1791.aastal täheldas Galvani, et konna tagajäseme lihased kontraheeruvad, kui neid innerveerivat istmikunärvi puudutada kahest erinevast metallist koosneva hargiga(Galvani pinsett). Tõestas loomse elektri olemasolu. Iniese lihaste ja perigfeersete närvide kronaksia jääb ajavahemikku 0,06-0,8 ms. Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia all mõeldakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoors reobaasi all mõistetakse kõige nõrgemat ärritahat, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke. LIHASE FÜSIOLOOGIA Läviärritaja ek lihase min kontraktsioon. Hambuline teetanus- kui lihas enam ei lõõgastuu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakaute tipud
genereerima. 26. Mida tähendab "kõik või mitte midagi" seadus aktsioonipotentsiaali tekkes? Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib täielikult impulsile või ei reageeri üldse). Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoorne reobaas - kõige nõrgem ärritaja, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorne kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontraktsiooni tekke. 27. Mida nimetatakse tõmmakuks ja millised on selle faasid? 5 Tõmmak on lihase üksikkontrakstioon 28
· Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos.
2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise. 8. Reobaas ehk künnisärritus on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Latentsi aeg aeg 9. Mis on kronaksia? Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi erutuse tekkest tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. kuni vastusreaktsiooni 10. Labiilsuseks nim maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul
1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi. 33. PARABIOOSI STAADIUMID:
Jõu-aja kõver 8. Reobaas on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. (joonisel = OA) 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. (joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi
Ärrituse toimejõu ja aja seos erutusprotsessi tekitavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad, nad peavad toimima teatud aja vältel. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks, nim kasulikuks ajaks. Mida tugevam on ärritus, seda lühem võib olla toimeaeg. Reobaas min voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse tekkeks. Kronaksia min aeg, mis on vajalik min vastureaktsiooni esilekutsumiseks kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. Labiilsus on koe omadus vastata ärritusele nende rütmi muutmata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama.
vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Vvedenski ärrituse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse vastusreaktsiooni
Reobaas - voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Aega, mille vältel see ärrituse tugevus peab koele mõjuma nim. kasulikuks ajaks. Voolutugevuse suurenemine viib mõjuaja vähenemisele kuid mitte lõputult. Mõjuaja joon muutub ühel hetkel paralleelseks ordinaatteljega, mis tähendab seda, et ükskõik kui tugev ärritus ka ei oleks, peab ta teatud aja mõjuma koele, et ärritus saaks tekkida. Kasuliku aja määramine on väga raske, sest reobaasi suurus kõigub pidevalt väikestes piirides, sõltuvalt membraani funktsionaalsest seisundist. Seetõttu on kasutusele võetud teine suhtarv, mida nim. kronaksiaks väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. Kronaksia mõõtmiseks kasutatakse kronaksomeetreid. Mida väiksem on kronaksia, seda kiiremini tekib erutus. 51. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Närvi- või lihaskiudu mööda kulgev erutus ei kandu üle
*Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni *Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise 8. Reobaas on............. väikseim voolutugevuse, mis kutsub esile erutuse (läviärritus)........... 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. 11. Parabioos – labiilsuse langus väsimuse tagajärjel selle staadiumid:
Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Vvedenski ärrituse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse vastusreaktsiooni
suurepinnalise plaadikujulise elektroodi kasutamisel. Reobaas alalisvoolu minimaalne pinge (V) või voolutugevus (mA), mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutusprotsessi esilekutsumiseks eluskoes. Mida väiksem on reobaas, seda kõrgem on koe erutuvus. Kronaksia minimaalne aeg (ms), mis on vajalik väikseima vastureaktsiooni esilekutsumiseks erutuvas koes kahekordse reobaasi tugevusega alalisvoolu toimel. Kronaksia järgi on võimalik hinnata põhiliselt erutuse tekke kiirust koes. Mida lühem on kronaksia, seda kiiremini tekib erutuslaine. Mronaksiat mõõdetakse kronaksimeetri abil, mis võimaldab ärritaja toimeaega laialdaselt varieerida. Erutuvate kudede labiilsus erutuvate kudede funktsionaalne liikuvus. Seda mõistet kasutatakse erutusprotsessi leviku kiiruse iseloomustamiseks. Mõiste võttis kasutusele teadlane Nikolai Vvedenski 1892.a
annaabi.ee 
