Vask Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva e...
VIINAMARI Mareli Nielson Valga Gümnaasium,11.A 15.Veebruar 2016 Viinamarjade levik Viinamarjade levik maailmas on küllaltki suur, kuna on arendatud sorte nii sooja kui külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade peamiseid tootjariigid: Tšiili, Argentiina, Prantsusmaa, Hispaania, Hiina, Itaalia, Türgi, India, Iraan http:// www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten- grape-producing-countries-map.html Ühtedeks suurimateks ettevõteteks on The Ciatty Company ja Sun-World Toitumisalane teave ja kasutamisvõimalused Kõige rohkem kasutatakse Hulk koguse kohta: 100 g Kaloreid (kcal) 66 viinamarju veini Lipiidide 0,4 g
..............................................................................3 2.1 Peamised maagid.............................................................................................................3 2.2 Peamised leiukohad......................................................................................................... 4 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS............................................................................................4 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA KASUTAMINE..................................................................5 4.1 Peamised tootjariigid........................................................................................................5 4.2 Peamised kasutusalad.....................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 SISSEJUHATUS
................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......................................................................................................10 2.5. Kasutamine.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne
Loksa Gümnaasium NIKKEL Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59 Sulamistemperatuur: 1455 °C Keemistemperatuur: 2913 °C
Rando Valvik,Kristjan Harkmann,Urmet Kaur Mis? Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suurimad tootjariigid Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, India, Venetsueela, Jaapan, Rootsi, Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste
Autotööstuse analüüs ajavahemikul 1960-2010. 1960.aastatel oli suurimaks autode tootjaks USA, kes andis 51,4 % kogutoodangust. Järgnes Saksamaa 14%-ga, Suurbritannia 10,4%, Prantsusmaa, 9,0% ja Itaalia 4,6%. Maailma kogutoodang oli 13 mln autot. Lisaks Jaapanile väiksed tootjariigid olid veel Kanada, Hispaania ja Brasiilia. 1989. aastatel astus autotooandgu maailma Lõuna-Korea, mille osatähtsus oli 2,5%. Saksamaa, USA ja Suurbritannia osatähtsus 89. aastatel langes. Suureks tootjaks sai Jaapan, selle maailma osatähtsus oli 25,5%. Maailma kogutoodang oli 31,4 mln. 1995. aastal hakkasid autotoodanguga tegelema Hiina, India ja Mehiko, kõigi eelnevalt mainitud riikide osatähtsus oli 3,5%. Oma positsioone kindlustasid Lõuna-Korea, Hispaania, Kanada ja Suurbritannia
Tai ( C,E,S klassi sõiduautod) USA (M,R,GL klassi sportluksus sõiduautod) UK ( SLR sport sõiduautod) SÕIDUAUTOD MERCEDES BENZ CLSKLASS q 20042010 aasta auto Click to edit Master text styles q 4 ukseline sedaan Second level Third level klass: äriklass Fourth level q q Tootjariigid: Saksamaa, Mehhiko Fifth level q Toodetakse 30,000 autot aastas ülemaailma, millest 10,000 transporditakse USA'sse q CLS500 65,620 $US q CLS55 87,320 $US TUNTUD KASUTAJAD Michael Schumacher F1 Lewis Hamilton F1 Jenson Button F1 Mikka Häkkinen F1 Ferdinand Porche Porche asutaja Stirling Moss F1 Ferdinand Piech Volkswagen'i ja Porche juht KAUBIKUD
Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus saadakse vajalik kõrgus merepinnast, et kohvipuu ei hukkuks. Algselt sai kohvipuu oma alguse Ida-Aafrika rannikul asuvast Etioopiast. Praegu on suurimad tootjariigid Brasiilia ja Colombia. Veel kasvatatakse Ida-Aafrikas, Araabias ja Libeerias, Hawaiil ja ka mujal. Kuidas ja milleks kohvi kasutatakse? Kohvi kasutatakse peamiselt turgutusainena. See aitab kaotada väsimust kuna sisaldab korralikus koguses kofeiini. On tõestatud, et heledates ubades on kofeiini rohkem, kui tumedates ubades. Algselt korjatakse valmis oad puudelt, siis nad pestakse üle ning siis viiakse röstimisse, keskmine röstimise aeg on 8 minutit
tänu sellele on inimeste valikuvõimalus suurem. 2) kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib ? Enamus toidukaupu on välismaised, nagu näiteks tulevad puuviljad lõunamaadest. Piimatooted on enamasti Eestimaised. Joogid on nii kodused, kui ka välismaised. RUMM Kaarel Kristjan Rink Ajalugu Valmistamist alustati 17.sajandil Uue Maailma alkohol Suhkrurooviin Valge rumm, kuldne rumm, tume rumm, maitsestatud rumm Suurimad Kesk- ja Ladina- tootjariigid Ameerika riigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuntumad 1.Bacardi brändid 2. Tanduay Click to edit Master text styles 3. Mc Dowell's No
tuul, vesi, päike) * Energeetika on tähtis, sest kui pole energiat, siis kannatavad kõik teised valdkonnad. * Suurimad elektri tootjad maailmas on Venemaa, USA, Kanada ja Hiina. * Energia varade liigitus: 1) taastuvad ja taastumatud; 2) traditsioonilised ja alternatiivsed. * Energia allikate osatähtsus: 40% nafta; 28% maagaas; 20% tahked kütused; 5% tuumaenergia; 5% vesi; 2% muud. * Naftatööstus: -) Põhilised nafta tootjariigid (töötlemine + äriteenused geoloogilised uurimustööd, reklaam, transport + eksport/import): 1) Lähis-Ida (töötleb vähe; ostab äriteenuseid sisse; eksport lääne-Euroopa, Jaapan & USA) 2) USA (töötleb palju sadama linnades, äriteenuseid müüb teistele, ekspordib valmis tooteid ja impordib Lähis-Idast ja Ladina-Ameerikast) 3) Ladina-Ameerika (töödeldakse rahvusvaheliste firmade poolt, äriteenuseid ostab USA'st, ekspordib USA'sse)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
