Vabadussõda
Sõja algus
28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee
Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised
üksused taanduma.
Eesti töörahva kommuun
Jaan Anvelt
Murrang sõjas
7. jaan 1919 Eesti armee pealetung
§
vabatahtlike üksused
§
välisabi
§
Johan Laidoner
Asutav kogu
Tartu rahu
Novembri läbirääkimised Tartus
§
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annukas151
Õppematerjali autor
VABADUSSÕDA 19181920 Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 9A klass Õa2011/2012 *Sissejuhatus Click icon to add picture Click icon to add picture * Enne Vabadussõda lõppes I Maailmasõda, selle lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ja Valga). Uuel aastal lähe
Pärnus 24. veebr – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus 25. veebr – sakslaste sissemarss Tallinna Eesmärgiks Balti hertsogiriik Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu (Landesrat) ◦ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel 11. nov – revolutsioon Saksamaal 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva
Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja, 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest ning lisaks veel võõrväed. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10:30 hommikul. Tartu rahu 2. jaanuaril sõlmisid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots ning Venemaa esindajad Adolf
ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.
Uus Vene rünnak Värska ja Narva all • Suudeti peatada Punarmee väed on väsinud 3. jaan. 1920. a. jõustus relvarahu 2. veeb. allkirjastati Tartus rahuleping • Venemaa maksis Eestile 15 miljonit rubla. • Eesti sai iseseisvaks Tagajärjed Eesti võit Tartu rahu • Jaan Poska allakirjutatud Eesti piirid Eesti Vabariik 3588 surnut Hulgaliselt haavatuid Vabadussõja võidu põhjused Venemaa kodusõda punaste ja valgete vahel Välisabi • Soome ja Taani vabatahtlikud • Inglaste laevastik • Vene valged Eesti väejuhtide hea strateegia • soomusrongid Eesti sõdurite vaprus Eestlaste relvastus Relva nimetus Tsaariarme Välisriikidelt Sõjasaak KOKKU e ladudest Raskekuulipildujaid 108 26 500 634
● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31.detsembril on Punaväed vallutanud ligi kolmveerand Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919.aasta tähtsamad sündmused ● 14. jaanuar vallutatakse tagasi Tartu linn ● 18. jaanuar vallutatakse tagasi Narva ● 19. jaanuar asutatakse Vabadussõja muuseum ● 1. veebruar vallutatakse tagasi Valga ja Võru ● 1. aprilli- Petseri lähistel käivad ägedad lahingud ● 24. veebruaril kandis Johann Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et venelane on Eesti piiridest välja aetud ● 10.juunil sõlmitakse Eesti ja Saksa vägede vahel vaherahu ● 31.detsember kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3.jaanuaril 1920.aastal Landeswehri sõda Landesveeri sõda ehk Landeswehr’i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5
Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid