· sõrmemängu ajal liigutab iga sõrme eraldi, · kleebib detaile, kujundeid; · lõikab läbi pabeririba; · kõnnib ja jookseb kooskõlastatud käte ja jalgade liikumisega, · kõnnib tasakaalupingil, · tuleb toime sulghüplemisega paigal ja edasi liikumisel, hüppab paigalt kaugust, · ronib varbseinal vahelduva sammuga, · viskab palli ja püüab paaris, · kükitab ilma toeta, · laps oskab kasutada löökpille: kõristei, kõlapulkasid, maracat, tamburiini Viieaastased lapsed · kasutab töövahendeid: pintselit, pliiatsit, käärie; · lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . · paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; · valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste tätmisel, · kõnnib kikivarvul ja pingil, · hüppab kohapeal, edasi liikudes ja üle madala nööri,
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.................................................................................................................
*väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse standartid: *demonstreerib kompetentsust motoorsetes oskustes *dem arusaamist liik põhialustest *on regul keh akt *saavutab ja sälitab keh vormisoleku *näitab üles
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk
õppimiseks ja nende juurde kuuluv õpetajaraamat; · õppematerjal koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpetajate põhi- ja täienduskoolituseks. 6 Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud
....................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos............................................
◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs
Manustada vajadusel aurumasinasse adrenaliini ravimit ning seda sisse hingata auru kaudu. 17. Kuidas käitun pea trauma (löök, kukkumine...) korral, kui ei ilmne koheselt peapõrutuse tunnuseid? ● Peapõrutuse korral tagada rahu ja panna kannatanu lamama võimalusel küllili püsiasendisse ● Lamada on soovitatav 24h, et vältida verevalumite tekkimist! NB! Inimene paraneb, kuid jälgida tuleb kannatanut edasi. Kui umbes kolme nädala pärast tekivad uuesti peavalud, mäluhäired või laps võib hakata kokutama, ilmnevad kõne- ja psüühikahäired, nägemishäired, siis minna ruttu tarumapunkti. Ajus on eriti ohtlik, kui verevalum on sidekoestub. ● Verejooksude või haavade olemasolu korral peata verejooksud, seo haavad, aga ● jäta kannatanu võimalusel samasse asendisse, nagu sa ta leidsid. ● Lülisamba trauma kahtluse korral ära luba ka teadvusel oleval kannatanul end liigutada, kutsu kohe kiirabi.
Kõik kommentaarid