Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Masinamehaanika I kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise pöördenurgakorral on liuguri punkti B koordinaat maksimaalne?
  • Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast ?
  • Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade 0 ja 180 korral?
  • Millise pöördenurga korral on liuguripunkti B koordinaat maksimaalne?
  • Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast?
Tallinna Tehnikaülikool
Mehaanikateaduskond
Mehhatroonikainstituut
Masinamehaanika õppetool
Masinamehaanika
Kodutöö nr. 1
Üliõpilane:
Matriklinumber :
Rühm: MAHB41
Kuupäev: 20.03.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt

Ülesande püstitus


Risthöövelpink (ingl. k. shaping machine) on ehitatud nii, et liuguritera hoidikusse kinnitatud
Hööveltera saab liikuda edasi-tagasi: lõikefaasis aeglaselt, tagasiliikumisfaasis kiiresti. Liugur
pannakse liikuma kulissmehhanismi abil. Järgnevalt on esitatud risthöövelpingi kinemaatikaskeem:
Vastavad pikkused on r = 500 mm, a = 650 mm ja h = 1 500 mm. Vedav lüli pöörleb
kiirusega 60 pööret minutis ja sellepöördenurka mõõdetakse vertikaalteljest.
a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast .
b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsiooninanurgast .
c) Millise pöördenurgakorral on liuguri punkti B koordinaat maksimaalne? esitada kraadides ja vastav maksimaalne koordinaat
millimeetrites.
d) Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast ?
e) Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade = 0◦ ja
= 180◦ korral?
f ) Kirjutada MATLAB -i võiOctave’i programm, mis esitab kiiruse v graafiku funktsioonina
pöördenurgast . Esitada nii kood kui graafik.

Lahendus


Ülesande lahendamiseks teen joonise:
a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast
b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsioonina nurgast
c) Millise pöördenurga
korral on liuguripunkti B koordinaat maksimaalne?

esitada kraadides ja vastav maksimaalne koordinaat millimeetrites.
on maksimaalne siis, kui varras r ehk DA on risti vardaga CB
Joonis:
Kuna DA on risti CB-ga, saan leida nurga
Nüüd saab leida XBmax
Leitakse vajalik nurk: 90- 50,3 = 39,7
Leitakse XBmax
Ülal toodud joonisel = = 140,3
d) Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast?
e) Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade = 0◦ ja = 180◦ korral?
Kiiruse väärtus pöördenurgas = 0◦
= 180◦
f ) MATLAB-i või Octave’i programm, mis esitab kiiruse v graafiku funktsioonina pöördenurgast .
MATLAB-I programm: %Shaping Machine
a = 0.65;
r = 0.5;
h = 1.5;
omega = 2 * pi;
phi = linspace (0, 2*pi, 361);
v = zeros(1, 361);
% Tsükkel
for k = 1 : 361
v(k)=(r * h * omega * (a * cos(phi(k)) + r))/(a + r * cos(phi(k)))^2;
end
% Graafik
figure (1)
hold off
plot (phi, v, 'linewidth', 2)
title ('Liugurikiirus')
xlabel('\phi [rad]')
ylabel('v [m/s]')
Masinamehaanika I kodutöö #1 Masinamehaanika I kodutöö #2 Masinamehaanika I kodutöö #3 Masinamehaanika I kodutöö #4 Masinamehaanika I kodutöö #5 Masinamehaanika I kodutöö #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor likoor Õppematerjali autor
Merle Randrüüt, kodutöö 1

Sarnased õppematerjalid

Masinamehaanika I Kodutöö
3
pdf

Masinamehaanika I Kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 1 Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Rühm: MATB Kuupäev: 26. märts 2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Leo Teder Antud andmed: B r = 500 mm a = 700 mm h =1600 mm = 60 min-1 1) Määrata vedava lüli punkti A kordinaadid funktsioonina nurgast .

Masinamehaanika
Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs
24
docx

Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida:

Masinamehaanika
Masinamehaanika II Kodutöö
3
pdf

Masinamehaanika II Kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Rühm: MATB Kuupäev: 15. mai 2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Leo Teder Ülesanne 1 r = 250 mm l = 900 mm xB = 400 mm yB = 300 mm a) Määrata punkti A koordinaadid xA , yA funktsioonina pöördenurgast . xA = r * cos yA = r * sin b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC

Masinamehaanika
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid

Masinatehnika
Kolbpumpade ehitus
24
doc

Kolbpumpade ehitus

Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3

Merendus
Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
36
docx

Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia ­ teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
Geodeesia Eksamiabimees
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, d

Geodeesia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun