Liustikud ettekanne (0)

Liustikud
Koostas:  Vaike   Rootsmaa
Jökulsárlón
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi „Autorile  viitamine  
+ jagamine  samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ 
alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vaike Rootsmaa foto  Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil
Töödeldud  http://www.lunapic.com/editor/
Väljavõte õppekavast
• Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus 
– teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist 
mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut.
• Liustike roll kliima ja  pinnamoe  kujunemises
– selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja 
veeringes;
– selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, 
toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest.
Liustikest üldiselt
• Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast
– Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2
– Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest
• Minevikus toimunud mandrijäätumised on 
hõlmanud tunduvalt  suuremaid  alasid
– Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele 
lähedane
• Glatsioloogia on jääliustikke  uuriv   teadusharu
– Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on 
tekitanud
Liustike tekkepõhjused
Liustike teke
• Kui lumi  kuhjub , alumised  kihid  tihenevad ja 
kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks 
ning seejärel liustikujääks
• Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb 
liustikke
–  Liustik  on suur li kuv jääkeha
• Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, 
allpool lumepiiri liustikud sulavad
• Lumepiiri kõrgus sõltub kli mavöötmest
Mandri- ja  mäeliustikud
Mandriliustik 
Aletch’i liustik  Alpides
Antarktises
Mandriliustikud võib jagada 
Mäeliustikud  libisevad  
jääkilpideks ja jäämütsideks. 
mägedest mööda orgusid al a 
Jääkilbid on Antarktises ja 
– seepärast nimetatakse neid 
Gröönimaal. Jäämütsid on 
ka oruliustikeks
väiksema ulatusega.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/39/GletscherMM.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/Grosser_Aletschgletscher_3196.JPG
Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest
Gröönimaal on jääkilbi al  üle 80% 
Antarktikas on jääga kaetud 98% 
maast, jää on 2-3 km paks.
maast, mis kohati üle 4 km paks.
Mandrijää kuhjub keskosas,  ülemiste  jääkihtide  survel  
hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole li kuma.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4f/Greenland_42.74746W_71.57394N.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Antarctica_6400px_from_Blue_Marble.jpg
Vatnajökull on Islandi   jäämüts

Sandurtasandik 
Google Earth satel iidipilt  Vatnajökulli liustikust Islandil
Nunatakid  on 
jääliustikust 
väljaulatuvad mäetipud
Pildil Gröönimaa  idaosa  
Oskulaarliustik  
sarnaneb Alpi liustikule, 
kuid toitub mandrijääst
Pildil Vatnajökul i kaguosa
Liustikust välja sulanud moreen
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b9/Eastcoastgreenland1
.jpg Vaike Rootsmaa foto Vatnajökul i haruliustikust Islandil
Šelfiliustik ujub  mandrilava  kohal meres
• Šelfiliustik kinnitub mäe- 
Ekströmi 
šelfiliustik
või mandriliustiku külge
–  Toetub  šelfile või ujub meres
• Vee li kumine tõusu ja 
mõõna  tõttu li gutab ka 
šelfiliustikku
– See soodustab suurte 
jäälahmakate ehk 
jäämägede lahtimurdumist
Šelf  e mandrilava on 
mandri veealune jätk
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Shelf-ice_edge_hg.jpg 
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Moa_iceshelves.jpg
Jäämägi  on liustiku küljest murdunud  tükk
Jää 
920 
kg/m³
Merevesi
1025 kg/m³
• Jää tihedus on veidi väiksem kui veel
– Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on 
nähtaval
– Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale  ulatuda
• Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa
– Jäämäed võivad seepärast end  kummuli  keerata ja ol a ohtlikud
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ac/Iceberg.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ce/Iceberg_1_1997_08_07.jpg
Siin oli kunagi mäe- ehk oruliustik
tsirkusorg
orvand
ruhiorg
fjord
Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Al apoole li kudes  kulutab  
liustik U- kujulise  ruhioru  e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis 
jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid.
Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt  Lofootidele
Fjordid on pikad,  kitsad ja sügavad ruhiorud
Trollfjord Norra Lofootide rannikul
Vaike Rootsmaa foto
Liikudes mõjutab liustik  pinnamoodi
• Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool 
toimub tahkete sademete tihenemine 
ja ümberkristalliseerumine  jääks
toitumisala
• Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik 
lumepiir
allapoole liikuma
pinnamoreen
jäälõhe
äravooluala
d
liustikujärv
põhjamoreen
liustikukeel
otsamoreen
liustikulaud
•   Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega 
kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab
•   Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid
Liustiku pind on lõhesid täis
moreen
Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil
Liustikust väljasulanud 
külgmoreen
Vaike Rootsmaa foto Vatnajökul il
Liustikul liikumine on ohtlik, selleks 
on vaja abivahendeid – kasse, 
kirkat, kiivrit, köit...
Vaike Rootsmaa foto Vatnajökul il
Kunagi oli jääd palju rohkem
• Kvaternaari mandri-
jäätumine algas umbes 
miljon aastat tagasi
• Jäätumisstaadiumid 
vaheldusid 
jäävaheaegadega
• Vi mase 
jäätumisstaadiumi  jää 
hakkas Eesti  aladelt  
taanduma  ~13  tuhat  
aastat tagasi
• Kunagist jää ulatust on 
võimalik rekonstrueerida 
setete ja pinnavormide 
Vi mase mandrijäätumise ajal oli 
alusel
mandrijääga kaetud enamus Põhja-
Ameerika ja Euroopa põhjaosast. 
• Vaata, kuidas Eesti alad 
Sademete vähesuse tõttu olid  Siberis  
jääst vabanesid!
jääkatted väiksema ulatusega.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Northern_icesheet_hg.png
Mandrijäätekkelised  pinnavormid
Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), 
jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) 
    ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4a/Receding_glacier-de.svg
Glatsiaalsed   pinnavormid
Näiteid glatsiaalsetest pinnavormidest
Hiljuti  liustiku alt vabanenud 
Saadjärve  voorestik  on 
künklik  moreentasandik  , 
liustikujää kuhje-kulutusvorm, 
küngastevahelistesse 
voortevahelistesse nõgudesse 
nõgudesse võivad kujuneda 
on tekkinud  järved  ja  sood
järved
Vaike Rootsmaa foto Islandi  lõunaosa  maastikust Vatnajökulli  naabruses
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Silekaljud ja kaljuvoored
Skäärranniku käharkaljud 
Kaljuvoored meenutavad 
(silekaljude rühmad) on 
kujult voort, aga tekkelt 
kujunenud liustiku kulutuse 
väga suuri silekaljusid
tulemusena
Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja 
Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis
Glatsiofluviaalsed pinnavormid
Jääsulamisvee kulutusvorm
Emajõe ürgorg on liustiku 
sulavete  poolt 
aluspõhjakivimitesse 
kulutatud org
 
Ürgoru edela-kirdesuunaline 
profiil  Tartu laululava kohalt
m            SW
            NE
Profiil  joonestatud programmiga  http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/
Jääsulamisvee kuhjevormid
Rakvere vallimägi on 
tekkelt jäälõhes liustiku 
sulavete poolt  tekitatud 
vallseljak e oos
Val imäe profi l W-E
m
 W
E
Vaike Rootsmaa foto Rakvere vallimäest
Profi l joonestatud programmiga  http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/
Sandurtasandik
Kihilistest li vadest ja  kruusadest  koosnev 
kaldpindne lainjas  tasandik , mis moodustub 
liustikujõe  setetest  liustikuserva ees
Vaike Rootsmaa foto Islandi  lõunaosa sandurtasandikust
Liustikud sulavad
Vi mastel aastakümnetel on 
täheldatud liustike ja 
merejääga kaetud ala kiiret 
vähenemist.
Kas see võiks ol a tingitud 
inimtegevusest või on 
tegemist loodusliku 
protsessiga?
Mis kasu on liustikest?
http://www.grida.no/graphic.aspx ?
f=series/vg- arctic /large/fig22.jpg
Mis muutub, kui sulavad ka 
mäeliustikud?
• Kui suur osa kogu 
maakera veest 
sisaldub liustikes?
• Kuidas mõjutavad 
jäätunud alad üldist 
veeringet?
• Nimeta maailma 
jõgesid, mis toituvad 
põhiliselt  liustike 
sulaveest.
Google Earth satel i dipilt  Kilimanjaro  liustikest (veebr. 2003)
– Mis juhtub, kui 
mäeliustikud sulavad?
Võrdle lumiste ja lumekatteta 
alade albeedot.
Selgita liustike osa üldises 
veeringes
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a2/Mass_balance_atmospheric_circulation.png
Mere taseme muutused Holotseenis 
ja viimasel sajandil
Mere tase on viimasel sajandil  tõusnud 200 mm ehk 2 mm/aastas 
Millest on tingitud meretaseme muutused?
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0f/Recent_Sea_Level_Rise.png
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Holocene_Sea_Level.png
Millised tagajärjed on sellel, kui 
ennustused lähevad täide?
http://maps.grida.no/go/graphic/temperature-increases-in-the-antarctic-due-to -
climate- change -2090-ncar-ccm3-sres-a2- experiment
http://www.grida.no/graphic.aspx?f=series/vg-arctic/large/fig23.jpg
Kuidas mõjutab jää sulamine  
elustikku ?
• Mil ised muutused 
toimuksid polaaralade 
ökosüsteemis?
• Mil iste rahvaste 
igapäevaelu ja 
traditsioonid on seotud 
polaaraladega?
• Kuidas võiks polaarjää 
ja liustike sulamine 
mõjutada Eesti 
inimest?
Peter Prokosch
kol ektsioonist  Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice
http://www.grida.no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimus -
observing-the-ice-norway_0103. aspx
Kas  Anto  Raukasel on õigus?
“Astronoomilistest faktoritest tulenevalt 
saabub uus  jääaeg  kui mitte varem, siis 
kindlasti 60 000 aasta pärast, mil 
üheaegselt esinevad kolm tegurit:
- Maa asetseb oma orbi dil Päikesest kõige 
kaugemal, ajal, kui  põhjapoolkeral  algab suvi.
- Maa orbiidi ekstsentrilisus on suurim.
- Maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes 
on suurim. “
Loe lisaks: 
A. Raukas, 2006. Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. 
Horisont  nr 4.  http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html
Koosta ülevaade igikeltsa kohta
Miks ja mil istel aladel 
Too näiteid igikeltsa  aladele  
esineb igikeltsa?
iseloomulikest protsessidest? 
Miks on seal palju järvi?
Millega peab inimene igikeltsa 
esinemise aladel arvestama?
Mis on  termokarst ? 
Kuidas tekib söl ?
Google Earth satel iidipilt Taimõri poolsaarelt
Vaike Rootsmaa foto soliflukatsioonist
Kasutatud allikad
• Kirsimäe, K. & T.  Hang , 
2008/09. Jää 
geoloogiline tegevus, 
liustikud. TÜ 
õppematerjal, 
"Maateaduste alused I“  
http://lepo.it.da.ut.ee/~a
rps/ maateadus /MT_lius
tikud_1.htm
•  http://et.wikipedia.org/w
iki/Liustik
Vaike Rootsmaa foto sulavetest liustiku pinnal

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36