Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Funktsioonid ja nende graafikud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Funktsioonid ja nende graafikud
© T. Lepikult, 2010
Funktsioon
Kui muutuva suuruse x igale väärtusele, mis kuulub tema
muutumispiirkonda, vastab teise suuruse y üks kindel väärtus, siis
öeldakse, et y on x funktsioon.
Asjaolu, et üks muutuja on teise funktsioon, tähistatakse
y = f(x).
Näited:
Kuubi ruumala on tema serva pikkuse funktsioon, suusataja poolt
läbitud teepikkus on aja funktsioon, vedru deformatsioon on
tõmbejõu funktsioon jne.
Funktsiooni argument
Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks e.
argumendiks.
Argumendi x väärtuste hulka, mille puhul saab määrata funktsiooni y
väärtusi vastavalt eeskirjale f(x), nimetatakse funktsiooni
määramispiirkonnaks. Määramispiirkonnale vastavat funktsiooni
väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks.
Näide
Ringi pindala sõltuvust raadiusest kirjeldab funktsioon
S = r 2 ,
kus sõltumatuks muutujaks e. argumendiks on raadius r. Selle
funktsiooni määramispiirkonnaks on mittenegatiivsete reaalarvude hulk.
Funktsiooni määramispiirkonna
osahulgad
Funktsiooni nullkohad on määramispiirkonna osahulk, mille korral
funktsiooni väärtus on null:<
Funktsiooni positiivsuspiirkond on määramispiirkonna osahulk, mille
korral funktsiooni väärtus on positiivne:<
Funktsiooni negatiivsuspiirkond on määramispiirkonna osahulk, mille
korral funktsiooni väärtus on negatiivne:<
(määramispiirkonda ei kuulu
arvu /2 paarituarvkordsed)
Arkusfunktsioonid
Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid
y
y y = arccos x
y = arcsin x
/2
/2
-1 0
1 x
0
-/2 -1 1 x
1. Määramispiirkond: -1 x 1 1. Määramispiirkond: -1 x 1
2. Muutumispiirkond: 2. Muutumispiirkond:
-/2 x /2 0 x .
3. Kasvav funktsioon. 3. Kahanev funktsioon.
Arkustangens
y
/2
/4 y = arctan x
0
1 x
-/2
1. Määramispiirkond: - x
2. Muutumispiirkond:
-/2 x /2
3. Kasvav funktsioon.
Ülesanne
Antud on joonisel kujutatud ristküliku B
küljed AB = 8 cm, BC = 6 cm ja AP = BQ A P
= CR = DS = x cm.
1) näidake, et kujundi PQRS pindala esitab Q
funktsioon
2) Leidke, millise x väärtuse korral on S
kujundi PQRS pindala minimaalne;
3) Arvutage kujundi PQRS minimaalne D R C
pindala.
S ( x ) = 2 x 2 - 14 x + 48.
Lahendus
Sirglõigud PQ, QR, RS ja PS lõikavad ristkülikust välja neli
paarikaupa võrdset täisnurkset kolmnurka.
Lahendus (II)
x 8-x
Sirglõigud PQ, QR, RS ja PS lõikavad A
ristkülikust välja neli paarikaupa võrdset P B
täisnurkset kolmnurka: Q
6-x
APS = CRQ ja BPQ = DRS
S
Esimese kolmnurkade paari korral on R C
x
kaatetite pikkusteks x ja 8 - x, teise paari D
korral aga x ja 6 - x,
Kujundi (lihtne on näidata, et rööpküliku) pindala saame, kui
ristküliku ABCD pindalast lahutada nelja kolmnurga pindalad:
1 1
S ( x) = 8 6 - 2 x(6 - x) - 2 x(8 - x) = 48 - 14 x + 2 x ,
2
2 2
mida oligi tarvis tõestada.
Lahendus (III)
Pindalafunktsiooni miinimumkoha määramiseks märgime, et
funktsiooniks on ülespoole avanev ruutparabool, mille miinimumkoha
leidmiseks tuleb funktsiooni diferentseerida ja leida seepeale
tuletisfunktsiooni nullkoht:
S ' ( x) = -14 + 4 x = 0,
millest
7
4 x = 14 x = = 3,5.
2
Uurimaks, kas leitud kriitilises punktis on miinimum, leiame ka
funktsiooni S(x)teist järku tuletise:
S ' ' ( x ) = (-14 + 4 x)' = 4.
Teist järku tuletis osutus kriitilises punktis positiivseks ja seega on
tõesti funktsioonil S(x) sellel kohal miinimumkoht.
Lahendus (IV)
Pindala minimaalseks väärtuseks saame:
S (3,5) = 48 - 14 3,5 + 2 (3,5) 2 = 48 - 49 + 24,5 = 23,5 cm 2
Vastus Kujundi pindala on minimaalne, kui x = 3,5 ja sellele
vastab pindala S = 23,5 cm2.
3. Joonestage funktsiooni
y = x | x -1 |
graafik lõigul [-3; 3] ja leidke nullkohad.
Ülesanne 2
Ülesanne 2.
Joonestage funktsiooni y = x | x -1 |
graafik lõigul [-3; 3] ja leidke nullkohad.
Lahendus
Kuna
x - 1, kui x - 1 0 ( x 1),
| x - 1 |=
- ( x - 1) = - x + 1 kui x - 1 siis
x ( x - 1), kui x 1,
y = x | x - 1 |=
- x ( x - 1) kui x Seega tuleb funktsiooni graafik joonestada eraldi kahes piirkonnas:
piirkonnas, kus x Lahendus (II)
Kummaski piirkonnas on graafikuks ruutparabool, esimesel juhul alla ja
teisel juhul üles avanev. Ka paraboolide nullkohad on samad:
x = 0 ja x = 1. y
Parabooli kuju täpsustamiseks
leiame funktsiooni
z = x(x ­ 1) väärtused 6
argumendi täisarvuliste
3
väärtuste korral x
x z y
-3 -2 0 1 2 3
-3 12 -12 -3
-2 6 -6
-6
-1 2 -2
0 0 0 -9
1 0 0
2 -12
2 2
3 6 6
Vasakule Paremale
Funktsioonid ja nende graafikud #1 Funktsioonid ja nende graafikud #2 Funktsioonid ja nende graafikud #3 Funktsioonid ja nende graafikud #4 Funktsioonid ja nende graafikud #5 Funktsioonid ja nende graafikud #6 Funktsioonid ja nende graafikud #7 Funktsioonid ja nende graafikud #8 Funktsioonid ja nende graafikud #9 Funktsioonid ja nende graafikud #10 Funktsioonid ja nende graafikud #11 Funktsioonid ja nende graafikud #12 Funktsioonid ja nende graafikud #13 Funktsioonid ja nende graafikud #14 Funktsioonid ja nende graafikud #15 Funktsioonid ja nende graafikud #16 Funktsioonid ja nende graafikud #17 Funktsioonid ja nende graafikud #18 Funktsioonid ja nende graafikud #19 Funktsioonid ja nende graafikud #20 Funktsioonid ja nende graafikud #21 Funktsioonid ja nende graafikud #22 Funktsioonid ja nende graafikud #23 Funktsioonid ja nende graafikud #24 Funktsioonid ja nende graafikud #25 Funktsioonid ja nende graafikud #26 Funktsioonid ja nende graafikud #27
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Funktsioon loeng 2
30
pdf

Funktsioon loeng 2

Funktsiooni analüütiline esitusviis Ilmutatud kujul y = f (x), Näide: y = ln (x2 + 1). Ilmutamata kujul f (x, y) = 0 Näide: x2 + y2 = 25. Parameetrilisel kujul x = x(t ) , t T R y = y (t ) Näide: x = 5 cos(t ) , t [0; 2 ] y = 5 sin(t ) 4 Paaris- ja paaritud funktsioonid Funktsiooni y = f (x) nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui f (-x) = f (x) ja paarituks funktsiooniks, kui f (-x) = -f (x) iga x korral määramispiirkonnast X. Paarisfunktsiooni graafik on Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes sümmeetriline 0-punkti suhtes. 6

Matemaatika
Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega
32
doc

Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

katkevuspunktiks, kui lim f(x); x a - on lõpmatu või ei eksisteeri ............................................ 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2. Reaalarvu absoluutväärtus, absoluutväärtuse omadused. ............................................................6 Absoluutväärtuse omadused............................................................................................................. 6 3. Muutuvad ja jäävad suurused, tuua näiteid. .................................................................................6 4. Funktsiooni mõiste, funktsiooni esitusviisid. .............................

Matemaatika
Matemaatiline analüüs 1-teooria-spikker-kontrolltöö 1-matan
4
pdf

Matemaatiline analüüs 1, teooria, spikker, kontrolltöö 1, matan

omavaheline seos. Logaritmfunktsioon ja tema parameetri t muutumispiirkond on lõik [T, T], siis Arvtelje mõiste määramispiirkond, väärtuste hulk ning graafik. Funktsioonil f on piirväärtus - kohal a, kui suvalises piirprotsessis xa, x = (t) mis rahuldab tingimust xa, funktsiooni väärtus f(x) läheneb miinus

Algebra ja analüütiline geomeetria
Matemaatiline analüüs
16
doc

Matemaatiline analüüs

Esitusviis tabeli kujul: Funktsiooni argumendi võimalikud väärtused esitatakse tabeli ühes reas (veerus) ja neil vastavad funktsiooni väärtused tabeli teises reas (veerus). On võimalik vaid siis, kui funktsiooni argumendi on lõplik arv väärtusi. Analüütiline esitusviis: Funktsioon esitatakse valemi kujul. Kui vaja, lisatakse ka määramispiirkonna kirjeldus. Näiteks avaldis y = x2 , x [0, 1] Funktsiooni graafiku mõiste: Funktsiooni f graafik on kõikide järjestatud paaride (x, f(x)) hulk, kus x on määramispiirkonna X element. G = { P = (x, f(x)) || x X} . Graafiku omadused: Suvaline y-teljega paralleelne sirge saab funktsiooni graafikut lõigata maksimaalselt ühes punktis. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid: Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x X korral kehtib võrdus f(-x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x X korral kehtib võrdus f(-x) = -f(x)

Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs I kontrolltöö
15
docx

Matemaatiline analüüs I kontrolltöö

e. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. e.i. Funktsiooni argumendi võimalikud väärtused esitatakse ühes reas ja neile vastavad funktsiooni väärtused teises reas. On võimalik, kui funktsiooni x-l on lõplik arv väärtusi. e.ii. Funktsiooni esitatakse valemi kujul. Kui vaja, lisatakse X-na kirjeldus y=x² . Analüütiliselt antud funktsiooni loomulikuks X-ks nim x-i kõigi nende väärtuste hulka, mille korral funktsiooni avaldis on täielikult määratud. f. Funktsiooni graafiku mõiste Funktsioon esitatakse graafikuna tasandil ristkoordinaadistikus. Funktsiooni f graafiku definitsioon on . (JOONIS) Graafiku punkti P koordinaati f(x) võib tõlgendada P kõrgusena x-telje suhtes. Kui f(x)>0, siis on graafiku kõrgus positiivne, st graafik on ülalpool x-telge.

Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs KT1 vastused
23
doc

Matemaatiline analüüs KT1 vastused

Kanname tasandile riistuvad x ja y teljed.Vaatleme selles teljestikus joont G mis koosneb punktidest P=(x;f(x)) kusjuures P esimene kordinaad x jookesb läbi kogu määramispirkonda X .Seda joont nimetataksegi funktsiooni f graafikuks. Graafiku omadused Punkt P teist kordinaadi f(x) võib tõlgendada P ,,kõrgusena" x telje suhtes.Kui f(x)>0 ;siis on graafiku kõrgus positiivne,kui aga f(x) < 0 siis negatiivne. X-y teljestikus antud punkti üldkuju on P=(x,y) , funktsiooni f graafik koosneb aga punktidest P=(x, f(x)) , siis rahuldavad graafiku punktid võrrandit y = f(x) . Suuvaline y-teljega parallelne sirge saab funktsiooni grafikut lõigata maksimalselt ühes punktis. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid- Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x kuulub X korral kehtib võrdus f(-x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x kuulub X korral kehtib võrdus f(-x) = -f(x).

Matemaatiline analüüs i
Matemaatiline analüüs-vähendatud programm
22
docx

Matemaatiline analüüs (vähendatud programm)

Funktsiooni argumendi võimalikud vääärtused esitatakse tabeli ühes reas (veerus) ja neil vastavad funktsiooni väärtused tabeli teises reas (veerus). On võimalik vaid siis, kui funktsiooni argumendil on n lõplik arv väärtusi. Analüütiline esitusviis. Funktsioon esitatakse valemi kujul. Kui vaja, lisatakse ka määramispiirkonna kirjeldus. Analüütiliselt antud funktsiooni loomulikuks määramispiirkonnaks nim. argumendi kõigi nende väärtuste hulka mille korral funktsiooni avaldis on täielikult määratud.  Funktsiooni graafik. Funktsioon esitatakse graafikuna tasandil ristkoordinaadistikus. Olgu antud funktsioon f, mille argument on x, sõltuv muutuja y ja määramispiirkond X. Kanname tasandile ristuvad x- ja y- teljed. Vaatleme selles teljestikus joont G, mis koosneb kõikvõimalikest

Matemaatiline analüüs i
Eksam matemaatikas vastustega
4
pdf

Eksam matemaatikas vastustega

2. Mida nimetatakse funktsiooni graafikuks? Kas ringjoon sobib mingi funktsiooni graafikus? Kui reaalarvude hulga X igale elemendile on mingi eeskirja f abil vastavusse seatud ainult üks reaalarv y, siis öeldakse, et hulgas X on määratud funktsioon f, ja kirjutatakse ( ) Funktsiooni ( )graafikuks nimetatakse punktide (x,y) hulka {( )} ( ) xy-tasandil. Funktsiooni graafik on joon võrrandiga ( ). Ringjoon ei saa olla mingi funktsiooni graafik, kuna vertikaalne joon lõikab ringoone kahes punktis. 3. Millist hulka nimetatakse funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks, millist muutumispiirkonnaks? Millega tuleb arvestada määramispiirkonna leidmisel? Hulka { ( )} nim funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks ja hulka { ( ) } tema väärtuste hulgaks ehk muutumispiirkonnaks.

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun