Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." funktsioon ja protseduur Esimene on alamprogramm, mille ülesandeks on mingi väärtuse väljaarvutamine. Teine on alamprogramm, mille ülesanne on programmi osadeks jaotamine ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib
Arvavaldistes on operandideks arvud, põhitehteid tähistatakse järgmiste tehtesümbolitega +,-,*,/,A. Arvavaldiste näiteid esineb kõikides toodud programmides. Stringavaldistes on operandideks stringid (tekstid). Nende jaoks on üks tehe sidurdamine, mida tähistatakse märgiga & või +. Näiteks makros Mälumäng sidurdab avaldis "Katsete arv oli " & k stringkonstandi arvmuutuja k väärtusega, mis on teisendatud stringiks. Loogikaavaldiste erijuhuks on võrdlused. Võrdluse väärtuseks on alati tõeväärtus True või False. Võrdlusi ja loogikaavaldisi käsutatakse tingimuste esitamiseks valiku- ja korduslausetes. Makros Mälumäng esineb kaks võrdlust: aasta = 1971 ja aasta < 1971. Programmides leiavad sageli käsutamist omistuslause erijuhud muutuja = konstant ja muutujal = muutuja2 Ka sellisel kujul esitatud lauses on tegemist täidetavate korraldustega. Esimesel juhul (näiteks k
....................................................14 Loogilised keeled....................................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..................................................................
ülevaate sellest, mida meie tahame juhtida ja kuidas me seda juhtimist teoks teeme ehk räägime arvutist ja programmeerimisest. Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest. Need on vaja selgeks õppida selleks, et edaspidisest jutust aru saada. Praegune olukord on sarnane lugemaõppimisele, kus kõigepealt tuleb ära õppida tähed. Programmeerimises, nagu igas teiseski õppeaines, on selleks tähestikuks mõisted. Väga oluline on teha endale selgeks mõiste sõnastuse taga olev mõte - mõiste tähendus. Sellest vajadusest lähtuvalt on iga mõiste juures mitmesuguseid näiteid, kusjuures lähtun tihti erinevatest vaatenurkadest ja püüan kasutada tähenduse selgitamiseks sarnaseid olukordi igapäevasest elust. Käesoleva teema peamiseks eesmärgiks on saada selgeks MUUTUJA mõiste. PROGRAMMEERIMISE MÕISTED Algoritm
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
} Väljund: D:kodu 606opikc#>Valik1 11 Palun nimi: Juku Mind pole homme kodus. Nagu näha - Jukut külla ei kutsutud. C# juures, nii nagu selle aluseks oleva C-keele puhul kasutatakse võrdlemise juures kahte võrdusmärki. Üks võrdusmärk on omistamine ehk kopeerimine. Arvude puhul saab kasutada ka võrdlusi < ja > ehk suurem kui ja väiksem kui. Näiteks if(vanus>14){ Console.WriteLine("Tuleb osta täispilet"); } Samuti kehtivad võrdlused >= ja <= ehk suurem või võrdne ning väiksem või võrdne. Kui uurida, kas arv jääb soovitud vahemikku, tuleb järjest panna kaks võrdlust. Näiteks: if(vanus>6 && vanus <=14){ Console.WriteLine("Sinu jaoks on lapsepilet"); } Kaks &-märki tähendab, et kogu tingimus on tõene ainult siis, kui mõlemad võrdlused on tõesed. Teistpidi saab ka. if(vanus<7 || vanus>14){ Console.WriteLine("Sulle lapsepilet ei sobi"); } && märke saab lugeda sõnaga "ja", || märke sõnaga "või"
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine o
Kõik kommentaarid