Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

IPA häälikute harjutused (pronunciation exercises) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Inglise keel - Kõik luuletused, mis on inglise keeles
Vasakule Paremale
IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #1 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #2 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #3 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #4 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #5 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #6 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #7 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #8 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #9 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #10 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #11 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #12 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #13 IPA häälikute harjutused-pronunciation exercises #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karinkan Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Salmid ja plaksutamised

TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga ­ oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vahelduvatele

Lapseareng
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab

Ajalugu
thumbnail
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
thumbnail
22
docx

FONEETIKA konspekt

Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“ Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus  Kõne kirjeldamine  Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada.  Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent  Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuula

Foneetika
thumbnail
9
docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu

Foneetika
thumbnail
36
docx

Emakeele õpimapp

Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär

Eesti keele ajalugu



Lisainfo

Harjutused inglise keele IPA häälikute õppimiseks ja nende õigeks hääldamiseks foneetikas.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun