Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Labor nr1 (0)

1 Hindamata
Punktid

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT
Kõrgepingetehnika õppetool
Töö nr 1
Tööstusliku sagedusega kõrgepinge allikad ja mõõtmine
Labor mõõdetud:
02.11.2008
Õppejõud: Ivo Palu
Tudengid:
Tallinn
2009
Sisukord
Töö eesmärk 3
Katseseadme põhimõtteskeem 3
Mõõtetulemused tabelites 4
Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5
gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient
Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust 6
graafilisel kujul
Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7
Pingekõvera ostsillogramm ja moonutuste hinnang 7
Tulemuste analüüs 7
Töö eesmärk
Tutvumine kõrgepinge saamise viiside ja pinge mõõtmise meetoditega.
Katseseadme põhimõtteskeem
a.)
b.)
Mõõtetulemused
Temperatuur 20˚C Õhurõhk 765mm/Hg
Õhuniiskus 18 Suhteline õhutihedus
; Kp=1,0
Katse nr. 1
Katse nr.2
Nr.
U1, V
Kaugus cm
Keskmine kaugus cm
U2, kV
Nr.
U1, V
U2, kV
1.
25
1,1
 
 
1.
29
3
2.
25
1,2
1,2
37,4
2.
38
4
3.
25
1,2
 
 
3.
47
5
4.
35
1,7
 
 
4.
55,5
6
5.
35
1,7
1,7
48,1
5.
63,5
7
6.
35
1,7
 
 
7.
45
2,3
 
 
Katse nr.3
8.
45
2,3
2,3
64,5
9.
45
2,3
 
 
Nr.
U1, V
U2, kV
10.
55
2,9
 
 
1.
25
3
11.
55
2,9
2,9
79,5
2.
33
4
12.
55
2,9
 
 
3.
41
5
13.
65
3,5
 
 
4.
49
6
14.
65
3,5
3,5
95
5.
55,5
7
15.
65
3,5
 
 
Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient
  • Gradueeritud pingeallika primaarpinged 2.) Primaarpingete
    gradueeritud koefitsiendid
  • 1.)
  • 2.)
  • 3.)
  • 4.)
  • 5.)
    Otsitav gradueerimiskoefitsient on
    Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust graafilisel kujul
    Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine
    Pingekõvera ostsillogramm ja moonutuste hinnang
    Tulemuste analüüs
    Moonutuste hinnangus olid moonutused 17,6 %, seda kõrgepingeallikat ei tohiks kasutada tööstuslikul sagedusel. Mõõtepiirkonna laiendamisel mahtuvusliku pingejaguriga muutus U1 kiiremini U2-st kui voltmeetri ja kondensaatori järjestiklülitusega, seega saab voltmeetri ja kondensaatori järjestiklülitusega rohkem mõõtepiirkonda laiendada. Gradueerimisarvutuste vastused olid kõikuvad, aga kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust graafilisel kujul oli peaaegu lineaarne ning otsitav gradueerimiskoefitsient oli õigetes piirides. Kuna suhteline õhutihedus tuli 1,0 siis parandustegur mille arvesse võtsin oli väike (1,0) ja tuli õigetesse piiridesse antud tingimustel ja ei muuda oluliselt mõõtetulemusi.
    8
  • Labor nr1 #1 Labor nr1 #2 Labor nr1 #3 Labor nr1 #4 Labor nr1 #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor freelander Õppematerjali autor
    Kõrgepinge tehnika labor nr1

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrimõõtmiste konspekt
    54
    pdf

    Elektrimõõtmiste konspekt

    ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem

    Elektrimõõtmised
    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

    Raudbetoon
    Elektrotehnika alused
    138
    pdf

    Elektrotehnika alused

    ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

    Mehhatroonika
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun