SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan finantsturust ja väärtpaberitest. Uurin kuidas ja miks loodi finantsturg ja milliseid funktsioone see täidab. Veel kirjutan sellest, mis on väärtpaberite erinevad liigid ja kuidas neid jaotatakse. Mis üldse kujutab endast väärtpaberiturg ja milliste väärtpaberitega erinevatel turgudel kaubeldakse. Veel kirjutan aktsiate müügist börsil, kes börsil tegutsevad ja mis eesmärgil. 1. 1. FINANTSTURU TEKKIMINE JA FUNKTSIOONID Majanduses tegutseb väga suur hulk ettevõtteid, eraisikuid ja muid instituitsioone. Igalühel neist on oma eelarve, milles on tulud ja kulud aga ühel hetkel on ühtedel raha rohkem kui nad kulutavad- neid kutsutakse säästjateks ja teistel raha vähem kui kulutavad- neid kutsutakse laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted)
Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade
2.Litsents-mratakse kindlale ettevttele,teatud perioodiks VLISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1.Otsesed ekspordisubsiidiumid-lisatasud,mille saab ettevtte riigilt vljaveo eest 2.Kaudsed subsiidiumid-maksusoodustused,madalama intressiga laenud vljaveetavate kaupade tootmises jne. 3.Korrigeerivad tollimaksud Majanduspoliitikat vib klassifitseerida ka sektorite jrgi. 1.Primaarne sektor(pllumajandus) 2.Sekundaarne sektor(tstus) 3.Tertsioorsektor(sisekaubandus) Mikromajandus,Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettevte,ksikisik-tarbib vhem,kui teenib-sstja 2.Ettevte,ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib-laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni. Laenaja saab vlakirja,mis kohustab kindlaks thtajaks raha koos protsentidega tagasi maksma. Sellega on tekkinud vrtpaber. Omandireformd ja phieesmrgid Eesti vabariigi omandireformi philised valdkonnad 1.Maareform maa tagastamine igusjrgsetele omanikele maa munitsipaliseerimine 2
poliitilisi ja seadusandlikke piiranguid sotsiaal-kultuurilisi piiranguid looduslikke ja keskkonna-alaseid piiranguid 10. Milline antud loetelust ei vasta tõele? Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: Valige üks: Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase Rahvusvaheline konjuktuuriline olukord Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord Rahvusvaheline finantsturu üldine trend Tarbijate ostuotsused ja isiklikud eeldused rahvusvahelises tarbimiskonjuktuuris Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös 11. Milline teooria sõnastab, et: toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast tootejõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma algpunktist
liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja investeeringute kaitseks, info kättesaadavust ja kahtlemata ka informatsiooni ühesuguse tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimalused. Ehkki majandusarengut mõjutavaid protsesse on rohkem, on hästi toimiv kapitaliturg ometi üks olulisemaid katalüsaatoreid. (Liigub raha..: 2000) Finantsturu funktsioonideks on: · Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine · Likviidsuse tagamine instrumentidele · Tehingukulude - (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine · Kapitali kaasamise funktsioon Tugevas vormis efektiivne turuna, defineeritakse turgu, kus hind kohandub koheselt ka avalikkusele mitteteadaoleva informatsiooniga. Ehk siis turuhindades kohandub koheselt ka konfidentsiaalne informatsioon
Kas rohkem on ikka parem? Aastatel 20032007 kaotas Eesti majandus tasakaalustatud arengutee ja kasvas kaugelt ülevalpool oma püsivast suutlikkuse tasemest. See oli periood, kus tööturu ja finantsturu kiire lõimumise tingimustes kujunesid ülioptimistlikud ootused edasise arengu suhtes. Tekkis illusioon, et majandus võibki pikaajaliselt kasvada väga hoogsas tempos. See tõstis inimeste sissetulekuid, andis võimaluse soetada uus kodu, parem auto ja kulutada rohkem meelelahutusele ja reisimisele. Raha paneb rattad käima, see on fakt, mille poole inimesed püüdlevad. See toobki meid laenudeni, mis hõlbustavad lühiajaliselt elu naabrist parem auto ja uhkem maja
Nordea Pank 28% Finland LHV Pank 9% Allikas: Finantsinspektsioon 2011 Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute individuaalportfellid 2011. Aasta juuni lõpus 24% individuaalportfellide koondmahust. Suurim maht on koondatud krediidiasutustesse (278 miljonit eurot). (vt ka lisa 1) (Finantsinspektsioon, Finantsturu koondülevaade; 18) Joonis Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute osalus valitsevates individuaalportfellides seisuga 30.06.2011 (mln EUR). (Allikas: Finantsinspektsioon 2011.) Eesti finantsteenuste poolt osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht, sh andmed Eesti residentidest eraisikute kohta on toodud alljärgnevas tabelis (mln EUR, seisuga 30.06.2011): Tabel 2 Eesti finantsasutuste poolt osutatavvate teenuste maht
// ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg
informatsiooni ja ülekandekuludega ● valuutakursi muutusest tingitud kuludega, mis on põhjustatud erinevates valuutades arveldavatest riikidest ● kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega ● tehingute hinnavahest tekkivate kuludega 18. Milline antud loetelust ei vasta tõele? Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: ● rahvusvaheline finantsturu üldine trend OK ● üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös OK ● globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase OK ● rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord OK ● tarbijate ostuotsused ja isiklikud eeldused rahvusvahelises tarbimiskonjuktuuris ● rahvusvaheline konjuktuuriline olukord OK ● riikide poliitilised ja majanduspoliitilised ……
agraarreform - põllumajandusliku tootmiskorral- mägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäät duse ümberkujundamine, mille käigus tavaliselt mete põletamisel. 82 talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisa bränd - kaubamärk või tootemärk (kasutusel ka maa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. 92 väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk). 139 agraarsed majandusharud - põllumajandus, kala börs - finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeri püük ja küttimine. 11 tud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba- ja ag raarühiskond e. põllumajandusühiskond - väärtpaberitehinguid. 1 4 1 ,142 ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põlluma demograafiline plahvatus - kujundlik nimetus kii janduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse rele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti peamiselt käsitsi
kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. 3) Kogunemine suurlinnadesse suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11. Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) New Yorgis, Londonis ja Tokyos 12. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? 1) inimeste sissetulekud on kasvanud 2) rohkem vaba aega 3) transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) 4) erinevate reisipakettide pakkumine 5) internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13
Investeerimis- ja pensionifondide valitsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille eesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule. · Investeerimisühingu tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Investeerimisühinguna tegutsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Väärtpaberiturg · ... on finantsturu see osa, kus viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid. Väärtpaberiturg koosneb esmas- ja järelturust. · Riiklikku järelevalvet Eesti väärtpaberituru üle teostab Finantsinspektsioon. Koostöös Finantsinspektsiooniga teostab õigusaktides järelevalvet kaubeldavate ettevõtete, väärtpaberite hinna kujunemise, tehingute tegemise ning muude nõuete täitmise üle ka NASDAQ OMX Tallinna börs.
firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. Kogunemine suurlinnadesse – suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11.Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba ja väärtpabertehinguid (aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) New Yorgis, Londonis ja Tokyos 12.Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? inimeste sissetulekud on kasvanud rohkem vaba aega transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) erinevate reisipakettide pakkumine internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13.Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks?
43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49
Citigroup, JP Morgan & co, Goldman Sachs, Morgans Stanley ja Bank of New york Mellon Corp. Plaan näeb ette Usa ajaloos pretsedenditu osalise erapankade natsionaliseerimise, mida rahandusminister Paulson nimetas ennetavaks, kuid majanduse elavdamise jaoks hädavajalikuks. 14.oktoobril 2008 kogunesid G20 maade liidrid kriisivastasele nõudpidamisele. Töökoosoleku tulemuste põhjal võtsid seal osalenud vastu deklaratsioon, mis sisaldas finantsturu reformimise üldisi põhimõtteid, rahvusvaheliste finantsinstituutide reorganiseerimist, kohustust järgneva 12 kuu jooksul hoiduda protektsionistlikest abinõudest. Konkreetsed abinõud olid toodud deklaratsiooni lisas ja olid suunatud finantssüsteemide ning toodete läbipaistvuse kindlustamisele ja erinevate maade unifitseerimise reguleerimisele 31. Märtsil 2009. Kuid see sisaldas kõrgprioriteetseid soovitusi, mis aga ei olnud mõeldud otseseks tegevuseks.
loovad uusi pakette, et meelitada endale kliente. Inimesed on mugavad ning jäävad 11 harjumustele ning teadmistele kindlaks. See on minuarvates ka suurim põhjus, miks on üldturul liidriks just Swedbank ja SEB pank. VIIDATUD ALLIKAD Ahmet, I. (2015) Krediidiasutused. Pangateenused. Laen. https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/865892/mod_resource/content/2/7.pdf Andmed finantsturu kohta. (2014) Finantsinspektsioon. http://www.fi.ee/index.php?id=417 Danske Bank http://www.danskebank.ee/et/index.html Endine hansapankur lõi uue panga. (2015) Äripäev. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/10/endine-hansapankur-priit-poldoja- loi-uue-panga-inbank (10.04.2015) Müller, M. (2014) Millest tuleb pankade kasum ja kus on konkurents? http://arvamus.postimees
Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks. Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks. Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine
all, inimesed kartsid oma töö ja kodu kaotamise pärast, valearvestused Lähis-Idas ja elu kallines kohutava kiirusega. Sellega kaotas ka popolaarsust vabariiklasest McCain, kuna tema eelkäija oli samuti vabariiklane. Seda suutis osavalt ära kasutada Obama, kes paratamatult sidus tollast vabariiklasest kandidaati endise presidendiga. Bush´i ametiaja lõpus sattus riigi majandus katastroofi äärele. Peaaegu iga näitaja- GDP kasv, keskmine sissetulek, finantsturu suutlikkus-langes. Kui Bush 2001. aastal ametisse astus, olid vabariiklased ja demokraadid jõudnud tugevale veendumusele, et finantsiline vastutus on hädavajalik ning loonud ka hea põhja selleks. Riik oli majanduslanguses, ajutine tagasipöördumine defitsiiti oli vältimatu. Kuid Bush´i maksukärped ja kulude suurenemised tõid USA püsiva defitsiidini. Kindlasti ei põhjustanud see küll 2008. aasta kriisi, kuid ta jättis valitsuse väga nõrka positsiooni, et selle üldse vastu hakata
Väärtpaberid jagunevad: omandiõigust tõendavad väärtpaberid võlakohustust tõendavad väärtpaberid ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid: 1. vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on: finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi:
saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha väärtust, väljendatuna teise riigi rahas. Iga kauba, s.h. ka raha väärtus on nõdluse ja pakkumise funktsioon. Kui rahapakkumine ületab nõudlust, tema väärtus langeb. Raha väärtuse ehk ostujõu langust nimetatakse inflatsiooniks
sooritab valuutainterventsioone. 41. Riigitulude sise- ja välisallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 42. Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45
(,,Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuste kasvatamine"" Rita Ilisson) 3 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 1.ETTEVÕTE JA FINANTSTURG 1.1. Finantsturg Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Ehk siis raha liigub neilt, kellel on hetkel suhteliselt kehvad investeerimisvõimalused, neile, kes parasjagu raha vajavad. Samuti lubab finantsturu olemasolu ostusid paremini ajastada: osta siis, kui tarvis, mitte siis, kui säästud lubavad. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2. osa) Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule. Majanduse üldine seisukord sõltub rahamassi liikumise efektiivsusest investeerijatelt kapitali vajavate eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide käsutusse. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja kohustuste loomisele
(2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Nimetage rahanduse · finantsturu efektiivsuse küsimused, valdkonnad (5) · tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, · optsioonide hindamist · arbitraaziteooriat · ettevõtte rahandust Raha põhifunktsioonid · vahetusvahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon.
o tähtajaline hoius, mille intress soltub osaliselt voi täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi voi selle alusvara väärtusest voi selle muutusest. o Riskid: o lepingu alusvaraga seotud intresse ei ole aranteeritud o lepingu katkestamise eest trahv o intressitulu voidakse tulumaksustada o o 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid o Finantsvahendajad, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda raha erinevate finantsturu instrumentide ostmiseks. o Tuubid: o Aktsiafond enamus vara investeeritakse aktsiatesse o Volakirjafond pikaajalise fikseeritud tuluga väärtpaberitesse o Rahaturufond rahaturu instrumentidesse o Segafond aktsiad, volakirjad, rahaturg o Fondifond teistesse fondidesse o Riskikapitalifondid investeeritakse äriinglitesse o Sektori fond (sectorial fond) ühte majandussektorisse, näiteks kinnisvarafond o Riskid:
o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes.
Tehnoloogiaagentuur(ESTAG). 14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene. Seega ei ole see turg eurovaluuta vahetuseks ega pruugi asuda Euroopas. Eurovaluutaturg on
selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on
selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on
Pinnaturu ja varaturu eristamiseks eeldatakse, et varaturul tegutsevad investorid, kes omavad kinnisvara välja üürimise eesmärgil ning ei kasuta kinnisvara oma tarbeks (DiPasquale, Wheaton 1992: 181). 10 Finantsiline vaatepunkt põhineb kaasaegsel portfelliteoorial, mille puhul hinnangud kujunevad sarnaselt finantsvarade ja reaaloptsioonide hindamise mudelitega. Üheks tuntumaks ja enimkasutatavaks mudeliks kinnisvara- ja finantsturu vaheliste vastasmõjude kirjeldamisel on FDW mudel (konstrueeritud Fisheri (1992) ning Di Pasquale ja Wheatoni (1992) poolt), mis kujutab kinnisvaraturu (tööhõive ja nõudlus eluasemete järgi) ja finantsturu (nt laenukapitali hulk) vahelisi seoseid. Schulte ja Schäfers (2000) on lisanud loetelusse veel neljanda kategooria, mida ei ole väga palju uuritud: juhtmise aspekti (vt joonis 2). Selline vaatepunkt uurib, kas ja kuidas
Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu saamiseks konsulteeritakse turuosalistega ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega. Analüüsimetoodikat täiustatakse pidevalt, samuti viiakse läbi finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringuid. (Eesti Pank ...2011) Õigustiku ja finantsstabiilsuse tagamise meetmete väljatöötamisel lähtub Eesti Pank finantssektori poliitika eesmärkidest, mis tuginevad panga enda finantsstabiilsuse hinnangu järeldustele ja Euroopa Liidu ühtse finantsturu õigustikule. Õigustikku arendatakse koos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga. Eesti Pank annab välja pangasektori tegevust reguleerivaid määrusi. Arvestades finantssektori suurt lõimumist Euroopa pangagruppidega, on oluline toetada meetmeid, mis tugevdavad tõhusa ühisturu toimimist Euroopa Liidus. (Samas: 3) Finantskriisi ennetamise kõrval on tähtis tagada valmisolek kriisihalduseks
sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude
ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu
o Valuuta $USD kuld (35$ unts) Probleemid: o Sõjad lükkasid USA majanduse inflatsioonile o Euroopa ja Jaapani taastumine o Kapitali liikumine hegemoonia pani raha liikuma, mis pani pinget fikseeritud kursile Vabaturg Mitte-süsteem, kullastandardi vastand vabadus valituses aga ebakindlus rahaväärtuses Pooldajad: valitsuste võimalused Vastased: ebastabiilsus Tagajärjed o Finantsturu teke o Kursside kõikumine o Keskpankade roll suurenes rahapoliitikas, pidid tegema reaalseid samme oma riigi valuuta väärtuse hoidmiseks (osta valuutat) Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid Kohanemine o Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke o Rahapoliitika (keskpank) ja fiskaalpoliitika (valitsus) o Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel
väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus. Pangas raha hoidmine on oluline seetõttu, et siis saavad ka teised ühiskonnaliikmed seda kasutada. Säästud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel. Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse ja investeeritakse raha ning laenatakse seda välja. Investeeringud võib jagada: Reaalinvesteering - rahapaigutused reaalsesse varasse, nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteering - rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub
Pangas raha hoidmine on oluline sellepärast, et siis saavad ka teised majandussubjektid seda kasutada. Loomulikult võib inimene ka "sukasäärde" raha koguda, aga majanduslikus mõttes ei ole siis tegemist säästmisega, sest see raha ei ole teistele majandussubjektidele kättesaadav. Raha võib paigutada ka väärtpaberitesse, osta näiteks ettevõtete aktsiad. Aktsiate müügist saadud tulu kasutavad ettevõtted jällegi investeeringuteks. Säästud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel. Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Tänapäeval on enamik riike avatud majandusega ja sellepärast tuleb tulude ja kulude ringkäigu skeemi lülitada ka eksport ja import. Eksport (X) on oma maa kaupade müük välismaale ja import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks. Ekspordi ja impordi vahet nimetatakse puhasekspordiks (NX).
BASEL I printsiip: Asutus peab olema suhteliselt sõltumatu. II selleks, et järelevalvet efektiivselt teostada, peavad olema sellel asutusel piisavad ressursid, nii personali kui ka finantsi osas ja piisavad volitused teostamiseks. 3. kõrged nõudmised/ personal 4. aruande kohustuslikkus/ läbipaistvus 5. koostööprintsiip Finantsjärelevalve funktsioonid. 1. õigusnormide täitmise kontroll nii ettevõtja turule sisenemise eel, kui ka pidevalt tegutsemise ajal 2. finantsturu pidev monitooring 3. tähtis ei ole sanktsioonide rajamine vaid läbirääkimistega saab ka tehtud 4. finantsturu regulatsioonide väljatöötamine. Usaldatavusnormatiivide jälgimine. Viimasel ajal on finantsinspektsioon analüüsinud teist sammast ja jõudnud arusaamale, et riigi poolt võiksid olla piirmäärad väiksemad kui enne. Turu regulaatori funktsioon. Esimene küsimus ongi piiriülene koostöö. Ametnike värbamise juures on ka palgapoliitika.
1.3. Finantsturud ja finantsinstitutsioonid Institutsioonid on ühiskonnas toimivad korraldused, tavad, asutused, mille hulgas eristub selgelt kaks põhitüüpi: turud ja firmad (asutused vm organisatsioonid). Sarnaselt jagunevad ka finantsinstitutsioonid finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid, kellel on seda puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsturu peamised funktsioonid on järgmised: · finantskapitali võimaldamine defitsiidis olevatele subjektidele (kõige tähtsam funktsioon); · säästude käibes hoidmine; · finantskapitali õige (objektiivse) hinna määramine; · riski hajutamine turuosaliste vahel; · turuosaliste kindlustamine nii riist- kui ka tarkvaraga; · likviidsuse tagamine finantsinstrumentidele; · tehingukulude (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine;
tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga.
Võimalused: · eelarahastamine pangad tasuvad makseid skeemi korrapäraselt konkreetseks perioodiks kindlaksmääratud summana ehk raha kogutakse pikema aja vältel ette · järelrahastamine arvutatakse pärast mõne panga pankrotistumist välja hüvituseks vajaminema summa põhjal, kui suur makse tuleb pankadel hoiuste tagamise skeemi teha · segarahastamine kombinatsioon mõlemast variandist. 16. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturg kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). 6 Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite tähtajast eristatakse:
VÄLISMAJANDUSE VORMID Kaubavahetus Teenuste vahendus Kapitali liikumine Sissevedu Väljavedu Transiit Otsene eksport – import Kaudne eksport - import RAHVUSVAHELISE ETTEVÕTTE SEOSED MAAILMAMAJANDUSEGA Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: Rahvusvaheline konjuktuuriseos Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord Rahvusvaheline finantsturu üldine trend Riikide koostöö Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase Sõjad ja kriisid Looduskatastroofid, kliima, haigused Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös VÄLISKAUBANDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED Rahvusvahelise kaubanduse teooria – käsitleb reaalmajanduse olukorda ja suhteid, ilma rahalisi aspekte käsitlemata Positivistlik teooria: analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja
swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2
või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb terve majandus. Pangas raha hoidmine on oluline seetõttu, et siis saavad ka teised ühiskonna liikmed seda kasutada. Säästud muutuvad investeeringuteks finantsturu vahendusel. Finantsturg on turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse ja investeeritakse raha ning laenatakse seda välja. Investeeringud võib jagada reaal- ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on rahapaigutused reaalsesse varasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Mille järgi otsustada, kuhu oleks kõige mõistlikum investeerida? Kuna vastus sõltub mitmetest asjaoludest,
Euroopa piirialadel,- siis see tähendab, et Euroopa Liit ei suuda toibuda oma praeguste kriisidega ilma et mõtleks et millised kehvemad ja vaesemad piirkonnad peaksid arenema läbi erinevate poliitikate ja kuidas neid poliitikaid ellu viia. Ida-Euroopa riikide integratsioon teiste kapitali majanduste hulka. Peaaegu kõikidel majandusteadlastel olid üks veendumus ning ühine vaade, et globaliseerumine finantsturu ja kaubanduse liberaliseerimise kujul saaks suurt kasu Ida-Euroopa riikidelt. Ricardiani mudel ütles kui Ida- Euroopa riigid esitasid kõrget industrialiseerimise taset 1980 aastatel, tundus korrektne eeldada, et globaliseeriumine aitab nendel majandustel tööstust-tootmist ümber korraldada ja saada tõhusamaks tootmises läbi kaubanduse ja suurenenud konkurentsi. Küll aga Ricardiani mudel ei võtnud arvesse kaks asja. Esiteks
Sageli on tootjad sunnitud ettevõtte loomiseks või olemasoleva tehnika ja tehnoloogia ümberkorraldamiseks laenama raha. Ettevõttel on kaks võimalust reaalkapitali omandamiseks: kas osta või rentida. Valik nende vahel tuleks teha lähtuvalt sellest, milline variant on kasulikum. Seejuures ei tohi arvutamisel näiteks liita mehaaniliselt eri aastate rente, sest kapitali hinna ja rendi võrdlemisel tuleb kindlasti arvestada ka ajafaktorit ja intressimäärade taset. Finantsturu eesmärk on olemasolevate säästude võimalikult efektiivne ja täielik ärakasutamine ehk investeerimine, tootliku kapitali kujunemisele ja majanduslikule kasvule kaasaaitamine 26 Kapitaliturgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega nimetatakse börsiks. Väärtpaberiteks võivad olla näiteks aktsiad ja obligatsioonid