ja selle muutumine Kõrgelt arenenud riigid (OECD) IAI on tõusnud 1980-2010 aastatel 0,723-lt 0,853-le. Ida-Aasia ja Okeaania (East Asia and the Pacific) IAI on tõusnud 1980-2010 aastatel 0,391-lt 0,650-le. Ladina-Ameerika ja Kariibia (Latin America and the Caribbean) IAI on tõusnud 1980-2010 aastatel 0,578-lt 0,706-le. Itaalia IAI on tõusnud 1980-2010 aastatel 0,703-lt 0,854-le. Eesti Eestist on IAI andmed ainult
IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseotsustus Tegevusvaldkonnad: 1)kõrgtehnoloogia:suured riskid,arendustöö,suured ressursiide vajadused 2)suuremahulised tarbekaubad 3)brändi-tarbekaupade masstootmine: meediareklaam Kaubandus: suurimad eks ja importijad: USA,GER,JAPan,Prants,GBR. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga, P.-Ameerika Kariibia ja L.-Ameerikaga, Euroopa Vahemeres ja Aafrikaga. Poliitika: 17-18saj oma turu kaitsmine(siiamaani korea ja jaapan). Üldiselt piiratakse importi ja toetatakse eksporti,et säilitada inimeste tööhõivet. Tollimakse-maks,mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, toormel odavam. Kvoot-piirangud, teatud kaupadel,kogused Embargo- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Devalveerimine-vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes
Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreledes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511
d WTO,IMF,NAFTA Toorainekartellid OPEC Rahvusvaheline kaubandus. Kaubanduse kasv näitab, et ülemaailmne tööjaotus üha süveneb ja ettevõtlus spetsialiseerub järjest enam. Suurimad eksportijadimportijad on USA, Saksamaa, Jaapan,Prantsusmaa,S.britannia. Põhi saab Lõunast toorainet, kütust ja põlumaj.saaduseid, vastu müüb masinaid ja tarbekaupu. Peamised kaubavahetussuunad : 1) Jaapan ja IdaAasia <>KaguAasia ja Austraalia 2) P.Ameerika<> Kariibia ja LadinaAmeerika 3)Euroopa <>Vahemeremaad, Aafrika. Riigid üldjuhul piiravad importi ja soodustavad eksporti et kaitsa oma maa inimeste tööjõudu. Turgu kaitstakse : tollide, kvootide ja kaudsete piirangutega. Kaubanduse kasvu mõj. Tegurid: 1.vähem takistusi kaubandusele 2.riikide spetsialiseerumine teatud toodete valmistamisele ja teenuste pakkumine. 3.toodete kõrgem kvaliteet ja odavam hind 4.tarbimise kasv 5.suurenenud nõudmine loob uusi töökohti ja suurema heaolu
205 96 174 Ülejäänud maailm 287 (285) Lääne- Euroopa Põhja- Ameerika Ida-Aasia Põhja riigid Põhja riigid kauplevad omavahel kauplevad oma hemisfääris Kariibia Vahemeremaad Kagu-Aasia Ladina-Ameerika Must Aafrika Austraalia Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus on väike mahult, kitsas koosseisult (nafta) ja ruumiliselt (naaberriigid)
Aasias kõige rohkem põllumaad pindalalt Euroopas on põllumaal suurim osatähtsus Austraalias ja Okeaanias on põllumaal väikseim osatähtsus Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta) 0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia 0,19 Lõuna-Aasia 0%2,5 0,19 Lääne-Euroopa 0,21 Ida-Aafrika 2 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 1,5 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1 0,28 Lääne-Aasia 0,31 Lõuna-Euroopa 0,5 0,32 Kariibia 0,32 Lääne-Aafrika 0,35 Lõuna-Ameerika 0 1 0,39 Lõuna-Aafrika 0,68 Ida-Euroopa 0,74 Põhja-Ameerika Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva
tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenenud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818, areneb suhteliselt aeglaselt. Kariibia Ida-Aasia Kõige suurema tõusu teinud piirkond 30 aasta jooksul. 0,545 - 0,773 Araabiariigid Araabia riigid alustasid oma inimarenguindeksi märkimist 1990. Aastal 0,692 - 0,767 Lõuna-Aasia 0,433 - 0,616 Must-Aafrika Inimarenguindeks on kõige madalam. Tõus on olemas, kuid võrreldes teistega suhteliselt väike. 0,395 - 0,511
Vee väljapumpamine veekogudest kasvab tunduvalt enam kui tegelik tarbimine. Kuigi tehnoloogia võimaldab vee puhastamist ja taaskasutust, on suured kaod seoses aurumisega http://www.unep.org/dewa/vitalwater/article43.html Vee kasutamise struktuur maailmas Aasi Põhja- Euroop Ladina- a Ameerika a Ameerika Aafrik Okeaani Kariibia a a Põllumajand us Tööstus Kommunaal Analüüsi vee kasutamise struktuuri maailma erinevates piirkondades http://mindsorbet.blogspot.com/2009/03/water-works-in-turkey.html Veekasutus inimese kohta on USA-s 3X Kesk-Aafrika
Põhi saab Lõunast toorainet, kütust, põllumajandussaadusi, vastu müüb kaalult palju kergemaid, kuid väärtuselt kalleid masinaid ja tarbekaupu. Veidi erineb Põhja kaubavahetus uustööstusriikidega, kes veavad Põhjast sisse ka masinaosi ja ekspordivad tabekaupu tagasi. Võib eristada kolme eelissuunda. Jaapan ja IdaAasia kaupleb valdevalt KaguAasia ja Austraaliaga, PõhjaAmeerika Kariibia ja LadAmeerikaga ning Euroopa Vahemere maade ja Aafrikaga. Kaubanduspoliitika. Tollimaksud nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, need ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditud kaupade hinda, mõjutades nende konkurentsivõimet. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse ja väljaveole kindel koguseline piirang.
1) PP tihe kaubavahetus (masinad, seadmed, tehnoloogia, ka esmatarbekaubad). Põhjuseks tööjaotus. Suurimad eksporitjad ja samaaegselt ka importijad on Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia. 2) LP toorained, toidukaubad, kütus. PL masinad, seadmed, esmatarbekaubad, toit(näljahädad). Põhja ja Lõuna kaubavahetuses võib eristada kolme eelissuunda. o Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga o Põhja-Ameerika Kariibia ja Ladina- Ameerikaga o Euroopa Vahemere maade ja Aafrikaga 3) LL kõige väiksemamahuline kaubavahetus, toidukaubad nt riis näljahädade korral, masinad, autod, sõjatehnika 1 Kaubanduse poliitika 17. sajandist merkantelism st maj. põhimõtet, kus riik peab välja vedama kallist/töödeldud kaupa ja sisse vedama odavat kaupa. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti suurendanud, et säilitada oma inimeste tööhõivet. Selleks kasutatakse.
-) Regionaalpoliitika ühendatakse valdu, infrastruktuuride arendamine, toetused. Põllumajandus * Segatalud arengumaades (Aafrika, Aasia) toodetakse endale ja ülejääk müügiks. * Ekstensiivne teraviljatalu rohtlate ala (USA keskosa ja Austraalia) lühikese perioodi jooksul koristatakse saak ja müüakse. * Rantso loomakasvatusmajand aastaringselt loomad väljas (ladina-Ameerika, LAV, Austraalia). * Istandus (Kariibia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika savannialad, Vahemere alad). Metsandus * Metsatööstus tegeleb töötlemisega. * Metsamajandus tegeleb puude kasvatamine ja hooldamine. * Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus. * Metsavarude suurust hinnatakse 3'e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru, aastane juurdekasv. * Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab.
Müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid. Bränditarbekaupade masstootmise müügieduks on vaja mahukat meediareklaami. 1.6 Rahvusvaheline kaubandus Põhja kaubandus Lõunaga on üsna väike ja piirkonniti ebaühtlane. Põhi saab Lõunast toorainet, kütust ja põllumajandussaadusi, vastu müüb masinaid ja tarbekaupu. Jaapan ja IdaAasia kaupleb peamiselt KaguAasia ja Austraaliaga, PõhjaAmeerika Kariibia ja LadinaAmeerikaga ning Euroopa Vahemeremaade ja Aafrikaga. Neomerkantilism ehk riigi oma turgu kaitsev poliitika ilmneb LõunaKoreas ja Jaapanis. Tollimaks on maks, ms nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel. Tollid ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditud kaupade hinda, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse ja väljaveole kindel koguseline piirang.
mets – kollane rohumaa – helesinine põllumaa- tumelilla Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta) 0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia 0,19 Lõuna-Aasia 0% 0,19 Lääne-Euroopa 0,21 Ida-Aafrika 2,5 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 2 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1,5 0,28 Lääne-Aasia 0,31 Lõuna-Euroopa 1 0,32 Kariibia 0,32 Lääne-Aafrika 0,5 0,35 Lõuna-Ameerika 0,39 Lõuna-Aafrika 0 0,68 Ida-Euroopa 1 0,74 Põhja-Ameerika 1,94 Okeaania Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused
On ka protestante ning loodususundeid. Rahvastik ja asustus Tihedamini on asustatud rannikualad. Ladina-Ameerika regioonis elab 8,5% maailma rahvastikust. Arenenumad riigid on demograafilise ülemineku peaaegu läbinud. Loomulik iive on tugevasti langenud. Vähem arenenud riigid on demograafilise plahvatuse faasis ja iive on äärmiselt kõrge...kasvab veelgi. Suur on ka väljaränne (peamiselt Mehhikost ja Kariibia riikidest USAsse). Linnad on ülerahvastatud. Põllumajandus Tänu soojale ja niiskele kliimale on head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Omatarbeline põllu- majandus. Väga palju erinevaid istandusi (nt: banaaniistandused). Põllukultuurid: soja, tubakas, kohv, kakao jt. Kasvatatakse ka viinamarju, tomateid, kanepit, veiseid, sigu ja kanu.
prognoositakse 10,1 miljonit. Maapiirkondades oli rahvaarv 1950. aastal 1,7 miljonit ja 2015. aastaks prognoositakse 2,6 miljonit. 1995. aastal oli elanike arv maal kõige suurem 3,2 miljonit. 1950. aastal moodustas maarahvastik 76,3 % elanikest ja aastaks 2015 prognoositakse 26,4%. Rahvaarv linnades oli 1950. aastal 0,5 miljonit ja prognoositakse 2015. aastaks 7,4 miljonit. 1950. aastal moodustas linnade elanikkond 23,7% elanikest ja prognoositakse 2015. aastaks 73,6%. Kariibia rahvaarv on olnud 1950. aastal 17 miljonit ja prognoositakse 2015. aastaks 42 miljonit. Maal elas 1950. aastal 10,9 miljonit elanikku ning prognoositakse 2015. aastaks 13,8 miljonit. Protsendiliselt elas 1950. aastal maal 64% elanikest ja prognoos 2015. aastaks on 32,9%. Linnades elas 1950. aastal 6,1 miljonit elanikku ja prognoos 2015. aastaks on 28,3 miljonit elanikku. Protsendiliselt elas linnades 1950. aastal 36% elanikest ja prognoos 2015. aastaks on 67,1%. (allikad 1, 5, 7)
2. Alles viimasel ajal hakanud kasvama arengumaade, eriti Hiina ja teiste Aasia riikide tööstuslik toodang. 3. Põhja kaubavahetus Lõunaga väike ja piirkonniti ebaühtlane. Põhi saab Lõunast toorainet, kütust, põllumajandussaadusi; müüb kaalult kergemaid, kuid väärtuselt kallimaid masinaid ja tarbekaupu. Põhja ja Lõuna kaubavahetuses saab eristada 3 eeli ssuunda: 1. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb valdavalt Kahu-Aasi ja Austraaliaga. 2. Põhja-Ameerika Kariibia ja Ladina-Ameerikaga. 3. Euroopa Vahemeremaade ja Aafrikaga. Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus mahult väike ja üsna ühekülgne. Teenuste väliskaubandus kasvab kiiremini kui töötoodangu oma. 1. 2001 a teenuste kogueksport maailmas ~1,5 triljonit dollarit (2x enam, kui 10 aastat tagasi) 2. Esikohal äriteenused (40% käibest), eriti finantsteenused 3. Suurim teenuste eksportija USA, ka EL. Kaubanduspoliitika 1
annaabi.ee 
