Liustikud (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Liustikud
Koostas: Vaike Rootsmaa
Kohandas: Paula Solvak
Jökulsárlón
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine
+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“
alusel, vt
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil
Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/
Liustikest üldiselt
• Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast
– Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2
– Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest
• Minevikus toimunud mandrijäätumised on
hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid
– Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele
lähedane
• Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu
– Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on
tekitanud
Liustike tekkepõhjused
Liustike teke
• Kui lumi kuhjub , alumised kihid tihenevad ja
kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks
ning seejärel liustikujääks
• Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb
liustikke
– Liustik on suur li kuv jääkeha
• Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sandraErik9 Õppematerjali autor

liustikud geograafia hüdrosfäär liustik rootsmaa vaike rootsmaa rootsmaa foto

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Liustikud ettekanne

Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast

Geograafia

docx

Veeringe maal

Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik

Hüdrosfäär