Ajurünnak (0)

Tallinna Tehnika Ülikool
Referaat
AJURÜNNAK
Tallinn 2007
Sisukord
1. Ajurünnak 4
1.1 Ajurünnaku tasandid 5
2. Ajurünnaku meetodid 6
2.1 Sugulusdiagrammid 6
2.2 Osborne 'i kontroll- loend 8
2.3 Korduvhääletamine 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid 10
Sissejuhatus
Iga uus toode ja iga tootearendusprotsess saab alguse idee genereerimisest. Idee genereerimine on protsess, milles kasutatakse loovat mõtlemist uute toodete kohta suure hulga ideede esilekutsumiseks. Väga oluline on kõik ideed kokku koguda, ükskõik kui naeruväärselt või äärmuslikult need ka ei kõlaks. [3]
Ideede genereerimise protsess peab olema pidev, konkreetse eesmärgiga ja hõlmama kogu ettevõtet koos selle tarbijaskonnaga. Selles tuleb kasutada mitmekesiseid meetodeid, see peab toimuma ühe vastutava isiku juhtimisel ja ilma kogutud ideedele hinnanguid andmata. Ideede genereerimise ja kogumise protsessi vältel ei tohiks teiste ideid kritiseerida, protsess peaks toimuma vabakäigul ja tootma nii palju ideid kui võimalik. [3]
Sellistele tingimustele vastav ideede genereerimise meetod on ajurünnak. Meetod pärineb 1963. aastal välja antud raamatust “Applied Imagination”, mille autoriks on ülemaailmse reklaamikompanii BBDO asutaja ja tegevjuht Alex Faickney Osborn. [1; 2]

1. Ajurünnak

Ajurünnak on üldiselt väga hea viis probleemile mitme lahenduse väljatöötamiseks. Tooteideede genereerimisel võib ajurünnak anda laialdasi ja juhuslikke ideid, mida saab äärmiselt kiiresti edasi arendada. Ajurünnakusessioonide vältel ei kritiseerita ühtki ideed, sest protsess püüab avada võimalusi ja murda oletusi inimeste ideede genereerimise piiride kohta. Genereeritud ideede arvustamine, analüüsimine ja ümberlükkamine tõenäoliselt halvab ajutiselt kogu ideede genereerimise protsessi või katkestab selle hoopis. [3]
Ajurünnakuid on olemas kahte liiki: individuaalne ja rühmas toimuv ajurünnak. Mõlemal on oma iseloomulikud tunnused ning tugevad ja nõrgad küljed, mida alljärgnevalt analüüsitakse. [3]

• Individuaalne ajurünnak kaldub andma laiema ideede valiku kui rühmas toimuv ajurünnak. Seda liiki ajurünnaku puhul ei pea muretsema teiste inimeste arvamuse ja vaadete pärast ning võib olla tunduvalt loomingulisem. Ometi ei ole alati võimalik genereeritud ideid tõhusalt edasi arendada, sest puudub rühma abi või kogemus. [3]
  

• Rühmas toimuv ajurünnak võib olla väga tulemuslik , sest ideede genereerimiseks kasutatakse kogu rühma kogemust. Kui üks rühma liige jõuab oma piirideni, võib keegi teine alati viia ideede genereerimise järgmisesse etappi . Sel teel võib rühmas toimuv ideede genereerimine arendada ja tekitada ideid rohkem sügavuti kui individuaalne ajurünnak. [3]
  

Rühmas toimuv ajurünnak võib osutuda sellega seotud isikutele ebameeldivaks. Ühe inimese hea idee võib olla teise jaoks rumal mõte. Inimeste alavääristamise vältimiseks ja ajurünnakusessioonide tõhusaks toimimiseks peab rühmas toimuval sessioonil alati olema eestvedaja, kelle ülesanneteks on:

• lahendamist vajava probleemi selge määratlemine
  
• säilitada kõigi rühma liikmete keskendumine käsitletavale probleemile
  
• ohjeldada kriitikat ja hinnangute andmist
  
• julgustada kõiki liikmeid osalema
  
• peatada ideede pikk venitamine
  
• julgustada liikmeid edasi arendama või jätkama teiste inimeste ideid
  
• pidada arvestust kõigi genereeritud ideede kohta, et midagi arutletust ei läheks kaotsi. [3]
  

1.1 Ajurünnaku tasandid

Ideed võib vastavalt sellele, kui innovatiivsed need on, jagada laias laastus kolmeks tasandiks. [4]

• Esimene tasand - igapäevane mõttelaad.
  

Esimese tasandi kättesaamiseks ei ole vaja eriti palju pingutada: sellised lahendused "hulbivad" niigi kusagil mõtete pealispinnal ja vajavad ainult üleskorjamist. Sellise ajurünnaku puhul piirduvad inimesed kujutlusvõime kasutamise asemel lihtsalt olemasolevate mõtete kirjapanekuga - millegi ründamisest on asi kaugel. [4]

• Teine tasand - uued ideed kombineerimise abil.
  

Teine tasand on esimesest astme võrra kõrgemal. Sellele siirdutakse siis, kui niigi teada-tuntud lahendused otsa lõppevad ja tuleb esimest korda tõeliselt pingutama hakata. Kuigi teine tasand on igale tervele inimesele võrdlemisi kättesaadav, ei ole sellele siirdumine nii lihtne kui esialgu paistab: inimene peab "suuremat pilti" nägema hakkama, loobuma veendumusest, et esimesena pähe tulnud meetod on ainuvõimalik, ning otsima uusi lähenemisnurki. Kuigi teise tasandi ideed on võrdlemisi loovad ja võivad varempakutust märgatavalt erineda, lähtutakse nende loomisel siiski tuttavatest lahendustest. Uued ideed peavad sobituma kuidagi vanade ideede sekka ja omama nendega mingit ühisosa. [4]

• Kolmas tasand - innovatsioon.
  

Tõeline innovatsioon saabub kolmandal tasandil, kui loobutakse mõtlemast kuidas selliseid asju varem tehti, ja küsitakse endalt kuidas seda võimalikult hästi teha saaks. Kolmas tasand ei ole naljamäng. Sellele saamiseks ei piisa kogukast teadmistepagasist, energilisest meeleolust, andekast meeskonnast ega põhjalikust ettevalmistusest. Kolmanda tasandi ideed tulevad harva, vahel endalegi ootamatult, kogemata . Tõeliselt innovatiivsed ideed ei lähtu olemasolevatest reeglitest vaid loovad uusi. [4]

2. Ajurünnaku meetodid

• Sugulusdiagrammid (Affinity diagrams )
  
• Osborne'i kontroll-loend
  
• Korduvhääletamine
  

2.1 Sugulusdiagrammid

Sugulusdiagrammid on tõhus viis tarbijatelt või kasutajatelt tulevate andmete organiseerimiseks. See on kasulik töövahend tarbijauuringust saadud rohkete andmete lahtimõtestamiseks ja õhutab täieulatuslikule meeskonnatööle kliendikeskse tootemääratluse arendamisel. Seda arvestades võib nimetatud töövahendit kasutada tarbijavajaduste ja -soovide organiseerimiseks ideede genereerimise protsessi käigus esimesel tasandil , kuid ka selekteerimisel ja tootekontseptsiooni väljatöötamisel teisel tasandil. [3]
Seda vahendit kasutatakse tavaliselt kombinatsioonis isiklike vestlustega. Igast vestlusest saab meeskond tavaliselt kindlaks teha 10 kuni 100 tootega seotud ütlust. Iga ütlus tuvastatakse selle ütluse taga peituva tarbijavajaduse abil. Sugulusdiagramm võimaldab organiseerida tarbijavajadusi klastrite ja rühmaarutelude põhjal. Sugulusdiagrammide konstrueerimise meetod koosneb viiest lihtsast sammust:
1. Meeskonna moodustamine. Sugulusdiagrammide loomine on meeskonnatöö. Sel eesmärgil peab niisiis koguma kokku rühma inimesi. Kasulik on jagada rühm paarideks, et inimesed saaksid oma arusaami arutada ja mõtetele kinnitust otsida.
2. Tarbijate ütluste ülesmärkimine. Vestlustest, vaatlustest või tarbijauuringutest kogutud tarbijate ütlused kirjutatakse eraldi märkmepaberitele. Tuleb meeles pidada, et neid võib palju tekkida. Sel etapil kasutatakse ainult üht värvi märkmepaberit. Märkmed tuleb nummerdada või kasutada muid viiteid , et oleks võimalik kindlaks teha iga märkuse päritolu.
3. Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel esitatud ütlused tuleks grupeerida . Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi on protsessi alguses mõned eelnevalt määratletud pealkirjad igale huvigrupile. Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega meeskond tuttav on, nagu "kvaliteet", "kiirus", "hind", jne. Protsessi lõpuks peaks igas grupis tüüpiliselt olema 5 kuni 6 ütlust.
4. Gruppidele nime andmine. Igale ütluste grupile või klastrile tuleks anda nimi, mis seostub selles grupis sisalduvate ütlustega. Hea nimi on selline, mille lugemisel on meeskonnal tunne, et tarbija räägib otse sellega. Nimi peab olema otsekohene ja vahetult väljendatud. Gruppide nimed tuleb kirjutada teist värvi märkmepaberitele.
5. Gruppide klassidesse jaotamine. Ütluste grupid tuleb jagada klassidesse, mis moodustavad kõrgema astme ütlustegrupi. Igale klassile tuleb jälle anda nimi, mis määratleb iga grupi konkreetse funktsiooni.
Klassidesse jaotamise ja nimetamise protsess võib kesta seni, kuni kõik meeskonna liikmed on tarbijaütlustest moodustunud hierarhilise ülesehitusega rahul. Nimetatud ülesehitus peaks kajastama tarbijate vajadusi ja soove. [3]
­­­­­

2.2 Osborne'i kontroll-loend

Osborne'i kontroll-loend on lihtne töövahend, mis toetab tooteidee genereerimist või tootekontseptsiooni loomist ja mida saab kasutada mitmel viisil, enamasti ajurünnakus. Kontroll- loendis on rida küsimusi, mida saab kasutada kas individuaalselt või rühmadena loova mõtlemise õhutamiseks teatava küsimuse lahendamisel. [3]
Juhul kui kontroll-loendit kasutatakse ajurünnakusessioonis, kirjutatakse küsimused tavaliselt kaartidele ja teatud küsimust arutades kasutatakse kaarte juhusliku valiku põhimõttel. Alternatiivina võib kõik küsimused panna ajurünnakut teostavale isikule või rühmale nähtaval olevale tahvlile. [3]
Alljärgnevalt on esitatud tüüpiline kontroll-loend.
Muud kasutusvõimalused?
Uued kasutusvõimalused olemasoleval kujul? Muud kasutusvõimalused muudetud kujul?
Kohandada?
Mis sellega sarnaneb? Missuguseid teisi ideid see esile kutsub? Mida ma võiksin kopeerida? Kas on varasemaid pakkumisi?
Muuta?
Uus nõks? Muuta värvusi, liikumist, lõhna, maitset , vormi, kuju? Muud muudatused?
Suurendada?
Mida lisada? Rohkem aega? Suurem sagedus? Tugevam? Kõrgem? Suurem? Paksem ? Raskem? Lisaväärtus? Lisakoostisosa? Kahekordistada? Mitmekordistada?
Vähendada?
Mida maha võtta? Väiksem? Miniatuursem? Madalam? Lühem? Kergem? Osadeks jagada? Vähem rõhutada? Sagedust vähendada?
Asendada ?
Kes asemele? Mis asemele? Muu koostisosa ? Muu materjal? Muu protsess? Muu lähenemine? Muu hääletoon? Muu aeg?
Ümber korraldada?
Komponendid omavahel vahetada? Muu muster? Muu paigutus ? Muu järjestus? Kohta muuta? Graafikut muuta? Varem? Hiljem?
Ümber pöörata?
Vastupidi? Positiiv ja negatiiv omavahel vahetada? Rollid ümber vahetada? Ülapool allapoole? Pahupidi?
Kombineerida?
Ühte segada? Kokku sulandada? Üksused kombineerida? Sortiment ? Ansambel?

2.3 Korduvhääletamine

Korduvhääletamine on üks ajurünnakumeetodeid, nagu sugulusdiagrammid ja Osborne'i meetod. Korduvhääletamisel annab rühm struktureeritult oma hääli, et valida laiast valikutehulgast välja mõned. [3]
1. Arutatavatest teemadest koostatakse loetelu.
2. Sarnased teemad rühmitatakse osalejate kokkuleppel.
3. Iga arutatav teema nummerdatakse.
4. Iga osaleja valib endamisi ühe kolmandiku teemadest.
5. Iga teema pannakse hääletusele.
6. Vähim hääli saanud teemad eemaldatakse. Seda saab hõlpsalt teha järgmise tabeli abil. [3]
Rühma suurus (inimeste arv)
Eemalda teemad, mis on saanud vähem hääli kui:
4 kuni 5
2
6 kuni 10
3
10 kuni 15
4
15 või rohkem
5
7. Korrata protsessi järelejäänutega, kui on vaja saavutada teatud arv. [3]

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib ajurünnakuga genereerida väga suurel hulgal radikaalseid ideid, mida saab kiiresti edasi arendada. Individuaalne ajurünnak võib anda rohkem ideid kui rühmas toimuv ajurünnak, kuid see ei pruugi olla nii tõhus. Ajurünnaku erinevad meetodid on väga paindlikud ja võimaldavad leida sobivaid uusi lahendusi väga erinevates valdkondades, väga erinevate osalejatega. Sellest tulenevalt on ajurünnak üks populaarsemaid ideede genereerimise meetodeid.

Kasutatud materjalid

• Osborn, A.F. (1963) Applied imagination: Principles and procedures of creative problem solving (Third Revised Edition ). New York , NY: Charles Scribner’s Sons.
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Brainstorming (14.04.2007)
  
• http://www.vrc.gr:8080/npd-net/ee/npd/page.html?page_id=1003 (14.04.2007)
  
• http://sekretar.ee/184394art/ (14.04.2007)
  

10