ja langev toon (on tavainimesele raske eristada ja võib segadusse ajada). Antud hetkel on hiina keel (Mandarin Chinese) maailmas populaarseim keel. On leitud, et Eesti keel ja Hiina keel võivad olla sarnased
väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid Ühildumissüsteemid: Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse: - järjekorraga - rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid) - ühildumisega Enamasti kasutavad keeled kõiki strateegiaid, kuid tavaliselt on siiski üks, mis
ilukirjanduskeele arendamise, kasutades selleks peale oma keele vahendite muidki vahendeid tehistüvede ja -vormide loomiseni välja. Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses avaldus väga tugev soome mõju, mida õigustati keeleajaloolise vanemuse põhimõttega. Eesti keelde toodi palju soome laene (neist on praegu aktiivses kasutuses üle 300) ja soome eeskujul loodud või taastatud grammatilisi konstruktsioone (lihtülivõrre, vokaalmitmus jne). • Keelekonverentsid: Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi ühisettevõtmisel korraldati aastatel 1908–1911 neli keelekonverentsi, kus võeti vastu hulk tähtsaid otsuseid eesti õigekirjutuse ja sõnamuutmise ühtlustamiseks. Need ja paljud hilisemad ühtlustamisotsused fikseeriti Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3
Afiksite liigid Tsirkumfiks on mõlemal pool tüve paiknev afiks. ge-komm-en 'tulnud' ge-lauf-en 'jooksnud' (partitsiibid e kesksõnad saksa keeles) Afiksite liigid Superfiks on rõhk või intonatsioon. wa ühtlane intonatsioon 'puhastab' wà langev intonatsioon 'puhastas ära' wá tõusev intonatsioon hakkab puhastama' (aegade eristamine ngbaka keeles) Grammatilised väljendusviisid Analüütiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi abisõnade ja lause sõnajärjega. t zài túshgun kàn bào tema seal raamatukogu lugema ajaleht 'Ta on raamatukogus ja loeb ajalehte.' (mandariinihiina keel) Grammatilised väljendusviisid Sünteetiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi morfoloogiliste vormidena. aglutinatsioon ja fleksioon Grammatilised väljendusviisid Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral
vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt, jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri stilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega,loodi uusi sõnu. Kirjanik oli eltundelt iroonik ja skeptik, pigem esitas ta küsimsi kui andis vastuseid. Ta ei uskunud ühtsesse seletustesse ning tal puudusid kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes.
ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause).
Esimene kogu eesti kirjakeelt hõlmav seletussõnaraamat on Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ja näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamatus esitatav materjal on liigendatud märksõnaga algavateks artikliteks. Märksõnad on järjestatud alfabeetiliselt. Iga sõna kohta antakse rikkalikult infot: seletakse sõna tähendusi ja tähendusvarjundeid, stiilinüansse ja grammatilisi iseärasusi. Näiteks: Leksikograafia sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika Leksikoloogia - sõnavara ja selle arenemist uuriv keeleteaduse haru, sõnavaraõpetus. Süntaks - lauseõpetus sõnastik <-tiku, -tikku 30> s. korrastatud sõnavarakogu, sealhulgas (hrl. väiksem) sõnaraamat. Kakskeelne, tähestikuline sõnastik. Eesti keele, võõrkeelte sõnastikud. ,,Kalevipoja" sõnastik. Raamatu lõpul on uute sõnade sõnastik. Eri sõnakogud liideti üheks sõnastikuks. Ls
Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria. Kognitiivse ehk tunnetusliku teooria kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria. Selle teooria esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus vanematega suheldes. Lapse keele uurijad on seisukohal, et keele omandamiseks on hädavajalik, et lapsega
Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. 2. Aglutineerivad keeled grammatilisi vahekordi väljendatakse mitmesuguste keeleelementidega, mis liituvad üheks sõnaks ja millel on alati omaette kindel tähendus ja iseseisev olemus. Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Kasutab rohkesti seotud morfeeme, mis liituvad muutumatu sõnatüvega. Samale tähendusele vastab samakujuline tunnus/lõpp. N: türgi keel. 3. Flekteerivad (fusiivsed) keeled grammatilise tähenduse muutused väljendatakse
Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad" Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid. Araabia keele naissoo -a lõpp asendatakse -t sufiksiga. Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks(ainsus ja mitmus). Lauses võivad nimisõnad esineda aluse ja sihitisena, kuid ka määruse ja sihitistena. Nimisõnade jaotusel kasutatakse ka alaliike: üldnimed ja alanimed. Üldnimed jaotatakse sisu järgi: 1)abstraksed või konkreetsed asjad nt armastus vs mesilane. Vastanduvus toimub tajutatavuse järgi. 2)elus või eluta nt kass vs tool 3)jaotavad ja jaotamatud nt vesi vs laud. Vastandus toimub sisu homogeensuse
tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. · Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2
geneetiliselt seotud keeli. 1.2. Geneetiline keelte klassifitseerimine (slaid) Keelte uurimise meetod, mida artiklis tutvustati, tegeleb põhiliselt keelte geneetilise suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi, siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu. 1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid) Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina)
võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust
morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited ehk afiksid. * Leksikaalsed morfeemid – tähendusega * Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud 10. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendusviis, markeerituse printsiip). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Aanalüütilise väljendusviisi puhul saame mitu sõna, sünteetilise väljendusviisi puhul ühe (liidame morfeeme). Nt laua peal (analüüt.) ja laual (sünt.). Markeerituse printsiip – ühe grammatilise grupi sees mingi osa on markeeritud ja teine markeerimata Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid: * Arv e numerus – ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal)
(Chomsky arvates keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu on sellest väljaspool) Semantika SEOTUD TÄHENDUSEGA! Jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone). Seemid on algtähendused, mis kogunevad lekseemideks. Chomsky õpilased postuleerisid kaks tähenduste valdkonda: *markerid - võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta * distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on
Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised. · Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39
moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühenduvateks elementideks
jutustamise olemusele, ta ongi ju olemuselt nähtav jutustus. Samas ei ole kirjaliku sõna ja jooksva pildi vastandamine eriti tulemuslik, sest inimese mõtlemise ja tajumise koha pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele. Romaani lugeja või filmi vaataja kasutab keelt nende kunstidega otsesel suhtlemisel, kuid piiranguid seab iga erineva kunstiliigi erinevad väljendusvahendid ning erineva keelelise taustsüsteemi kasutamine. Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi. Võrreldes kirjandust ja filmi, siis keeleelemendid ja tähendused on suhteliselt tasakaalus arusaamiselt mõlemas zanris, kuid üksiti oleneb see samuti raamatu lugeja või filmi vaataja isiklikust üldmuljest ja hallolluse mahu suurusest. Samas ei tohi unustada, et keel on semiootiline mõiste ja selle interpreteerimine võib kunsti puhul jõuda absurdi tasemeni.
(vormitunnused) 16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi võtteid liidetakse juurmorfeemile afikseid: vormitunnuseid v tuletusliiteid, mis eesti keeles järgnevad tüvele. Ka afiksitele eelnevad tüvekujud, s.t muutetüvi ja tuletustüvi on sageli samad. Eristavaks teguriks on afiksi funktsioon: vormitunnused tähistava sõnaliigile omaseid grammatilisi kategooriaid, tuletusliited tähistavad leksikosemantilisi kategooriaid. Vastavalt sellele jaguneb morfoloogia MUUTEMORFOLOOGIAKS JA TULETUSMORFOLOOGIAKS. Olulisemad erinevused: a) SÕNALIIGI MUUTUVUS Muutemorfeem ei muuda tüve sõnaliiki. Tuletusmorfeem määrab tuletatud lekseemi sõnaliigi, mis võib olla alussõnaga sama v sellest erinev b) REGULAARSUS Vormimoodustus on regulaarne ja produktiivne: kindla
Analoogia puhul püütake ebareeglipärasusi produktiivsete reeglite abil reeglipäraseks kohandada. Keelekontaktis toimub keeles muutus, kui ühest keelest teise laenatakse elemente või sõnu. Keskkonna muutudes on tarvis kirjeldada uusi nähtusi või esemeid, mistõttu toimuvad keeles muutused. Millised reeglid/ universaalid kehtivad keeles laenamisele? Mitteleksikaalne laenamine võib toimuda vaid juhul, kui samast keelest on toimunud ka leksikaalne laenamine. Grammatilisi sõnu võib laenata vaid siis, kui sõna süntaktiline positsioon laenamise käigus ei muutu. S.t et eessõna jääb ka pärast laenamist eessõnaks. Seotud morfeeme võib laenata vaid siis, kui on laenatud ka vabasid morfeeme. Mis iseloomustab keelte areaalset jaotust? Areaalse liigituse aluseks on kõnelejaskonna piirkonna/ riigi geograafiline asend. Lisaks sellele arvestatakse ajalugu, keelekontakte ja vastastikust suhtlust. NT prantuse keele tekke lugu: Gallias oli alates 51. aaastast e.m
monograafia "Suprasegmentaalid" (1970), mis on pühendatud kõne prosoodiliste tunnuste kirjeldamisele. Eesti foneetika sisu ja probleemid tänapäeval · eesti keele foneetika uurimisel on suuremat tähelepanu pööratud prosoodiale kui segmentaalfoneetikale. · eesti keeles omapärane kvantiteedisüsteem, mis pakub üldkeeleteaduse seisukohalt laiemat huvi. · Nagu teisteski läänemeresoome keeltes, saab eesti keeles leksikaalseid ja grammatilisi erinevusi väljendada ka ainuüksi kvantiteedi abil, muutmata sõna häälikulist koosseisu Välted · Paljusid eesti foneetikuid (nt Eek 1980, Krull 2001, Teras 2002) on huvitanud küsimus, kas I (lühikese) välte piir on oma loomult samasugune kui II (pika) ja III (ülipika) välte vaheline piir. · Praegu tundub, et see ei ole nii: kui esmavälteliste sõnade kontrastiivsus teise- ja kolmandavälteliste sõnadega
Järgneva silbi i on eelneva silbi tagavokaali võinud muuta eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki 'toomingas', hilisdiftong on ka sõnas üöl 'hääl'. ü ja ö on salatsiliivi keeles olnud veel enamasti säilinud, nagu oli ka XIX sajandi Kuramaa liivi keeles. Siiski on ü võinud muutuda u-ks, muutes eelneva s-i s-ks: suda 'süda', vrd kuraliivi sidm, ja eelneva k palataalseks: uzumi 'küsimine'. Salatsiliivi keeles on samuti mitmeid uuenduslikke grammatilisi vorme, näiteks ma-infinitiivi kaasaütlev vorm, mis eriti 4 sage tegevuse kestvust rõhutavates kordustarindites: kazab kazamak 'kasvab kasvamisega, s.t jõudsalt'. Kaasaütlevat infinitiivi vormi soovitasid keeleuuendajad eesti keeldegi! Salatsiliivi keeles on ka tulevik lb on tuleviku abiverb, samakujuline sõna tähendab samuti liivit ja liivlast: lb lb 'liivlane tuleb'.
poolest sarnane. - keel on generatiivne: lõplikust hulgast sõnadest võib moodustada (genereerida) lõpmatu hulga lauseid. Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil. Diskursus Diskursus viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta
päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin, taaler), transpordi ja merendus-sõnavara (pootsman, kipper, praam, tüürima, reis, prii). Tõlkelaenud verbiühendites nt ’üles kirjutama’ aufschreiben, inglise keeles write down (alla kirjutama, mitte allakirjutama, see on juba kolmas asi). analüütiline keel – Analüütiline keel on sünteetilise keele vastand. Nendes keeltes kasutatakse tähenduse loomiseks grammatilisi sõnu (eessõnad nt) või partikleid käänete asemel. Nendes keeltes on üldiselt väga fikseeritud sõnade järjekord. nt Eesti keele (sünteetiline) siilidelegi on inglise keele (analüütiline) even to the hedgehogs, kus ainuke sünteetiline element on mitmust tähistav ’s’. artikkel – artikkel on nimisõnaga kaasnev abisõna. Inglise keeles on a/an, soolist eristamist ei toimu, kuid mitmes germaani keeles võib artikkel näidata nimisõna sugu ja arvu.
vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta) Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre,
4) täidab korraldusi pane sisse, peale, alla; 5) kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga; 6) tunneb aktiivselt huvi asjade nimetuste vastu, kasutab umbes 1500 sõna; 7) küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega; 8) kasutab endast rääkides sõna mina; 9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme; 10) nimetab tegevusi pildil; 11) kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu. 5 3.1 Gerli oskab: 1. tunneb üsikuid tähti, seosed lastesaate "mõmmi aabits" 2. O-tähe kohta ütleb "see on ümmargune." 3. U-tähte seostab hundikutsikatega (telesaade "mõmmi aabits"). 4. Kui kirjutada paberile tähti (kõik täishäälikud ja mõned kaashäälikud), siis oskab
Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat). Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma kasutusalad. Nt ühte kasutatakse avalikes meediakanalites, hariduses, teist igapäevases suhtlemises. Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatilised kategooriad esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga nt sama sõna küljes) nt ei saa esineda kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku. Grammatiliste kategooriate väljendusviisid on 1) sünteetiline väljendusviis e afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon. 2) abisõnad e analüütiline väljendusviis 3) reduplikatsioon Keeleuniversaalid
algvormiks. Fonoloogiliste sõnade all mõeldakse sõnavorme, mille sõnaks klassifitseerimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume. Näiteks eesti keele esimesele silbile langev seotud pearõhk annab märku sellest, et selle (pearõhulise) silbi ees on sõnapiir. Seotud pearõhk funktsioneerib seega morfoloogilise piiri ehk morfoloogilise junktuuri näitajana. Pearõhuta häälduvad tihti lühikesed sõnad ja grammatilisi funktsioone täitvad sõnad, nt pronoomenid, pre- ja postpositsioonid ning konjunktsioonid. Tavalises kõnes sõnavormide vahel tegelikult pause ei ole. Sõnad moodustatakse ja need häälduvad täiesti pideva vooluna, isegi osaliselt kattuvalt: sõnapiiril toimub assimileerumisi, häälikute kadumisi ja muid foneetilisi reduktsiooninähtusi, mis võivad kirjas ilmnevad sõnapiirid täielikult hajutada (mis on mis son). Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes
annaabi.ee 
