eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest,
Joonis 4: Valge müra spekter. 3. Mõõteobjekti sageduskarakteristik ja käänupunktide kalde tõus. Joonis 5: Mõõteobjekti saguduskarakteristik. Käänupunkti tõusu leidmiseks mõõdame ära käänupunktid: a. f=6,86 kHz U=473,0 mV b. f=20 kHz U=170 mV c. f=40 kHz U=56,0 mV Tõus k1=> Tõus k2=> Kokkuvõte Töös tutvusime erinevate signaali tekitamise võimalustega, ning signaali genereerimist ja mõõtmist PC ostsilloskoobiga.Töös uurisime lähemalt Sinc signaali ja tema spektrit, valget müra ja tema spektrit. Tööst saime teada et sweep funktsiooni kasutatakse sagedusala uurimiseks. PC ostsilloskoop annab meile paremad võimalused signaali analüüsimiseks kui tavaline ostsilloskoop, kuna kõik tegevused on meil hiirekliki kaugusel. Lisaks on hea resulotsiooniga arvutiekraanilt parem lugemeid vaadata. Samuti on PC ostsilloskoop mõõtmetelt kompaksem
võeta?" Analüüsitakse igat sammu ning kas avastatakse veel probleeme või otsustatakse, et see probleem ei vaja lahendamist. 12. ,,Mõtete fond" Iga osaleja paneb kirja oma ideed märkmepaberile ning asetab need laua keskele. Igaühel on vaba voli võtta paar või enam ideed inspiratsiooniks. Osalejad saavad luua uusi ideid või olemasolevate variatsioone. Peale ideede genereerimist võib ideesid grupeerida ja hinnata kokkulepitud kriteeriumide järgi. 13. ,,Poolt- ja vastuargumendid" Esimese sammuna tuleb luua poolt- ja vastuargumendid iga lahenduse või võimaluste jaoks. Iga argument pannakse eraldi kirja märkmepaberile, märkides vastuargumendid ,,-" ja pooltargumendid ,,+". Kõik argumendid peavad olema kirjutatud eraldi lehtedele. Seejärel kogutakse kõik argumendid kokku, eemaldades kordused ning
ensüümid Kompartmentide membraan moodustab ainete jaoks selektiivse barjääri Reguleerides membraanide selektiivset läbilaskvust on võimalik reguleerida ka metabolismiraja varustamist lähteainetega ja produktide eemaldamist Hormonaalne regulatsioon Keerulisemate organismide rakkude funktsioneerimise kontrollmehhanismid on tihedalt seotud teistest kudedest ja organitest saabuvate signaalidega Rakuväliste signaalide edastamist rakku ja vastava rakusisese muutuse genereerimist nimetatakse signaali ülekandeks Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku
moodustavad kõrgema astme ütlustegrupi. Igale klassile tuleb jälle anda nimi, mis määratleb iga grupi konkreetse funktsiooni. Klassidesse jaotamise ja nimetamise protsess võib kesta seni, kuni kõik meeskonna liikmed on tarbijaütlustest moodustunud hierarhilise ülesehitusega rahul. Nimetatud ülesehitus peaks kajastama tarbijate vajadusi ja soove. [3] 2.2 Osborne'i kontroll-loend Osborne'i kontroll-loend on lihtne töövahend, mis toetab tooteidee genereerimist või tootekontseptsiooni loomist ja mida saab kasutada mitmel viisil, enamasti ajurünnakus. Kontroll-loendis on rida küsimusi, mida saab kasutada kas individuaalselt või rühmadena loova mõtlemise õhutamiseks teatava küsimuse lahendamisel. [3] Juhul kui kontroll-loendit kasutatakse ajurünnakusessioonis, kirjutatakse küsimused tavaliselt kaartidele ja teatud küsimust arutades kasutatakse kaarte juhusliku valiku põhimõttel
Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid paindlikud, vähe reegleid, kõrge autonoomia. Süsttemid (tasu ja tunnustus) toetavad loovat arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus, loovmõtlemisoskus, motivatsioon. 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne "lahknev mõtlemine". Soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. Väikestes ettevõtetes on panus suur ja innovatsiooniprotsess efektiivsem. Väikeettevõtted on innovatiivsemad harudes, kus ressursside (kapitali) roll on väiksem 25. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Innovaatiliste ettevõtete kuhjumine Silicon Valley Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel
Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Üldistatult on mõtlemine eesmärgipärane L11 representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Milline on konvergentne ja divergentne Divergentne mõtlemine on lahkne ÕO11, L11 mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemine,mis võimaldab võimalikult mõtlemise liike nõuavad? palju erinevate ideede genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis viib ainsale, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Näiteks matemaatikas loodame inimestelt rohkem konvergentset mõtlemist ja
tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); •tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); •turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5 Mis on raha ajaväärtus? Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 6 Mis on raha tulevikuväärtus?
· Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. . Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coach töötab ainult kliendi seest tuleneva tarkuse ja ressurssidega.Mentor jagab vajadusel lisaks ka enda kogemust ja teadmisi. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu . Coaching'u tehnikat, mis tähendab konkreetsete põhimõtete alusel inimese suunamist ise lahendusi leidma, valdab näiteks Eestis vaid teatud hulk sertifitseeritud inimesi. Mentorlus eriväljaõpet ei eelda, seda saab ellu viia kogenud spetsialist, kel on konkreetne ameti- või erialane pädevus ning kes tunneb, et tahab ja suudab näiteks kolleegi juhendamisega tegeleda . 44
Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär) toetavad loovuse arengut. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused Loovmõtlemisoskus – loovuspõhiste protsesside valdamine Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine – nn lahknev mõtlemine, soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEs on 0-249 töötajat.VKEde panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel
kohta; 4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; Väärtuse hindamise põhilised meetodid: _ kuludel tuginevad meetodid hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); _ tuludel tuginevad meetodid oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); _ turuvõrdlustel tuginevad meetodid väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste objektidega turul tehtud tehingud (kinnisvara, masinad, seadmed ja sõidukid, võimalusel ka väärtpaberite hindamiseks). 5. Mis on raha ajaväärtus? Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 6. Mis on raha tulevikuväärtus?
Katsed jutust välja võetud sõnade mõistmisega 50% äratundmine (Liberman, 1963) 3)Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel juba öeldud sõna ei saa enam uuesti kuulda 4)Suulise kõne korral on palju mõistmist abistavaid märke prosoodilisi märke, mida kirjalikus tekstis asendavad kirjavahemärgid. · Laste-täiskasvanute võrdlused · Ajukahjustuste uuringud Kirjutamine 1. Planeerimine. See sisaldab ideede genereerimist ja kirjutatava plaani (üldkava) loomist, samal ajal kirjutamise üldist eesmärki pidades silmas · Kirjutatava kava sõltub oluliselt kirjutaja teema-kohastest teadmistest 2. Lausete loomine. Plaani kohaselt pannakse kirja laused 3. Läbivaatamine (revision). Siin hinnatakse kirjutatut. See võib toimuda nii konkreetsel tasemel või üldisel tasemel Kõnelemine ja kirjutamine · Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja
22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2) Loovmõtlemisoskus – loovus põhiste protsesside valdamine 3) Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine („lahkev mõtlemine“) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus, kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnat ja kui on loodud suur hunnik alternatiive hakatakse valima parimat. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon ülesandele suunatud motivatsioon 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ``lahknev mõtlemine'' soodustab võimalikult paljude uudsete, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe parima lahenduse leidmisele 20. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEd (väike ja keskettevõtted) panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel
rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). • Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist. • Innovatsioon pole muusa suudlus vaid raske töö. 14.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. • Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 15.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. • VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. • Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.
eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Ivar Lukk PCC; Peep Aaviksoo ACC, Katrin Kaur ACC ja Ain Mihkelson ACC jne 35. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coaching on tegevus kus eesmärgiks on toetada uue teadmise genereerimist. Coaching on nii juhtimisstiil kui ka nõustamisliik. Coachingu meetod on: kus lahendused oma probleemidele töötab välja coachee ise. Coach esitab ainult küsimusi ja coachee leiab oma küsimustele vastused enda seest. Coaching on küsimuste küsimise kunst. Mentorlus on eelkõige juhendamine läbi kogemuste jagamise. Mentor on nagu õpetaja/spetsialist, kes aitab mingis valdkonnas järjepeale saada, jagades oma kogemusi ja õpetussõnu. 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks?
Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 23) * Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. * Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. * Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 24) Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) - soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 25) * Väikeettevõtete panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 32. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
· Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Näited: Raimo Ülavere ja Ivar Lukk 35. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu. Mentor Coach Fookus Indiviid Tegevus Roll Käivitaja, vaba kava Kindel kava Suhted Vastastikune selekteeriv suhe Tuleneb tööprotsessist Mõjuallikad Tajutavad väärtused Positsioon
· Kvaliteet: arendatava tarkvara kvaliteet (jõudlus, töökindlus, kohandatavus jne). Kuna Protsess > 1, siis mida mahukam on programm, seda suurem on maksumus keskmiselt ühe ühiku kohta (näiteks 10 korda suurem programm on ühiku kohta reeglina vähemalt 1,5 korda kallim). Ülalolev valem hõlmab vaid arendajate poolt loodavat ning ei arvesta näiteks valmiskomponentide kasutamist ja koodi automaatset genereerimist. Valemi adekvaatne rakendamine on suhteliselt keeruline, kuna erinevad elemendid on omavahel keerulises sõltuvuses: näiteks uute tarkvaraarendusvahendite ja tehnoloogiate efektiivne kasutamine toob kaasa ka programmi mahu vähenemise. Momendil on kasutuses umbes 50 erinevat tarkvara kuluarvutusvahendit, tuntumateks COCOMO, CHECKPOINT, ESTIMACS, knowledgePlan, Price-S, ProQMS, SEER, SLIM, SOFTCOST, SPQR/20. Kuluarvestusele on pühendatud ka veebilehti (vt näiteks www.jsc.nasa.gov/bu2).
29. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 31. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
selgitatakse või nende voorusi ja puudusi hinnataks. Ajurünnakut tehes püüdlete te kvantiteedi, mitte kvaliteedi poole. a. Ärge andke hinnanguid – hindamine lämmatab loovust. See kutsub esile kaitsereaktsiooni ja siis hoiavad paljud ideid enda teada. b. Ärge selgitage ega küsige selgitusi – selgitavad märkused segavad võimalike lahenduste kiiret ja loomingulist genereerimist. c. Käige välja hullumeelseid ideid – idee, mis võib alguses paista mõttetu ja teemavälisena, võib olla seemneks lahendusele, mis lõpuks välja valitakse. d. Laiendage üksteise ideid – ajurünnaku käigus tekib hulk lõpetamata ideid. Mõned parimad lahendused saadakse sel viisil, et olemasolevaid ideid täiendatakse, kombineeritakse või arendatakse edasi. e
Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 31.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui
Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. 8 Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 31
Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieeruv. Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga) infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Tegelikkuses hõlmab mõtlemine selle mõlemat poolt nii mõtlemise kasutamist kui ka ideede genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond. Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed.
Süsteemid(tasu,tunnustus,karjäär) toetavad loovuse arengut. 22.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1.Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2.Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine 3.Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (nn „lahknev mõtlemine“) soodustab - võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahendust genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid Konvergerntne mõtlemine - keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, sisi neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive, hakatakse valima parimat. 24.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. -VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
imporditavad kaubad ja nende hulgas ka tootmisvahendid. järelikult tõusevad ka toodete hinnad. 3) Hinnad - intressid - hinnad. Kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse rohkem sääste ja väheneb nõudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintressi kasvu arvel ja tõusevad hinnad. 4) Hinnad - hinnad. Majanduses võib esineda inflatsiooni genereerimist. Näiteks kui Eestis tõusevad toorainete hinnad, siis töötlevates ettevõtetes kasvavad tootmiskulud ja need suruvad üles ka üldise hinnataseme. Sama võib täheldada ka põllumajanduses, kus energeetiliste ressursside hindade tõus surub üles ka põllumajandusliku toorme hinnataseme. Sellele järgneb põllumajandussaadusi töötleva tööstuse toodangu hinna tõus. 2.3 Inflatsiooni mõõtmine
igal reaalsel süsteemil, nagu kasumit taotlev ettevõte, peab olema vähemalt üks piirang, mis takistab saavutamast süsteemi eesmärki kõrgemal tasemel. Piirangute teooria tegeleb selliste piirangute leidmise ja juhtimisega saavutamaks seatud eesmärki. (Smith 2000, 31) TOC lähtub eeldusest, et kasumit taotlevate ettevõtte eesmärgiks on kasumlikkus teenida tulu praegu ja ka tulevikus. Ettevõtet vaadeldakse kui süsteemi ja tulu genereerimist kui protsessi. Eelduseks on, et iga ettevõtte tegevustulemusi piiravad kõige rohkem üks või kaks tegurit, mida tavapäraselt kirjeldatakse süsteemi ja keti analoogiaga. Iga ettevõtte tegevus koosneb omavahel seotud järjestikustest või paralleelsetest protsessidest, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks või teenusteks. Üks efektiivsem viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine (Smith 2000, 32).
30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 4. loeng) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 32. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
Üheaegselt peaks koos esinema: Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. SLAID ka loovuse barjääride kohta! + loovmõtlemist takistavate asjaolude kohta 24. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine”) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 25. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
23. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 24. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. · Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. · Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 25. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
Gliiarakkudest arenevad ajukasvajad ehk glioomid on väga ohtlikud ja pahaloomulised. Neurogliia rakke on 6 eri tüüpi: astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümi rakud kesknärvisüsteemis ning Schwanni rakud ja satelliitrakud piirdenärvisüsteemis. Neurogliia kesknärvisüsteemis: 1. Astrotsüüdid e tähtrakud toestavad närvirakke, täiendavad veresoonte endoteeli veri-aju barjääri, juhivad närvirakud loote arengus õigele kohale, tagavad närviimpulsi genereerimist toetava keskkonna ning sünapside heakorra. 2. Oligodendrotsüüdid ehitavad aksonite ümber müeliinkesta. 3. Mikrogliia toimib fagotsüüdina, hävitades kehavõõrad rakud, surnud rakud ja nende jäänused. 4. Ependüümi rakud vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, hoiavad selle liikvel ning toimivad veri-aju barjäärina. Neurogliia piirdenärvisüsteemis: 1. Schwanni rakud ümbritsevad piirdenärvisüsteemi aksoneid, moodustavad nende ümber
regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) Selleks, et indiviidi loovus saaks organisatsioonis avalduda, on tarvis 3 olulise komponendi üheaegne koosesinemine: - Asjatundlikkus - Loovmõtlemisoskus - Motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine – soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-d panus on suur ja sageli innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomised. VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll väiksem. 25
Organisatsioonikultuur on soovitatavalt lame. 23. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon. 24. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. „lahknev mõtlemine“) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 25. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-de panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.
• Madal pühendumus organisatsioonile. • Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade eest karistamine. • Töö- ja ajasurve. • Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil. • Jäik organisatsioonikultuur. • Vastuseis muutustele, ebakompetentsus, konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine. Loovmõtlemine komponendid • Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 5. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht. Innovatsioon ja ettevõtte suurus
Süsteem kasvab Näiteks 4 nädalat (iteratsioonid on inkrementaalselt fikseeritud pikkusega - ajaraam) Joonis Ühe iteratsiooni näide [See näide on võetud C. Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei eelda koodi genereerimist UML mudelitest, vaid koodi kirjutamist programmeerija poolt. Mitmed (R)UP versioonid eeldavad mudelipõhist koodi genereerimist, mis annab disainitööle suurema osakaalu võrreldes käesoleva näitega. Selle loengu käigus tutvustame ka üht iteratiivset ”mitte-UP” (BizAgi) arendusprotsessi, mis on täiesti ”mudelipõhine”, s.t. töötav rakendus genereeritakse täielikult mudelitest. ] Vaatame ühte võimalikku kahenädalase iteratsiooni näidet projekti keskpaigast:
22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus.
Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele semantikaga (ükskõik kas lauses on kirjas Mari või Anne). Chomsky jaoks on keel väljaspool tähendust. See jätkab Bloomfieldi ja Harrise liini strukturalismis kuni 1965. aastani, mil tekib revolutsioon. Chomsky saab ise ka aru et süntaktika on üks suur lihtsustus ja tegelikult on semantika (st see, mida lause tähendab), oluline. Nt lause 'Mari luges minema' on küll korrektne, aga mitte
loeng). * JÄLGI TRENDE ( poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. * LEIA ja LAHENDA PROBLEEM Divergentne mõtlemine (lahknev mõtlemine) soodustab võimalikult paljude * TÄIDA LÜNK TURUL uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida õeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 16. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus
Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele semantikaga (ükskõik kas lauses on kirjas Mari või Anne). Chomsky jaoks on keel väljaspool tähendust. See jätkab Bloomfieldi ja Harrise liini strukturalismis kuni 1965. aastani, mil tekib revolutsioon. Chomsky saab ise ka aru et süntaktika on üks suur lihtsustus ja tegelikult on semantika (st see, mida lause tähendab), oluline. Nt lause 'Mari luges minema' on küll korrektne, aga mitte
nende realiseerumisel? Kui projekti näeb ette testimise automatiseerimist, on soovitav testiplaani koostamisel sellele eraldi tähelepanu pöörata, kuna automatiseerimise tegevused peavad edu tagamiseks olema põhjalikult läbi mõeldud. Tuleks mõelda: milliste süsteemi osade testimist on otstarbekas automatiseerida? milline testimisvahend on antud projekti iseloomu arvestades kõige otstarbekam? kas testiandmete genereerimist oleks vajalik automatiseerida? milliseid meetodeid ja vahendeid on otstarbeksas testiandmete automatiseerimiseks kasutada? Testiplaani täpsemat struktuuri kirjeldab artefakt: Testiplaan 6.4.2 Testilugude koostamine ja täiendamine, nõuete täpsustamine Sisendid: Süsteemi nõudmised, spetsifikatsioonid, kasutuslood, testiplaan, küsimustikud (valikuline) Väljundid: Testilood, ettepanekud sisenddokumentide täpsustamiseks Testilugude koostamine
3. Resultaadi sisu (parameetrid) kujundatakse kõigepealt programmina, millele järgneb täitmine. Järelikult on mingi puude korral otstarbekas isikut plaanide koostamisel abistada. 4. FS on hierarhilise ehitusega: funktsioneerivad mitmed allsüsteemid, mis alluvad neist ühele — konkreetses situatsioonis domineerivale. Nt kõnelemise puhul "töötavad" funktsionaalsüsteemid, mis reguleerivad kõnehingamist, hääle genereerimist, artikuleerimist. 5. FS hierarhilisest ehitusest tuleneb, et liigutusi juhitakse ja korrigeeritakse aju erinevatel neuroloogilistel tasanditel. Sõltuvalt sellest, kui teadlikult sooritatakse üks või teine väliselt sarnane liigutus, erineb ka juhtiv neuroloogiline tasand. Näiteks düsartrik suudab süües huuli liigutada tunduvalt edukamalt kui artikulatsiooniaparaadi harjutusi sooritades (viimane on tunduvalt teadlikum liigutus).
on olemas kõigil inimestele. Kui selline on olemas, siis on võimalik ka seda kirjeldada. Grammtika ülesandeks on esitada reegleid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Chomsky poolt kasutuselvõetud analüüsimeetodile tuginevat generatiivse grammatika tüüpi nim üldiselt transformatsioonigrammatikaks; Chomskyl tähistab termin treansformatsioon mitmesuguseid reegleid, mida rakendatatakse pärast lause põhistruktuuri genereerimist fraasistruktuurikomponendi poolt. Chomsky pooldab astmelist lähenemist ja sümbolite tarvitamist keelefaktide analüüsimisel: grammatiline kirjeldus lähtub suurematest üksustest ja liigub väiksemate suunas, st esmalt esitatakse lause põhistruktuur, lõpus konkreetsete morfemaatiliste üksuste kirjeldus. Chomsky tegeleb eelkõige süntakstitasandiga. Ta oli huvitatud pigem üldiste seaduspärasuste
hulka). Tõestus: Automaadi poolt skaneerimisel tehakse taktid delta(a,p) = q Sõna z = a1a2a3a4 korral on skaneerimine taktide jada (a1a2a3a4,q0)(a1a2a3,q1)* (e,qf). Kui z>n, peab mõni olek (näiteks olek r esinema korduvalt, masinas olema tsükkel vastasel juhul peaks masina olekute arv olema lõpmatu). Masina tsüklilises osas tekibki sõna keskele 0..lõpmatu arv stringe v. Siit on näha, et kui keel ei võimalda sellist genereerimist, siis see kindlasti ei ole paremlineaarne, kui aga võimaldab, võib see olla paremlineaarne Kuna pumpamise lemmaga saab näidata keele L = 0 n1n mitteregulaarsuse, saame järeldada, et keelteklasside L3 on alamhulgaks L2-le sisalduvus on range. Myhill-Nerode'I teoreem (piisav ja tarvilik tingimus keelte regulaarsuseks): Olgu antu keel L stringide hulgast *. Olgu antud seos HL on alamhulgaks * x *. H kehtib stringide x ja y vahel
hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada. Kiire ülekanne on kõige levinum ülekande meetod. Tegemist on järjestik ja paralleel ülekannete kompromislahendusega. Toome uue tähistus Gi = Ai*Bi ülekande genereerimine ja Pi = Ai|Bi ülekande levik. C0, c1 = g0 + p0c0 , c2 = g1 + p1g0 + p1p0c0, c3 = g2 + p2g1 + p2p1g0 + p2p1p0c0 Seejuures realiseerib kiire ülekande skeem veel kaks funktsiooni, mis näitavad ülekande genereerimist G või levikut P läbi neljajärgulise summatori. G= g3+p3g2+p3p2g1+p3p2p1g0, P=p3p2p1p0. Selliseid neljajärgulisi grupe saab samasuguste kiirete ülekande skeemide abil kokku ühendada ja laiendada järgulisust. Näitks 16 järgulise summaatori jaoks oleks vaja 5 sellist ülekande skeemi ja 16 ühejärgulist summaatorit. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Dekoodril tehakse kindlaks, milline on sisendkood
Samas, objektiveeritud kultuurilist kapitali võidakse omada, kuid seda saab "tarbida" (selle kultuurilist väärtust mõista) vaid "õiget" kehastunud kultuurilist kapitali omades (viimast võib, aga ei pruugi müümisel saada edasi anda). Institutsionaliseeritud kultuuriline kapital kultuurilise kapitali institutsionaalne tunnustamine (enamasti akadeeemilised diplomid, kraadid jne, aga ka nt kuulumine loomeliitudesse jmt) kergendab kultuurilise kapitali alusel majandusliku genereerimist. Bourdieu ei eita sotsiaalse ja majandusliku kapitali mõju kultuurilise kapitali kujunemisel. Näiteks oskus mängida mingit muusikainstrumenti ei sõltu üksnes teatud pikaajalistest kultuurilistest eelistustest, vaid ka majanduslikest võimalustest ja vabast ajast. Siiski rõhutab Bourdieu, et staatusest määratud legitiimne kultuuriline kapital määrab kultuurilised eelistused. Sama haridusliku kapitali puhul jääb päritolu indiviidi kalduvuste ja eelistuste põhimäärajaks.
planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad - Vahetusvead - Semantiliselt seotud vead Mis põhjustab „keeleotsal olemise“ fenomeni (tip-of-the tongue)? See on ebaõnnestunud püüd mälust sõna välja otsida mis on osaliselt kombineeritud meenutamisega ja tundega et kohe tuleb meelde. See paljastab et leksikaalne juurdepääs ilmneb etappidena. Millised muutused toimuvad inimese kirjutamisoskuses? 3 etappi: Planeerimine. Sisaldab ideede genereerimist ja kirjutatava paani loomist, samal ajal kirjutamise üldistt eesmärki pidades silmas. On selge et kirjutatava kava sõltub olulislet kirjutaja teemakohastest teadmistest. Need võivad ka takistada. Spetsialist ei pruugi teemast arusaadavalt kirjutada, sest ei suuda panna end teiste olukorda ega mõista millised probleemid võivad teksti lugemisel tekkida Ekspertide ja algajate kirjutamise erinevused: - Eksperdid kasutavad plaani koostamisel teadmiste ümberkujundamist, algajad
meeskond. Uuenduskapital kujutab endast ideid, mida pole kohe veel otstarbekas või võimalik ellu viia; projektie, mis tagavad organisatsiooni püsimajäämise ja edu tulevikus jne. Need ideed ja projektid muutuvad lisaväärtust tootvaks väärtuseks millalgi hiljem, kui neid rakendama hakatekse. Ometi, tulevikuvajadusi silmas pidades, moodustavad nad tähtsa osa organisatsiooni intellektuaalsest potentsiaalist. Arendusjuhi ülesanne on tagada tingimused, mis soodustavad ideede genereerimist, kogumist, säilitamist ja edasiarendamist organisatsioonis. Algatus ja uued ideed peavad organisatsioonis olema oodatud. Uusi ideid hinnatakse kõrgelt, nende autoreid tunnustatakse. Uuenduskapitali saab mõõta selliste näitajate abil nagu registreeritud patentide, uute toodete ja teenuste arv, personali koolitusele kulutatud aeg ja vahendid jms. Süsteemikapitali koosseisu kuuluvad kirjalikud määratetud reeglid ja normid; organisatsiooni raam- ja töödokumendid, poliitikad,
genereerib e loovat mõtlemist ( Fisher 2005: 4). Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti (Grauberg1996:6). Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga) infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Tegelikkuses hõlmab mõtlemine selle mõlemat poolt nii mõtlemise kasutamist kui ka ideede genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond. Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed.
seostada. Eneseteostuse toetamine. Praktilise töö teostamine on terviklik loomeprotsess, millel on kindel algus ja lõpp, ning positiivne tulemus annab julgust uute projektide algatamiseks. (RÕK 2. ptk, üldosa 1. jagu §2 (1)) 1 8 Ettevõtlikkuse tähtsustamine. Kooli õhkkond, mis soodustab ideede genereerimist, julgustab nende ellu viimist, aitab kaasa töö planeerimisele ning sooritamisele, on aluseks tugevale kodanikuühiskonnale. MIS ON PRAKTILINE TÖÖ? Praktilise töö eesmärk on väärtustada õpilase individuaalseid teadmisi, oskusi ja huve ning luua väljund loominguliseks eneseteostuseks. Juhendaja ülesandeks on õpilase ideid, soove ja võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö. Alltoodu on soovituslik ning sellesse võib juhendaja suhtuda
annaabi.ee 
