50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
haldii
Õppematerjali autor
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on muusikaliste eelduste kogum. See hõlmab enda all mitmeid erinevaid komponente, nagu näiteks muusikaline kuulmine, rütmitaju, kaasaelamine, inimese mälu ja palju muud. Kas musikaalsus on päritud oma esivanematelt, või on see hoopiski raske ja pika töö tulemus? Sellele püüangi vastust leida. On palju juhtumeid kus inimene on olnud oma eluajal musikaalne, siis on ka tema lapsed seda. See ilmselt tuleneb sellest, et lapsed on oma varajases nooruses näinud ja pidevalt vaadanud oma vanemate tegevust, mis on olnud muusikaga seotud. Ja kuna lastele hakkavad kergelt asjad ja oskused külge, siis on ka neil suur soodumus käia tulevikus oma vanematega sama rada
matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära. Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng.
- Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele.
Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka-
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories
...................................................................................................... 13 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT ................................. 16 2.1 Geneetika ........................................................................................................................ 16 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent............................................................... 16 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus .................................................................................. 18 2.1.3 Temperament ja kriminaalne käitumine .................................................................. 19 2.1.4 Genaloogilised uuringud ......................................................................................... 20 2.1
● Lihtsamalt, kristlus on õhtumaise kultuuri alusena vastanduva, alternatiivse vaatena pungiga ühes paadis ● Ent tuleb tähele panna, et vastandumine ei ole siinjuures tähendusele – pohuismi mõttes – vaid justnimelt tähendusetusele. Ehk siis midagi väga postmodernset ♦ 1.4 POSTMODERNISMIST POHHUISMINI ● Postmodernismi juurde tulles – küllalt tihti on seda määratletud vulgaar-relativismi vaimus: a la et XXI sajandiks on „suurte lugude“ (nagu kristlus või teaduse lineaarne progress) aeg möödas ● On üksnes väiksemad lood, igaühel on oma tõde ja kogu maailma (tegelikult mõttetus) mitmekesi-suses tuleb ise tee leida ● Lisaks Einsteini relatiivsusteooria valestimõistmi-sest tulenev eksiarusaam, nagu oleks teadus tõestanud, et kõik on suhteline ● Nii ongi paljud filosoofid sisuliselt kuulutanud jutu Tõest obstsöönsuseks. Resümee paistab olevat, et kokkuvõttes on kõik pohui. Ainult nauding loeb
kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis peaksid lapsed seal mängima kui kassipojad ja koerakutsikad; kasvataja peab olema täiesti passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid