Eesti Vabadussõda (1918-1920) (0)

VABADUSSÕDA
28.november 1918 – 2. veebruar 1920 ( vaherahu 3. jaanuar)
Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid)
ALGUS____________________________________________________________________
28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat.
Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast.
29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse.
Et jätta sissetungile kodusõja ilmet , kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun .
See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt)
Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist.
Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru.
Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet , Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav. Kaitseliitu polnud veel loodud. Rahvas ei uskunud sõjaväe loomise võimalikkusesse. Tekkis üldine sõjatüdimus ja enamlik propaganda .
MURRANG_________________________________________________________________
1919. aasta jaanuaris õnnestus aga Eestil tõrjuda Punaarmee välja! Rahvas sai aru, et ükski teine riik neid päästma ei tule seega tuleb ise tegutseda. Algas vabatahtlike üksuste loomine, uljad üliõpilased olid nõus isamaad kaitsma. Omariikluse suurenemine. Välisabi- Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Johan Laidoner muutis senise tegevuse sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti armeeks oli tol ajal Rahvavägi.
Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevuse Läti ja Vene territooriumile, kus võitluste raskus jääks Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda.
EDASINE TEGEVUS_________________________________________________________
Landeswehr’i sõda.
Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal.
Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu.
Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu.
Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus.
Eestis kasvas viha sakslaste vastu.
1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu  vallutasid Võnnu linna.
2.etapp: Võnnu lahing.
algas sakslaste pealetungiga.
Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas , et plaan on ebaõnnestunud.
Sakslased taandusid.
23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse.
Tekkis kõva sõjavaimustus!
RAHU_____________________________________________________________________
Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse.
Eesti sõdur seda ei tahtnud.
Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, tugevnes vasakerakondade rahupropaganda.
Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi.
Ebaõnnestus, algas Loodearmee pealetung .
1919. a detsembris võitlused Narva all (160 000 Punaarmeelast)
Eestlaste kaitse jäi püsima.
Samal ajal toimus Tartu rahukonverents.
Eesti delegatsioon (eesotsas Jaan Poska) taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.
Kirjutati alla 31. detsember 1919.
Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30.
2. veebruaril 1920 määrati kindlaks viimased punktid (riigipiir, jne) SÕJA LÕPP!