Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meelelahutus muusika funktsioonina (0)

1 Hindamata
Punktid
Meelelahutus muusika funktsioonina
Muusika on alati olnud ning on ka edaspidi meelelahutuslik. See võib pakkuda meelelahutust nii muusika loomise protsessis osalemises või muusikat tarbides ehk kuulates ja tunnetades. Muusikat tarbime me igal pool. Näiteks metsas jalutades ning linnulaulu nautides või linnas liikudes ja inimeste poolt tekitatud helisid kuulates. Muusika annab meile igapäevaselt edasi emotsioone ning tundeid.
Muusika kui üks iseseisev osa suurest meelelahutusemaailmast on oma koha leidnud filmide , mängude, raamatute ja muu kõrval tänu tehnoloogia arengule. Tänapäeval käivad inimesed tänavatel ning igal pool mujal ringi kõrvaklapid peas, vältides nende ümber olevat ning peitudes muusikasse. Nad tunnevad end hästi, sest nad saavad muusika abil luua enda ümber mulli , millesse teised ei pääse. Sarnast funktsiooni täidavad ka muusikaga seotud üritused, kuid nendesse kogunevad inimesed loovad kõik koos ühe mulli, milles neid ühendab ühine huvi kuulatava muusika vastu. Ma arvan, et meelelahutus muusika funktsioonina ongi see, kui kuulatav loob hea tunde ning lahutab meele igapäevamuredest ja -keskkonnast.
Meelelahutus muusika funktsioonina #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ESTM4rkz Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte meelelahutusest kui muusika funktsioonist

Sarnased õppematerjalid

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
44
doc

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel

ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate

Muusika
Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel
58
pdf

Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel

11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1

Muusika
Valerie Preston-Dunlop
36
doc

Valerie Preston-Dunlop

We balance opposites: movement in ­ then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct ­plastic) FLOW (bound ­free) P.Bausch ,,1980" grupp ­indiviid ­ lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE ­GESTURE ­MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud ­ vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe ­ lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud

Koreograafia
Vana Kreeka muusika
19
doc

Vana Kreeka muusika

MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu...................................................................................................................4 Fakte muusika ajaloost.....................................................................

Muusika ajalugu
Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4

Muusika ajalugu
Muusikapsüholoogia
7
doc

Muusikapsüholoogia

1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma

Muusikaõpetus
Mis on kunst
4
doc

Mis on kunst?

kunstiga ja õmblevad ka oma rõivad ise. Kuid see pole päris õige, sest ka tavline inimene võib riietuda kunstipäraselt, isegi kui ta on ostunud oma riided näiteks kaubamajast. Mina arvan, et minu riietumisstiil näitab minu olemust, ning ma pean seda omamoodi kunstiks. Riided on mõeldud meie kaunistamiseks ja on loodud kellegi töö tulemusena. Muusika on midagi, mida me kuulame ja samas ka naudime. Minu jaoks on muusika nagu kunst meie kõrvadele. See on midagi, milleta ei saa elada ja, mis muudab meie halli argipäeva päikseliseks. Muusikaga saame me väljendada oma tundeid ja olemust. Me ei pea olema muusikud, et hinnata neid kauneid helisid, mida keegi on loonud, et meid õnnelikuks teha. Samas võib öelda, et peaaegu iga inimene saab muusika tegemisega hakkama. Selleks ei pruugi meil olla niivõrd kaunist lauluhäält, või muusikainstrumentide kasutamise oskust. Me võime laulda, või

Disainiajalugu
Motzarti fenomen
25
docx

Motzarti fenomen

Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun