kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Mison atoonia ja miks ta tekib? ATOONIA - Lihastoonuse langus Mis on düstoonia ja miks ta tekib? DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Mis on astaasia ja miks ta tekib? ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul Mis on ataksia ja miks ta tekib?
Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine 14. Mis on atoonia ja miks ta tekib? ATOONIA - Lihastoonuse langus 15. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine 16. Mis on astaasia ja miks ta tekib? 3 ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) 17. Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused
Peamine põhjus psühootilistele häiretele on dopamiini üleküllus Tüüpilised (vanemad, ainult D2 antagonist): o Kõrge võimsusega – haloperidool (haldol) o Madala võimsusega – klorpromasiin (torasiin) o Sobivad akuutseks raviks o Ei eelistata pikaajaliseks raviks, kuna toovad kaasa ekstrapüramidaalsed sümptomid (liikumisega seotud sümptomid peamiselt; seotudka treemor, pehme kõne, akatiisia, düstoonia, ärevus, stress, paranoia ja bradifreenia) o Manustamisel jälgida kõrvalnähtusid: Akuutne düstoonia e. erinevate lihasgruppide tõmblused kehas; ilmneb tundide või päevade jooksul peale manustamist Akatiisia e. rahutus ja treemorid; ilmub kuude jooksul Tardiivne düskineesia e korea ja tahtmatud liigutused ennekõike näo lihastes; ümberpööramatu.
ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja. Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest
Nad blokeerivad kõik D2 retseptorid ning sellest tulenevalt parkinsolismi-laadsed kõrvaltoimed (tõmbulsed). 13. Kuidas klassifitseeritakse antipsühhootikume ja milliseid sümptome need peamiselt kõrvaldavad? I pk neuroleptikumid – kiireim efekt ägeda psühhoosi kõrval. II pk neuroleptikumid – toimivad nii psühhoosi kui ka depressiooni, vaenulikkuse korral. 14. Antipsühhootikumide kõrvaltoimed. Ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed: düstoonia (ebanormaalsed näogrimmasid), akatiisia, prakindoni sümptomid, tardiivne düskineesia (suu liigutused). Ainevahetusega seotud kõrvaltoimed: kaalu tõus, diabeet, hüperlipideemia Krambihood, uimasus, prolaktiini taseme tõus, maliigne neuroleptiline sündroom. 15. Millise neuromediaatori puudulikkus KNS-s põhjustab parkinsonilaadseid kõrvaltoimeid? Dopamiin – haigs ilmneb alles siis kui üle poole rakkudest on hävinenud. 16
Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid Haiguse kulu eriapärad Millises haiguse faasiga on tegemist? Sümptomite subakuutne teke o Päevade, nädalatega o NB! IgLON5 Peavalu Kerge palavik Teadvushäire Autonoomsed häired Epilepsia ja liigutushäired Epileptilised hood o Partsiaalsed o Generaliseeritud o Müokloonused o staatus Düstoonia o Orofatsiaalne düstoonia Koreaatilised liigutused Atetoos Rigiidsus Psühhiaatrilised sümptomid Meeleoluhäired Käitumishäired Psühhoosid Mäluhäired Söömishäired Unehäired Spetsiifilised sündroomid Fatsio-brahhiaalne düstoonia Hüponatrieemia Kõhulahtisus Unehäired Eelnev herpes-entsefaliit Kokkuvõtteks:
Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia sihitu, tahtele mitte alluv liikumine. Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus). Düslaalia häälduspuue. Bradülaalia kiirenenud kõne tempo. Tahhulaalia aeglustunud kõne tempo. Kogerus kõne rütmi ja voolavuse hälve. Alalaalia ehk lapse ea afaasia kõne mõistmis ja kõnelemis raskused. Lihtsalt afaasia täiskasvanu kõne oluline või täielik kadumine. Rinolaalia suulõhe põhjustatud ninakõne
rakkude normaalset tööd. Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid: haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired. Noorte dementsus: Spetsiifilised sündroomid: fatsio-brahhiaalne düstoonia. Hüponatrieemia. Kõhulahtisus. Unehäired. Eelnev herpes-entsefaliit. Ravi: miks tähtis ära tunda haigusi= plasmavahetus, filtratsioon. Halvad antikehad võetakse
Buliimia võib olla ka anoreksia taastusravi, hüsteeria või neurasteenia tagajärg. Kuid mitte alati ei ole buliimia tekkepõhjused psüühilised. Näiteks võib põhjus olla (taalamuses) asuva nn näljakeskuse ülierutuvus, millest tingituna toitained, eriti glükogeen, kaovad verest kiiresti ning tekib näljaveri (Seda haigust võib tingida kasvaja või mõned teised ajuhaigused). Buliimia põhjuseks võivad olla ka vegetatiivse närvisüsteemi häired (vegetatiivne düstoonia raskete haiguste põdemise järgselt) ning mõned sisesekretsiooninäärmete haigused (Basedovi tõbi ja suhkruhaigus). Teda on esinenud ka pikaaegse nälgimise tagajärjel. Buliimia ravi sõltub haiguse tekkepõhjusest. Ravi juures on olulisim korrastada regulaarne söömisreziim ja viia see rangelt kindlatele kellaaegadele. Esialgu tuleb süüa sageli ja väikestes kogustes hästi omastatavaid süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid
eluruumi. Laps ise on surve all ja tunneb süüd, et ei süüda vanemate soove täita. Närviline inimene on tegelikult rahutud, hajevil ja sisimas õnnetu. NÄRVILISUS See näitab, et midagi pole korras ja seda just psühhosomaatilises tasakaalus. Ka lapsed reageerivad ülepääasmatutele raskustele, konfliktidele ja probleemidele ,,Hinge seismograafiga" mis on väga tundlik. Tervisehäired avalduvad nagu täiskasvanuilgi vegetatiivse düstoonia näol. Laps erutub kergesti, tal on kõhuvalu, öösiti ei saa magada. Pikema aja peale kannatab keskendumisvõime ja sellega õpijõudlud. Nad kuulavad, kuid unustavad õpitu. Ema, kes lapse närvilisusest alailma räägib, muudab lapse veel närvilisemaks. Et laps saaks kasvada ja areneda, vajab ta elurõõmu. Iga passiivsesse elulaadi asetatud last võib tabada oht hingejõult vaesuda. Lastega peaks palju tegelema, luua aktiivne elu
Põhjused: on kas pärilik või mittepärilik (nt väikeaju kahjustus, aju operatsioon, peatraumad, alkoholi või uimastite kuritarvitamine, nakkused (nagu tuulerõuged), ajukasvaja, kokkupuude mürgiste kemikaalidega). 37. Mis on astaasia ja miks ta tekib? - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) (võimetus ilma abita seista). 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Düstooniad on grupp ekstrapüramidaalsüsteemi haigusi, mille puhul tekivad teatud lihaste tahtmatu kontraktsiooni tõttu ebanormaalsed spasmid või poosid. Düstooniad jagunevad primaarseteks (idiopaatilisteks) ja sekundaarseteks (sümptomaatilisteks). Idiopaatiliste düstooniate patoloogia on teadmata. Sekundaarsete düstooniate põhjuseks võivad olla: toksiinid,
pahurus ning mälu ja omandamisvõime ajutine halvenemine. Neuroloogilised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed võivad ilmneda kas kiiresti pärast ravi alustamist- need on ägedad- või pärast ravimi tarvitamist- need on hilised e. tardiivsed nähud. Ägedate kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised sümptomid: 1) Ravimparkinsonism - esineb käte ja jalgade värisemine ja kangus, liikumisraskused, näolihaste liikuvuse vähenemine. Nähud arenevad aeglaselt. 2) Düstoonia - tekivad ebaloomulikud näo- ja kehalihaste tõmblused, mis sageli haaravad kaela piirkonna, silmamunade pöördumine, keele ebatavaline asend jne. Nähud tekivad kiiresti. 3) Akatiisia tekib vastupandamatu vajadus olla pidevalt liikvel, mille tingib rahutus lihastes. Kaasneb ka ärevuse ja hirmutunne. Neuroleptikumiravi tõsiseks tagajärjeks olev hilisdüskineesia tekib väga pikaajalise suurte
efektiivsus ja kasutamine. OKSENDAMISVASTASED AINED: • Mao limaskesta retseptorite blokaad – paiksed tuimastid – jäätükikesed – mentool jne • Oksekeskuse pärssimine dopaminoblokaatoritega – Neuroleptikumid (nt kloorpromasiin) (vt eespool) Toimivad trigger-tsooni D2-retseptoritele •Blokeerivad mõningal määral ka histamiini ja muskariiniretseptoreid •KT: sedatsioon, hüpotensioon, ekstrapüramidaalsüsteemihäired (düstoonia, düskineesia) – antihistamiinsed ained (nt difenhüdramiin, prometasiin) (vt eespool) – barbituraadid • H1-retseptorite antagonistid – Meklisiin, tsinnaresiin, tsüklisiin, prometasiin, difenhüdramiin • M-kolinoblokaatorid – okserefleksi efektoorse osa pärssimine – skopolamiin Kasutamine: Sobivad vestibulaaraparaadi häiretest ja ärritava toimega ainete poolt esile kutsutud iivelduse ja
Tikk (tic) - tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus Grimasseerimine ** Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu - seesmine rahutus, ärevuse- ja pingetunne, - võimetus relakseeruda, - sund pidevalt liikuda, - kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades). 11 ** Düstoonia(sündroom) - seisund, mille korral võivad esineda: - lihasgruppide vastutahtelised kontraktsioonid; - ebatavalised poosid; - ebanormaalne kaela ja/või jäsemete asend; - keele protrusioon, tortikollis, trism; - larüngeaalne ja farüngeaalne konstriktsioon; ** Parkinsonisündroom 1) bradükineesia 2) rigiidsus 3) treemor liigutuste vähesus pehme monotoonne hääl vähenenud võime liigutuste alustamiseks käte liigutuste vähenemine kõndimisel vähenenud spontaanne aktiivsus
reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine. Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga, reflekside elavnemine seevastu tsentraalse kahjustusega Babinski refleks- Täiskasvanutel on alati patoloogiline, viitab püramidaaltrakti kahjustusele (tallaalt pliiatsiga) Tahtmatud liigutused Treemor (seniilne treemor, tserebraalne treemor, neurootiline treemor) Nüstagmid- silmade nõksumised, värin Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus)
Düstooniad võivad olla valulikud, neid provotseerib tegevus ja stress. Liigtatakse: *ulatuse lausel: Fokaalsed (nägu, kaela piirkond) Aksiaalsed Segmentaarsed Hemidüstooniad Generaliseerunud * etioloogia alsuel: Primaarsed Sekundaarsed 26 Düstoonia+sündromid Heredodegeneraiivsete haigustega esinevad 50% fokaalsed düstooniad. Ravi: botolismitoksiin, antidepressandid. Lokaalne kirurgia- müotoomia- lihaseläbi lõikamine, neurotoomia- närvi läbilõikamine. Huntintoni tõbi Kliiniselt: koreaatilise dliigutsed ,,tantstõbi", dementsus, iskususe muutused, kõne- ja neelmaishäired, psühootilised häired, emotsionaalsed häired
Hüpotooniline PCI: lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI- lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Düskineetiline PCI: ebanormaalsed vastutahtelised liigutused – atetoos > 1 a.v., düstoonia; hüpotoonia, käte kasutamine häiritud; osadel juhtudel vaimne mahajäämus; põhjus – neonataalne hüperbilirubineemia (nt veregruppide sobimatusest), raske anoksia (hapnikuvaegus). Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem umbes 10%. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel).
artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. 2. Liigutussfääri kahjustused lastel. LP laste liigutusfunktsioonide areng võib olla pidurdunud (ei kulge eakohaselt), on mingil etapil seiskunud või toimub omandatud oskuste hääbumine. Varajase lapseea tserebraalparalüüs (PCI/CP): · lihastoonuse probleemid: spastika, rigiidsus, hüpodoonia, düstoonia; · tahtmatud liigutused: hüperkineesid, treemor; · tasakaaluhäired, liigutuste halb valitsemine ehk liigutuste kooskõlastamatus; · ebaadekvaatne liigutuste tajumine; · tahtlike liigutuste piiratus või võimetus neid sooritada; · patoloogilised refleksid jne. Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaaju songaga lapsed: aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. 3. Füüsiliste puuete raskusastmed: 1. aste – motoorne defekt puudub: · kerge kohmakus ·
Tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häired (ei suuda puudutada sõrmega nina) Tekib väikeaju kahjustuse korral 37. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) Tekib väikeaju kahjustuse korral 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Tekib väikeaju kahjustuse korral 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke Tekib kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 40. Vaheaju koosneb:....................taalamustest (nägemiskühmud) ja hüpotaalamustest (kühmudealune piirkond)............ 41. Taalamuse funktsioonid.................kõikide sensoorsete teede kollektor, mis
Nii marju kui koort kasutatakse keedise või vedela ekstraktina verejooksude korral, eriti emakaverejooksu korral. Noorte lehtede abil tehakse ravivanne, mis aitavad nahalööbeid, vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada. Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav, verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket ning ergutavad rasvavahetust. Neid tarvitatakse liigerutuvuse, unetuse, hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), südameneuroosi, mao- ja soolehaiguste, südame- ja neeruhaigustest tingitud tursete, hüpertooniatõve ning külmetuse raviks. Vastunäidustatud on tromboosisoodumuse korral. Kestva tarvitamise puhul on vaja kontrollida verehüübivust. Ravimitoormena kasutatakse lodjapuu koort, õisi ja vilju (marju). Koort ei tohiks korjata otse metsas kasvavatelt puudelt, sest siis kaob metsa ilu, vaid lõigatud oksajupid tuleb kodus ära koorida ja kooretükid kuivatada
- Kahest külgsagarast Väikeaju on ühenduses kõigi teiste kesknärvisüsteemi piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis- kineetiliste reflekside häired; häiruvad tahtlikud liigutused. Desekvilibratsioon tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Atoonia lihastoonuse langus Düstoonia- lihastoonuse regulatsiooni häirumine Astaasia- lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) Asteenia kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Ataksia puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina). 61. Suuraju poolkerade koor.
Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA ehk lastehalvatus. Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud MOTIVEERITUD! Kui tahad, midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha. kiiremini ja saad hakkama. Düstoonia – lihased jäävad/lähevad valesti pingesse, nt väljasirutatud jalad, ebaloomulikud Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei asendid tulevad, väänlevad liigutused. tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P) Huntingthoni tõbi. – tantstõbi. Tantsivad liigutused.
Olulised aspektid kiirabibrigaadile: vereringe seiskumise korral tavapärane taaselustamine, defibrillaatori kasutamisel ei tohi laba otse implanteeritud elektrokardiostimulaatori peale panna, ICD peale magneti paigutamisel lülitub selle südamerütmi äratundmise funktsioon välja, seetõttu peab meeskond olema valmis defibrilleerima. b) Neurostimulaator Eriti tuleb arvestada liigutushäirete (m. Parkinson’i, essentsiaalne treemor, generaliseeritud düstoonia, valusündroomid jne)raviks paigutatud elektrooniliste implantaatidega (neurostimulaatoritega) . Nendel patsientidel on enamasti rangluu all (ühel või mõlemal pool) implantaat, piklikult ovaalne ja suurem kui südamerütmur (enamasti ümmargune) ühe või kahe juhtmega kõrva tagant ühelt või kahelt poolt lauba poole suunduv. Need elektroodid ja impulsi edastamise süsteem hoiavad ära kontrollimatu värisemise jne.
annaabi.ee 
