2. Era- ja avalik õiguse vanimaks eristamiseks on huviteooria (avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga). Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. Kaasajal on eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 3. Õigusvorm ehk õigus allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Nüüd on lisandunud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusaktid.
Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod. Haldusõigusnormistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes. See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus. Finantsõigus reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganitel rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigi vahendite kulutamise korra kehtestamine, maksude sissenõudmise korra kehtestamine. Reguleerib suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel. Põhimõtted väljendatud põhiseaduse 8. peatükis ja Riigi eelarveseaduses. Valla ja linnaeelarve seaduses. Maksukorralduse seaduses. Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus
suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus
3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1
julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad nimetatakse õigusinstituutideks. (valimisõigus riigiõiguses). 4. Õigusakt-kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum, mis annavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigused ja panevad kohustusi. Jaguneb üld- ja üksik aktideks. Üldaktid e
Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepan...
kerogeeni koostis ja struktuur, aromaatsete süsivesinike keemilised omadused, põlevkivifenoolide-alaste uurimistööde algatajaid. TPI polümeeride sünteesi laboratooriumi rajajaid ja teaduslik juhendaja 1959- 1976, esimees ja eestikeelse keemiaterminoloogia arendaja, Juhan Vaabel (1899-1971) Teadustöö põhisuunaks oli finantsõigus ja riigi maksundusõigus, nendel teemadel avaldas ta rida publikatsioone. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Hans Roland Võrk (1896-1978) Teadustöö põhisuunaks oli elektrotehnika, elektrimasinad, elektri õhuliinid, erialasõnavara. Avaldas arvukalt publikatsioone, monograafiaid, õppekirjandust,
Õiguskord ehk õigussüsteem (õiguse abil loodud terviklik elukorraldus ühiskonnas; õigusnormide hierharhiliselt ja valdkondlikult korrastatud süsteem) on ühe maa (riigi) kehtivate õigusnormide kogum, õigussüsteem kui tervik. Õigusvaldkond (eraõigus ja avalik õigus). Õigusharu – õigusnormide ja –instituutide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on: õigusliku reguleerimise objekt (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted, suhted riigihalduses jne.) ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusinstituut - õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa.
oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus)
Pärimisõigus Võlaõigus (Käsitleb lepingute sõlmimist.) Asjaõigus (Käsitleb kinnisasju ja vallasasju ehk omandit, asi on kehaline ese.) o Tööõigus o Äriõigus · Avalik õigus, mis käsitleb suhteid inimese ja riigi vahel o Riigi õigus o Haldusõigus : Reguleerib ametivõimude tegevust. o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju.
Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Kohtusüsteemid: · Anglo-Ameerika kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Tähtsaim pole konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust · Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja
Õigusharud Õigusharud jagunevad: · Materiaalõigusnormid · Menetlusõigusnormid. Materiaalõigusnormid: · Riigiõigus reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku võimu teostamisega. · Haldusõigus on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täitesaatva riigivõimu tegevust, riigi valitsemist ning sellega seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist. · Kriminaalõigus määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi. · Tsiviilõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid ja mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes:
Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist. Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus. Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks. Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusakti mõiste, Liigid Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid,
1. Tsiviilõigus: võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Tööõigus 2. Kaubandusõigus 3. Majandusõigus II. Avalik õigus: 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus, konstitutsiooniõigus 3. Kirikuõigus 4. Haldusõigus 5. Kriminaalõigus 6. Protsessiõigus: tsiviilprotsessiõigus Kriminaalprotsessiõigus 7. Finantsõigus Õigusriik Riik. Tsiviilühiskond. 5
Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida- Euroopa maades, s.h. Eestis. Miliseid õigusharusid teate ja millisesse kuulub toiduseadus? Tabel! eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest
2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka:
Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata. Riigikohus *3 kohtunikku-kassatsioon,arutaja kassaator *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides. Kantakse riiklikku registrisse. 2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik,vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.) Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel
lepinguvabadus. Kõik, mis ei ole lubatud, on ... Kõik, mis ei ole keelatud, on ... (NB! s.o. siiski vaid võlaõiguslik põhimõte) Triin Roosve SKA lektor Õigus jaguneb • Avalik õigus • Eraõigus - Riigiõigus - Tsiviilõigus: - Rahvusvaheline õigus tsiviilõiguse üldosa - Haldusõigus võlaõigus - Finantsõigus asjaõigus - Karistusõigus perekonnaõigus - Protsessiõigus pärimisõigus - Äriõigus Triin Roosve SKA lektor Avalik õigus Eraõigus Huviteooria Lähtub ühiskonna Lähtub üksikisiku ehk avalikest kasust huvidest Subjektiteooria Vähemalt 1 pooltest Mõlemad
Eromandi eitamisega kaasnes ka eraõiguse eitamine, kogu õigus arvati olevat avalik õigus. 3.7. ÕIGUSHARU JA ÕIGUSINSTITUUT. Lk 52 53 Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod: Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatava eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted, suhted riigihalduses jne). Neid suhteid reguleeritakse üheliigiliste õigusnormidega. Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogu, mida kasutatakse
Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik, riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. TÕ subjektid on f. ja j
protsessist. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi kohustuslik tunnus. Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Kohtusüsteemi funktsioonid: · Õiguskorra tagamine. · Kodanike õiguste kaitse. · Konstitutsioonilised funktsioonid: Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Ülemkohus täidab erinevate võimuinstitutsioonid või tasandite tasakaalustaja rolli. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Eesti kahetasandiline haldussüsteem
· Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest Rahvus-uhendab keel,kultuur, Kodakondsus 1)Seaduse alusel(sünniga)
Õiguskantsleri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder. Õigus jaguneb eraõigus ja avalik õigus Avalik õigus (seadus) reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, inimese õiguslikku vahekorda riigiga, või ka riigiasutuste omavahelisi asju. Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks
kuuluva majanduse suhtes; · iseloomustab autoritaarne meetod; · üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt Vabariigi Valitsuse seeds ja riigikontrollseadus, haldusmenetluse seeds, avaliku teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes; · avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda; · reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas; · põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes
juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. 4) Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi 5) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit. Finantsõigus – reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganite rahandussuhetes. Nt eelarve kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud põhiseaduse kaheksanadas peatuükis ja riigi eelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed.
Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest
Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus finantsõigus ühinguõigus sotsiaalõigus väärtpaberiõigus pangandusõigus autoriõigus konkurentsiõigus tarbijakaitseõigus tööõigus Riik ja õigus
POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. (Riik saab kaebuse ning hakkab asja uurima ise isiklikult nt kuriteo puhul. Eraisik ei pea olema ise aktiivne) Eraõigus harud : tsiviilõigus; äriõigus; väärtpaberiõigus; pangandus- ja finantsõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; intellektuaalse omandi õigus Õigusaktid – õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja koondatakse süsteemselt kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti e õigusakti. Õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud : põhiseadused, seadus, määrused Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. 1
kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. VÕimalik kasutada erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seadused. Õigusharu- õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisis ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) õigusriik- riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. õigussuhe- õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena. subjektiivne õigus-isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja. Kandjaks õigussubjektide isik. juriidiline kohustus- käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
põhiaktidest Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus jne). Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. (nt riigiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus) Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigus norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. (nt tsiviilõigus, tööõigus, võlaõigus) Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: riigiõigus – reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi (riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem jne)
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt.
õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt.
Õigus jaguneb: AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted) a) rahvusvaheline õigus tsiviilõigus b) inimese ja riigi suhted võlaõigus. tööõigus asjaõigs haldusõigus äriõigus finantsõigus kaubandusõigus protsessiõigus karistusõigus Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust. Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline: I aste maa- või linnakohus arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju.
õiguse harud Eraõigus Avalik õigus Reguleerib suhteid üksikisikute vahel Reg. Suhteid üksikisiku ja riigi vahel Mõlemad pooled on võrdses positsioonis pooled on ebavõrdses positsioonis. Tsiviilõigus (hageja ja kostja) Haldusõigus (ametivõimud rahvas) Perekonnaõigus Finantsõigus (riigi raha kogumine ja Tööõigus kasutamine) Võlaõigus (võlad ja lepingud) Karistusõigus (kuriteod) Asjaõigus (omandiprobleemid) Protsessiõigus (kohtupidamise kord) Äri e. majandusõigus Rahvusvaheline õigus (riikide vahelised suhted)
näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks käitumisnormiks ja mis mitte), rahvusvahelise õiguse (riigi suhted partneritega, organisatsioonide ja teiste riikidega) või finantsõigus (riik kehtestab äripidamise normid ja reeglid) 3. Millised on õigusvormid/-allikad? Õigusvorm on õigusnormide allikas- nt seadustekogu või määrus. Õigusnorm on sisuliselt üldkehtiv käitumisreegel. Näiteks piibli kümme käsku on õigusnormid. Need on kirja pandud, üldkehtivad kristlaste hulgas, piiblit võiks nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa
ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei
Versus o Ius honorarium · Vormivabad tehingud(nt emptio- venditio) · Bona fides argumendina · Preetori ediktid · Formulaarprotsessi loomine(andis pooltele formula, kus pani kirja probleemi olemuse(õigusliku vaidluse)) II o ius publicum · riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????) · karistusõigus · finantsõigus · sakraalõigus(religioooni puudutav õigus) versus o ius privatum o eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada ka kaubandusõiguse, mis oli osa asjaõigusest/võlaõigusest tollel ajal ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND 1. Pater familias, kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara, piirasid teda siiski kombed ja tavad, pole teada juhtumeid kus isa võimu oleks sellisel täiel määral
Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva
reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist. Ürgühiskonnas kujunesid tavareeglid ajaloolise arengu protsessis välja inimeste
kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas Nõrgalt kohustav õa Lubatud õa On seadusega vastuolus, on seadus õigusjõult ülimuslik On vastuolus seadusega, võib VV selle kehtetuks tunnistada On vastuolus seadusega, võib asjaomane volikogu aktus contrarius selle kehtetuks tunnistada määrusega/otsusega? H-D / H-S / H-D-S / Kehtestada AC linnas alates 1. jaanuarist 1999 1,3 % maa maksustamise hinnast. JAH: -Avaliku õiguse valdkond, finantsõigus, maksuinstituut -Regulatiivne (H-D) -kohustav -viitav (ei pruugi olla täielik!) -erisubjektne -aktiivne -lihtõigussuhe Kui kehtestada AC linnas alates 1. Jaan. 1999 kohaliku maamaksu määr, siis on see 1,3% maa maksustamise hinnast. Määrus kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 1. fakt tähtaeg 2. fakt TLS § 47: ,,Töösisekorraeeskirjade sätted, mis on vastuolus seaduse, haldusakti või kollektiivlepinguga, on kehtetud." -avalik - regulatiivne (sest sanktsiooni ei ole)
annaabi.ee 
