BIOKEEMIA III TEST (0)

Q: Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: BIOKEEMIA III TEST

Q: Kust pärineb vabanev hapnik?

Vastus leiad õppematerjalist: BIOKEEMIA III TEST

Keemia - Keemia

1 HALB

Esitatud küsimused

Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad?
Kust pärineb vabanev hapnik?

BIOKEEMIA III TEST
XX Fotosüntees
6 CO2 + 6 H2O  C6H12O6 + 6 O2

Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad?
Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide ) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus.
Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid . Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm.
Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast . Kloroplasti ümbritseb kaksikmembraan. Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet - stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised - tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja esmast ehk assimilatsioonitärklist. Tülakoidides paiknev klorofüll annab kloroplastidele rohelise värvuse.
Toored viljad on enamasti rohelised, sest need sisaldavad kloroplaste . Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid - mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutub kromoplastiks. Neid esineb lisaks valminud viljadele ka õite kroonlehtedes. Kromoplastide kuju on üldiselt perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda mõjutavad ka vakuoolides leiduvad pigmendid, näiteks antotsüaan.
Fotosünteesi kaks faasi:

Valgusreaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muundavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis. Sealjuures eraldub hapnik. Valgusreaktsioon on seotud tülakoidmembraaniga.

Pimereaktsioonides ehk süsiniku fikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat endergoonilisteks protsessideks heksoossuhkrute jt. orgaaniliste molekulide sünteesil CO2-st. pimedusreaktsioon on seotud stroomaga.

FS valgus- ja pimedusreaktsioonide iseloomustus ja üldvõrrandid. Mis on elektronide doonoriks taimedes toimuvad FS-s? Kust pärineb vabanev hapnik?

Klorofüllid ja abipigmendid – molekulide ehitus, neeldumismaksimumid, roll FS-s. Mõisted – valgustneelav kompleks ja reaktsioonitsenter, nende ehitus ja funktsioneerimine.
Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui b vorm. Kõrgemates taimedes on a ja b vormi suhe 2:1. Mõlema vormi olemasolu rakus laiendab neeldumisriba ning organism on võimeline kasutama valgusenergiat laiemas nähtava valguse spektrialas. Klorofüll on alati seotud spetsiaalsetele valkudele , mis orienteerivad klorofülli molekule üksteise suhtes ning kinnitavad membraanidele. Nii moodustuvad valgust absorbeerivad kompleksid. Fotosünteesi maksimumid asuvad spektri punases (lõpp) ja violetses osas (algus).

Fotosüsteemid I ja II, P680 ja P700 – paiknemine , koostis, mida nad produtseerivad.
Oksügeensetel (O2 eraldavatel) fototroofidel (taimed, rohevetikad ja tsüanobakterid) on kaks fotosüsteemi, fotosünteesivaatel mitte-oksügeensetel bakteritel ainult üks fotosüsteem (FSI – väävlibakteritel ja FSII purpurbakteritel).
Palju klorofülli molekule, kuid vaid üks reaktsioonitsenter.
Fotosüsteem koosneb sadadest valgust püüdvatest klorofüllide ja abipigmentide molekulidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivne klorofülli molekul nn. reaktsioonitsentris. Valguskvant (hv), mis on püütud antenn -klorofülli poolt, kustub selles esile pii-elektroni ergastuse, mis kantakse resonantsenergia ülekande teel ühelt klorofüllilt teisele, kuni jõuab reaktsioonitsentrisse, aktiveerides selle. Elektronide loovutamisel tekib katioonne vaba radikaal Chl+ (toimib nüüd elektronide aktseptorina) ning taandatud elektronkandja A-.
Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme:
II fotosüsteem on osa fotosünteesi mehhanismist. See on valgustneelav kompleks, mis asub tülakoidide membraanides. Valgusenergiat kasutatakse vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooni ehk fotolüüsi) ja plastokinoonide redutseerimiseks. Fotosüsteem II nimetatakse tema ensüümide järgi veel plastokinooni oksidoreduktaasiks. Oksidoreduktaas on valgussõltuv ensüüm, mis kasutab valgusenergia footoneid elektronide ergastamiseks. Seejärel transporditakse need üle erinevate koensüümide ja kofaktorite, et redutseerida plastokinoon plastokinooliks. Vee molekuli lagundamisel saadud vesinikioonid e prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab teine tülakoidide membraanis paiknev valkkompleks ATP süntaas, mis genereerib ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul.
On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud tülakoidide sisemuse ehk luumeni poole ja plastokinooni reduktaasi sait ehk aktseptorsait asub stroomapoolsel küljel.
FSII absorbeerib kiirgust max 680nm juures (klorofüllid a ja b ning lisapigmendid: P680). Terminaalsed elektronide aktseptorid – kinoonid . Fotolüüsib vett, O2 eraldub.
I fotosüsteem – absorbeerib kiirgust max 700nm juures (klorofüll a ja lisapigmendid. P700). Terminaalsed elektronide aktseptorid – ferredoksiinid. Toodab NADPH.
Taimedes esineb kaht tüüpi fosforüleerimist:
1 – atsükliline (osalevad FSII ja FSI, sünteesitakse ATP ja NADPH ning eraldub O2). Iseloomulik z-skeem.
2– tsükliline (osaleb ainult FSI, ATP ainus produkt , O2 ei genereerita ja NADPH ei sünteesita). P700lt eraldunud fotoergastatud elektron ei liigu edasi NADPH-le vaid pöördub ferrodoksiinilt läbi tsütokroom bf kompleksi tagasi plastotsüaniinile.

Rubisco – mõiste, roll fotosünteesis; milline ühend toimib CO2 fikseerijana (nimetus, struktuur).
Rubisco on bifunktsionaalne ensüüm, mis omab lisaks karboksülaasi aktiivusele (CO2 liitumine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitumine). Täpsem nimi on ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaas/oksügenaas. Tõenäoliselt maailma kõige levinum valk. Lokaliseerub kloroplastide stroomas.

Calvin-Bensoni tsükli iseloomustus, kesksed metaboliidid, seosed glükolüüsi reaktsiooniahela metaboliitidega, tsükli lõpp-produkt ja selle transformatsioonid.
Tegemist on pimereaktsioonidega. Eristatakse nelja etappi :
I etapp – CO2 sidumine pentoossuhkrust aktseptorile (ribuloos-1,5-disfosfaat) ning trioossuhkru (3-fosfoglütseraat) teke. Osaleb Rubisco ensüüm, mis katalüüsib CO2 liitumist pentoosile. Selle tulemusena tekib vaheühendina heksoos, mis seejärel lõigatakse kaheks trioosiks.
II etapp – 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks.
III etapp – süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist.
IV etapp – ribuloos- 1,5-difosfaadi regenereerimine . 1molekuli glükoosi tootmiseks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO2 molekuli ning sünteesitakse 12 molekuli glüteeraldehüüd-3-fosfaati.
Glükoosi sünteesiks kasutatakse ainult 2 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, ülejäänud 10 molekuli kulub Calvini tsükli lõpetamiseks, milleks on ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine.
XXI GLÜKOGENEES: GLÜKOGEENI METABOLISM .

Glükogeneesi mõiste. Kus protsess toimub, lähteained. Protsessi võrdlus glükolüüsiga, erinavd reaktsioonid (mitu, millised) ja nende roll.
Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist. Glükogeen on ajutise veresuhkru varu, mida saab lõhutuda (glükogenolüüs). Glükogeeni säilitatakse peamiselt maksas ja silelihastes. Monomeerideks on α-glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud glükosiidsidemete kaudu. Glükogeeni biosüntees toimub tsütoplasmas.

Glükogeeni molekuli ehitus, võrdlus tärklise molekuliga . Glükogeeni katabolism : amülaaside toime, tekkivad hüdrolüüsi produktid . Glükogeeni fosforülaasi toimespetsiifika ja glükoos-1-P struktuur, tema transformatsioonid.
Glükogeeni molekul:
Tärklis on amüloosi ja amülopektiini segu. Esimene lahustub vees (ilma hargnemiseta lineaarne ahel), teine on vees lahustumatu (hargnenud ahel).

Glükogeeni sünteesi põhimõte. Suhkrunukleotiidid kui oligo - ja polüsahhariidide sünteesi lähteühendid. UDP-glükoosi struktuur. Glükogeneesi süntaasi toime: glükosiidsidemete süntees, hargnenud struktuuri teke. Hormoonide roll glükogeeni metabolismi regulatsioonis. Milline suhkrunukleotiid on tärklise sünteesi lähteaineks?
Süsivesikute vaese dieedi ning raske füüsilise pingutuse korral peab keha olema võimeline ise glükoosi sünteesima. Kui toimub glükolüüs, lülitatakse glükogenees välja. Kui raku energeetiline seisund on hea, siis glükolüüs seiskub ning püruvaat kasutatakse glükoosi sünteesimiseks – glükogeneesiks. Kui raku energeetiline seisund on halb, siis tuleb energia saamiseks kiiresti lõhustada glükoosi – glükolüüs. Glükolüüsi ja glükogeneesi radade reguleeritavad etapid on samad: glükolüüsi 1., 3. Ja 10. reaktsioon .
Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoosi tase on kõrge. Glükoosijäägid aktiveeritakse varusahhariide sünteesiks suhkrunukleotiidide kujul. UDP-glükoos on glükoosijääkide doonor kasvavale glükogeeni polümeerile. ADP-glükoos on glükoosijääkide doonoriks tärklise sünteesil taimedes.
Püruvaadi karboksülaas lokaliseerub ainult mitokondri maatriksis. Püruvaat siseneb reaktsiooniks mitokondrisse. Sünteesitud oksaalatsetaat ei suuda läbida membraani. Lahendus selleks on oksaalatsetaadi taandamine malaadiks ning viimase transport tsütoplasmasse ning oksüdeerumina tagasi oksaalatsetaadiks.
Oksaalatsetaat  malaadi puhul NADH  NAD+.
Malaat  oksaalatsetaadi puhul NAD+  NADH
Glükogeeni metabolismi kontroll toimub glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi kaudu.

Glükogeeni fosforülaas aktiveeritakse allosteeriliselt (mitte aktiivsaidist) AMP poolt ja inhibeeritakse allosteeriliselt ATP, glükoos-6- fosfaadi ja kofeiini poolt.
Glükogeeni süntaas stimuleeritakse glükoos-6-fosfaadi poolt.

Mõlema ensüümi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise (fosforüleerimise) teel, mis on hormonaalse kontrolli all ( insuliin , glükagoon, epinefriin , glükokortikoidid).
Insuliin sekreteeritakse pankreases vastuseks glükoositaseme tõusule veres. Insuliin toimetatakse pankreasest maksa värativeeni kaudu, mis on ainus veen, mis toidab organit. Stimuleerib glükogeneesi sünteesi ja inhibeerib glükogeeni degradatsiooni ( kahandamine ), alandades nii glükoosi taset veres.
Epinefriin – vabastab kiiresti suuredenergiahulgad.
Glükagoon – aitab hoida pikemaajaliselt glükoosi taset veres. Aktiveerib glükogeeni degradatsiooni ja glükogeneesi maksas.

Glükoosi oksüdatsiooni pentoosfosfaadi rada: roll, millistes kudedes toimub, kuidas reaktsioone rühmitatakse. Raja oksüdeerivate ja mitteoksüdeerivate reaktsioonide ülesanded. Lähteühend ja tekkivad produktid ning nende edasine kasutamine.
Tegemist on aeroobse rajaga, mis toodab pentoosfosfaati, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb kaheksast etapist.
Kolm oksüdatiivset protsessi, millele järgneb viis mitte-oksüdatiivset protsessi (4 ensüümi).
Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga (rasvhapete süntees tsütosoolis, steroidide, aminohapete süntees). Produtseerib riboos -5-fosfaati nukleiinhapete sünteesiks. Intermediaadid võivad siseneda glükolüüsi. Toimib maksas ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. Puudub lihaskoe rakkudes, kus glükoos-6-fosfaadist toodetakse energiat läbi glükolüüsi ja TCA tsükli.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marjucha Õppematerjali autor

BIOKEEMIA keemia Fotosüntees Klorofüllid abipigmendid Fotosüsteemid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Biokeemia III testiks

BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat ja ATP hüdrolüüsi energiat enderg

Biokeemia

docx

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ + 16ADP + 16 Pi + H2

Biokeemia

doc

Fotosüntees, süsivesikute süntees

FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja valgust. 2.

Biokeemia

doc

Fotosünteesi keemia (referaat)

Tallinna Ülikool FOTOSÜNTEESI KEEMIA Taimefüsioloogia referaat Koostanud: Luise Tiks Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse lihtsate orgaaniliste ainete sünteesiks süsihappegaasist ning lämmastik- ja sulfaatioonidest. Sellised reaktsioonid on omased nii prokarüootidele kui eukarüootidele ning on aluseks taime funktsioneerimisele. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks muundatud päikeseenergiat kasutada süsiniku sidumiseks ning

Bioloogia

docx

Biokeemia eksami kordamine

Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massideg

Biokeemia

docx

Biokeemia eksami variandid

EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vmax on teoreetiline maksimaalne

Biokeemia

docx

Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste  Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest  Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest  Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid  Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20  Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides  ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasu

Bioloogia

docx

Brigitte Reintam Kodune to�o� - fotosu�ntees-1-1

Kodune töö – fotosüntees Brigitte Carmel Reintam PKPS 1. Mis on fotosüntees? Mis staadiumiteks fotosüntees jagatakse? Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus neeldub valgusenergia, mis muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Fotosüntees jagatakse valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumis lagundatakse vee molekule, mille toimumiseks kasutatakse klorofülli ergastunud elektronide energiat. Protsessi tulemusena saadakse ATP molekule, H+-ioone ja molekulaarse O2. Hapnik on fotosünteesi jääkprodukt ja see difundeerub väliskeskkonda. Moodustunud vesinikioone ja ATP molekule kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. 2. Millises kloroplasti osas toimub valguse püüdmine ja ATP ning NADPH tootmine? Kloroplastide sisem

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid