Fjord mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Fjordrannik - rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed – esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed • Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi • Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil.

Eesti ja Euroopa veestik

Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lääne-Šotimaa *Põhja -Iirimaa *Island *Gröönimaa Fjordrannik

Rannikud

Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari.

Veeringe maal

Fjordid – Suurimaks fjordiks on Sogne. Pikkus 205 km ja sügavus 1308 m Saared Registreeritud on 239 057 saart. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia

Norra Kuningriik

Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt.

Litosfäär

-1

Fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega.  Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.  Oruliustike

Fjordrannik

Fjord on pikk kitsas ja järskude kõrgete kallastega sügav laht, mis ulatub kaugele maismaasse. Väga kuulsad on Norra ja Lõuna-Tšiili imeilusad fjordirannikud.

Huvitavaid fakte maakerast vol 2

Fjordrannik – FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega

Hüdrosfäär ja vee teema

Fjordidega – pikkade paiknevad skäärid – liigestatud paljude suudmesse tekkinud kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega.

Hüdrosfäär

Fjordirannik - kõrge kaljune rannik, mis on liigestatud kitsaste, sügavate ja kaugele maismaasse ulatuvate lahtede poolt.

Pinnamood,pinnavormid ja nende kujunemine

Fjord – lõhang, pikk ja kitsas järsuveereline, harilikult hargnev, moldja ristlõikega merelaht või väin.

Mereteaduse mõisted

Fjordrannik - liustikutorud suubuvad ookeani ja rannikud on väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest.

Rannikud

Fjordi hobune on peeneluuline, poolikult arenenud lihastiku, luiplaudjaga hobune Turjakõrgus on umbes 140 cm

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale.

MAATEADUS

Fjord - pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin.

Nimetu

Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid.

Liustikud

Fjord e. lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale.

Euroopa

Fjord - , skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Fjord - Pikk kitsas järskude kallastega sügav laht.

Mõisted 9. klassi geograafias

Fjord on pikk, kitsas, liustikutekkeline merelaht.

Norra referaat

Fjordrannik - mäed olid kunagi liustikega kaetud.

Hüdrosfäär

Fjordrannik - mäeliustikud+meri, Norra.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mida toodetakse ja kasutatakse väga väikeste osakestena, mille läbimõõt vähemalt ühes suunas on 1–100 nm. Ei eristata keemilise koostise, vaid suuruse järgi.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti