I 1) Mida nimetatakse füüsikaks? Füüsika on teadys mateeria kõigi vormide liikumise ja vastatikuse seose kõige üldisematest ja põhilisematest seaduspärasustest. 2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks või inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud süsteemi liikumishulk ning mille asukohta näitab dr M raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi...
XVII 1) Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?( jõumoment, rakenduspunkt) Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) 2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz ) x = x + ut y = y z = z 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste kirjeldamiseks sinna paigutada veel, lisaks koordinaatsüsteemile ,kellad ,mis kõik o...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
MERILIN UDER, RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Rakvere 2009 Töö teemaks on õppimisraskustega viienda klassi poiss. Hinded hakkasid tõsiselt halvenema juba teises klassis ja koolis hakkama saamine on järjest raskemaks läinud. Edasi toongi välja biopsühhosotsiaalseid faktoreid, kuidas juhtus nii, et Rego "häire" sai süveneda neli aastat enne, kui ta pandi õppima tasandusklassidega munitsipaalkooli. Rego seisundi biloloogiliseks teguriks on kerge ajukahjustus. Rego sündis 34-ndal rasedusnädalal. Imikule tehti ajuuuring, mis näitas väikeseid verevalumeid. Arstid diagnoosisid perinataalse asfüksia. Rego puhul oli hapnikupuuduse tagajärjeks kerge ajukahjustus. Üheks sümptomiks ongi kontsentratsioonivõime vähenemine. Keskendumishäire tõttu ei suuda Rego neid ülesandeid, kus tuleb pikemalt analüüsida, lõpetada. Lugemine on raskendatud, sest peale viit mi...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Sotsiaalpedagoogika RKS-I Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad KAS IGA VBA AJA TEGEVUS ON REKREATSIOON? Essee Merilin Uder Õppejõud: Joe Noormets MAARDU 2009 Aja väärtus seisneb tema õiges kasutamises mitte tema rohkuses. Ööpäevas on kakskümmend neli tundi, millest kaheksa on määratud tööle, kaheksa puhkusele ja kaheksa kasutamiseks oma tahte järgi. Viimast ehk vaba aega on meil vaja hinge ja vaimu toitmiseks ja arendamiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus..............................................
8. Mis on nurkdispersioon? Millest ta sõltub? 9. Seletage kõrgemat järku spektrite kattumist. 10. Milline on nulljärku maksimumi värvus? Miks? 11. Mis on lahutusvõime ja millest ta sõltub? 12. Milline on goniomeetri tööpõhimõte? 7 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 6. Kirjandus 1. Saveljev, I. Füüsika üldkursus III. Tln, “Valgus”, 1979, §§ 17, 21, 24, 25. 2. Uder, Ü. Füüsika II. Tln, TTÜ, 2006, § 19. 3. Korsunski, M.I. Füüsika III. Tln, ”Valgus”, 1967, §§ 15 – 17. 4. Halliday, D., Resnick, R., Walker, J. Fundamentals of Physics.–6th ed. New York, John Wiley & Sons, Inc., 2001, § 37-7. 8
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5
ruumalas deltaV olevate molekulide. (Füüsika üldkursus 2) 20 38. Magnetvälja tugevus. Koguvoolu seadus aines. Koguvoolu seadus seob magnetvälja allika magnetilise induktsiooniga. Magnetvälja tsirkulatsioon mööda pinna kinnist kontuuri võrdub voolude summaga, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ0*Ik ❑ aines: Uder lk 86 39. Dia- ja paramagneetikud. Diamagneetik on aine mille aatomid ei oma magnetmomenti kui nad ei asu magnetväljas. Magnetväljas diamagneetiku aatomid omandavad magnetmomendi, mis on vastassuunaline välise magnetväljaga. Diamagneetik magneetub seetõttu välise magnetvälja tugevusele H(vekt) vastassuunaliselt. Diamagneetikus tekib lisaks välisele magnetväljale sellega vastassuunaline nõrk magnetväli μ 0 J (vekt), seetõttu summaarne väli on väiksem välisest. Seega
Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi: Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum. Aeg on pi- 68 devalt ,,liikuv". Aeg ei jää kunagi ,,seisma". Liikuvatel kehadel on üksteise suhtes kineetiline ener- gia
Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi Järgmist seost kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). On teada seda, et kõik energiad ,,taanduvad" potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum. Aeg on pi- devalt ,,liikuv". Aeg ei jää kunagi ,,seisma". Liikuvatel kehadel on üksteise suhtes kineetiline ener- gia. Aga kõik kehad liiguvad ka aja suhtes või vastupidi. Aeg ei ole mingisugune objekt
Teame relativistlikku massi: Järgmist seost 70 kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). Keha koguenergia ja seisuenergia avaldises ei võeta arvesse keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud valise välja olemasolust. Ei arvestata keha potentsiaalse energia muutumist välises jõuväljas. On teada seda, et kõik energiad „taanduvad“ potentsiaalseteks või kineetilisteks energiateks. Muud võimalust ei olegi. Kuid mis energia see E = mc2 siis on? Mis see tegelikult on ? Kõik kehad eksisteerivad peale hyperuumi ka tavaruumis, kus on olemas aeg ja ruum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
