1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide
väljastpoolt ja moodustavad ettevõtte väliskeskkonna. Väliskeskonna tegurid võib omakorda jaotada makro- ja mikrokeskkonnateguriteks. Mikrokeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust otseselt, seega kujuneb ettevõtte väline mikrokeskkond tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Välise mikrokeskkonna moodustavad ettevõtte toodangu või teenuste tarbijad, tooraine hankijad, vahendajad, konkurendid, inim- ja finantsressursid. Väline makrokeskkond mõjutab ettevõtteid tootmisväliselt, kuid ettevõte peab suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus, millega ettevõtja peab arvestama. Samuti
kehvadele teedele. Muidugi Poolaga võrreldes on meie teed veel päris head aga sealt edasi lõunanaabritega ei anna võrreldagi. Aktsiisid tõusevad ja väga järsult, võrreldes ülejäänud maailmaga, kus tehakse graafikuid ja tõstetakse järk-järgult. Arvestades majanduslikku olukorda, vajadusel paneb riik ettevõtlusele oma õla alla. Eesti annab kõik võimalikud sektorid ära era kätesse ja kuna Eestis finantsressursid puuduvad või jäävad väheseks, seetõttu jõuab meie ettevõtlus välisinfestorite kätesse. See aga pikemas persvektiivis lööb majanduse konkurentsi võimest välja, kuna välisinvestoreid Eesti elu eriti ei huvita. Tänasel päeval ongi ettevõtetest enamik Eesti mastaabis suurtest tegijatest on välismaise kapitali all. Ja siinne rahva heaolu ei huvita kedagi. Inimeste palgad jäävad samaks, samas kui riik laseb ettevõtetel massiliselt hindu tõsta ja rahval pole
8 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Väljund ja eesmärk VÄLJUND • 10 KOOLITATUD MEHAANIKUT TEGEVUSED • MÄÄRAKE KINDLAKS KOOLITUSVAJADUSED • KOOSTAGE PROGRAMM • VIIGE KURSUS LÄBI 9 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Sisendid • Sisendid on tegevuste sooritamiseks vajalikud füüsilised, inim- ja finantsressursid; • Sisendite detailid esitatakse projekti eelarves; • Sisendite maksumus moodustab projekti üldeelarve. 10 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Vertikaalne loogika EESMÄRGID TAGAVAD EELDUSED KUI TOIMIVAD JA RISKID VÄLJUNDID TAGAVAD
fi t ili i aspekte, kt kuna muutused riski hinnangutest võivad mõjutada rahalisi kulutusi sama palju kui investeerimise taset. Finantseerimise allikad On kolm ausat võimalust, kuidas firmad võivad saada raha investeerimiseks: 1. Sisemised finantsressursid (kasum) 2. Omakapital 3. Laenud a) aktsiad ja osakud (ka b) jaotamata kasum täiendav emissioon) NB! Iga g finantsiliik on seotud eri kulude jja riskidega. g 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Sisemised finantsressursid
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine
rahalehm, koer ja küsimärk. Järgnevalt iseloomustame neid huvigrupid. sümboleid vastavalt maatriksi positsioonile. Sisene keskkond: Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab Moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist eesmärkide saavutamiseks. strateegilises turunduses ja juhtimises. Finantsressursid, inimressursid, füüsilised ressursid, 1. turu kohandumine -- tegevuse intensiivsemaks muutmine tehnoloogilised ressursid. samal turul ning sama tootega. Täiendavalt tuleks analüüsida toodangu struktuuri 2.Turu laiendamise strateegia - uutele turgudele tungimist (vanuseline/toodetega seotud tulud/kulud/kasum). Samuti olemasolevate toodetega
aidata Eesti ettevõtetel olla elujõulised ning jõuda maailmakaardile. Palume kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi Saku Õlletehas AS. 9. SWOT analüüsimeetod, selle kasutamine ja puudused Strenghts sisemised tugevused Weaknesses sisemised nõrkused Opportunities väliskeskkonnast tulenevad võimalused Threats väliskeskkonnast tulenevad ohud Sisemised tugevused: suur turuosa, head finantsressursid, hea maine tarbijate silmis, head strateegiad funktsionaalsetes valdkondades, uurimus- ja arendustööde tase, tugev tippjuhtkond, kõrge tootlikkus, hea kvaliteet, tulu mastaabiefektist, omandiõigus tehnoloogiale, kulueelised, head turustuskanalid, paremad reklaamikampaaniad, toodete uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud
bussijuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine õppegruppide formeerimine programmi koostamine sobivate koolitajate leidmine koolituse läbiviimine praktika läbiviimine bussijuhtide atesteerimine Sellise detailsuse astmega tegevuste loetelu annab võimaluse planeerida vajalikku ressurssi ehk sisendeid projektijuht, koolitajad, praktika juhendajad, ruumide rent, praktika vahendite rent jne. Sisendid Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Loogilises maatriksis esitatakse sisendid üldistatud kujul suuremate kategooriate kaupa. Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud Koolituse maht x päeva Transport x km Sisendite detailid esitatakse projekti eelarves, igale sisendile vastab konkreetne kulu. Sisendite maksumus moodustab projekti üldeelarve. Tegevuste läbiviijal peab olema kontroll sisendite üle
Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse oskused, teadmus, võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada J.Schumpeteri liigitust viiest erinevast liigist). Innovatsioone saab liigitada mitmeti. Järgnevalt on esitatud J.Schumpeteri liititused: Uus toode, uus tootmismeetod, uued tarnekanalid, uued viisid turgude ekplua-
Turism, sh. ökoturism toimib majandusliku regulaatorina, kus kõrgemal majanduslikul tasemel olevad piirkonnad toetavad vaesemaid, viibides maapiirkondades turistidena. Toimub tulude iseeneslik ümberjaotamine ilma riikliku regulatsiooni meetmeteta. Arenenud riigid ja piirkonnad on rikastunud loodusressursside arvelt, mille tulemuseks on loodusmaastike osakaalu vähenemine ja samal ajal kasvav linnastumine. See tähendab, et ühel piirkonnal on finantsressursid ning teisel piirkonnal atraktiivne loodus ja kultuur. Ökoturism vähendab maaelanike sissetulekute sõltuvust traditsioonilistest elatusallikatest ja seega vähendab looduslikest, klimaatilistest ja asukohast tingitud ebavõrdsust. Uurimused on näidanud, et traditsiooniliste elatusallikatega tegelemiseks ebasobivates tingimustes on ökoturismi areng kiirem kui traditsioonilistes põllumajanduspiirkondades.
Neiks on: hankijad, vahendajad: kaubandusettevõtted, logistiliste ja turundusteenuste osutajad, finantsvahendajad, tarbijad, konkurendid, sisemised ja välised huvigrupid: pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid ja lokaalsed huvigrupid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoodete laod, firmapoed jne). Füüsiliste ressursside paigutamise juures tuleb
äritegevust väljastpoolt ja moodustavad ettevõtte väliskeskkonna. Väliskeskonna tegurid võib omakorda jaotada makro- ja mikrokeskkonnateguriteks. Mikrokeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust otseselt, seega kujuneb ettevõtte väline mikrokeskkond tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Välise mikrokeskkonna moodustavad ettevõtte toodangu või teenuste tarbijad, tooraine hankijad, vahendajad, konkurendid, inim- ja finantsressursid. Väline makrokeskkond mõjutab ettevõtteid tootmisväliselt, kuid ettevõte peab suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus, millega ettevõtja peab arvestama
Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoode laod, firmapoed jne).
Ettevõttele on väliskeskkonna kujunemisel oluline riik, kus ettevõte on registreeritud ja/või kus toimub tema majandustegevus. Suhteid väliskeskkonnaga mõjutavad ettevõtete õiguslikest vormidest tulenevad iseärasused, ettevõtte eesmärgid, struktuur, suurus, kasutatav tehnoloogia, kultuuriline ja poliitiline kontekst ning muud tegurid. Väline mikrokeskkond: tarbijad, hankijad, konkurendid, inimressursid, finantsressursid Sisekeskkond: Omanikud, juhid, töötajad Väline makrokeskkond: Poliitliline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. 26. Vastutustundlik ettevõtlus Vastutustundlik ettevõtlus ehk levinud mõistega CSR (Corporate social responsibility) on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. 27
kindlustundes, et: 1) sisemised ja valised muutused ta elu jooksul on ootusparased, 2) ressursid nende muutustega hakkama saamiseks on olemas ja 3) nende muutustega hakkama saamine vaarib investeeringuid ja pühendumist (Antonovski, 1979). Salutogeneesi mudeli järgi peavad koherentsuse tunde saavutamiseks olema inimesel piisavad elukogemused ja üldised vastupanu ressursid, mida aitavad kujundada sellised allikad nagu haridus, sotsiaalne toetus,finantsressursid, kultuur, suhtumised, uskumused jmt. Interpersonaalsete käitumismuutuste mudelid Interpersonaalsete käitumismuutuste mudelite jargi sõltub inimese käitumine teda ümbritsevatest sotsiaalsetest teguritest, st teiste inimeste käitumisest, toetusest, veenmisest ja nõustamisest. Intrapersonaalsete muutuste teooriate all moistetakse neid teooriaid, mis selgitavad indiviidi kaitumise muutust tema psühholoogiliste protsesside, suhtumiste, uskumuste, kavatsuste, enesetohususe jms tulemusel.
· muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides · muutused äritegevuse ülesehituses Valdkonna põhitrendid: · tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste) kiirenemine · toodete elutsüklite lühenemine, st. vanad tooted asendatakse uutega järjest kiiremini · tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind) · uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv Mikrokeskkond · ettevõte ise koos oma sisekeskkonnaga · finantsressursid ettevõtte rahalised vahendid, ettevõtte laenuvõime · füüsilised ressursid ettevõtte tootmisvahendid, materjalid, kinnisvara; · tehnoloogilised ressursid- patendid, oskusteave, äriprotsessid; · inimressurss ettevõtte töötajad, nende oskused, ka töötajate vahelised suhted, usaldus; · ettevõtte tuntus ja maine · hankijad · konkurendid · tarbijad Innovatsioon · Uudsus · Konkurentsivõimelisus · Toode, teenus, tehnoloogia, meetod või protsess
Jääkväärtus peab sisaldama ka kõigi tulevikus pärast prognoositud perioodi lõppu saadavate diskonteeritud tuludega. Inflatsiooni järgi kohaldamine Inflatsiooni mõju või pigem hinnaindeksi üldine kasv või võnked suhtelistes hindades võivad mõjutada investeeringu finantsilise kasuminormi arvutusi. Jätkusuutlikkus Projekti finantsplaan peab näitama ka finantsilist jätkusuutlikkust, mis näitab, et Projekt ei kanna riski, et finantsressursid võiksid otsa saada; tulude ja kulude ajaline tekkimine on Projekti realiseerimisel elutähtis. Jätkusuutlikkus ilmneb, kui puhas rahavoog kogu rahavoogude real on kõigi aastate jooksul positiivne. Diskonteerimismäära määratlemine Sobiv diskonteerimismäär tuleb määrata selleks, et diskonteerida rahavooge tänasesse päeva ning selleks, et arvutada Projekti ajaldatud puhasmaksumus (net present value). Tegevustulemuste indikaatorite määratlemine
Kontrolli objektiks võivad olla inimesed, finantsid, tööoperatsioonid, informatsioon ja organisatsiooni tulemuslikkus. Kontrolli protsess: 1. Tegelikkuse hindamine, mõõtmine- see on andmete kogumine (statistilised ja aruandluse andmed; suulised ettekanded; kirjalikud ettekanded; isiklik jälgimine). Sellega saab kontrollida eelarve püsimist, tööviljakust, klientide rahulolu, alluvate töörahulolu, materiaalsete vahendite olemasolu, finantsressursid, inimressursid. 2. tegelikkuse võrdlemine standardi või planeerituga- standardiks võib olla kehtestatud norm, kvaliteedi näitajad, planeeritud töömaht, tulu. Analüüsi käigus tuuakse välja erinevus tegeliku olukorra ja standardi vahel, mis tuuakse välja hälbena ja protsentuaalselt. 3. abinõude väljatöötamine kõrvalekalde parandamiseks- juhil on kolm valikut: ära tee midagi; paranda tegevust, kui midagi on vajaka; vaata üle
organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest, kuidas vajalikke ülesandeid täita. 33. Selgita, millised on üksuse (osakonna) võimuallikad. Üksuse võmuallikad on: Sõltuvus kui üksus A vajab tööülesannete täitmiseks teavet üksuselt B, siis B on võimuallikas A suhtes Kesksus kui tähtis on üksuse töö organisatsiooni peamiste eesmärkide saavutamisel Finantsressursid üksuse võime ennast ise majandada ja teenida kasumit. Ressursside keskne jaotus vähendab erinevusi (võimutus) Jätkusuutmatus kui valutult võivad üksuse ülesandeid täita teised üksused (nt võib sama teenuse lihtsalt ka väljast osta) Ebakindlusega toimetulek kui osakond suudab vähendada teiste osakondade ebakindlust, tugevdab oma võimu 34. Mis on organisatsioonipoliitika? Selgita erinevusi ja too näiteid positiivse ja negatiivse
Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne. 13 Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoote laod, firmapoed jne).
Joonistage see. Projekti kirjeldamise tabelformaat, mis sisaldab välju kõigi sekkumisloogika tasandite ja elementide jaoks. 1. Too näiteid oma valikul läbivalt kogu maatrikis ühe maatriksi rea kohta (horisontaalselt). 2. Leia näidisprojektist, mis on selle projekti sisendid. Hinda, kui hästi on näidisprojektis sisendid kirjeldatud ja eristatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. 3. Kui Sina oleksid taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust. Miks? VI Defineeri oma sõnastuse, mis on teavitamine projektis. Teavitamine toimub rahastatud objektide tähistamise ja rahastava programmi osalusele viitamise teel *Projekti teavituskulud on projektitegevuste avalikustamisega seotud kulud (infopäevade korraldamine, meened, voldikud).
Inimressursid – Firmasisene kultuur, Riskide vähendamine – eeskujulik avariitestide teenindus) on viidud mis soosib kõik 330 tuhat töötajat läbimine otsesuhtlemise esind osaleme firma arengus Kättesaadavus – Esindused ja edasimüüjad üle Internetikeskkonnad, Finantsressursid- suur usalduselimiit maailma saavad tutvuda, osta pankade silmis. Jaotamata kasum Mugavus/kasutatavus – Kliendi installeerida uusi rak lojaalsusprogrammid (my.toyota.com)
Oskustööjõu puudumine on meie firmale väga suur risk. Meil ei ole võimalik palgata inimest, kes ei oma mingit aimu puidutööst. Meie sihiks on pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet.Seega valime enne hoolikalt inimest, keda me endale tisleriks võtame. 1.13. Swot analüüs FIRMA SISEMISED TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED NÕRKUSED · Piisavad rahalised vahendid · Vähesed juhtimisoskused · Head finantsressursid · Vähene tuntus turul · Tugev juhtkond · Napid sidemed · Kõrge maine ostjaskonna hulgas · Kahanev konkurentsivõime · Paindlik tootmis/turustussüsteem · Üldlevinud tehnoloogia kasutamine · Konkurentidest eristumisoskus · Marketingi-alased kogemused on · Enda jaoks väljatöötatud/kohandatud napid
.............35 3 Sissejuhatus. Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle tegutsemise käigus tekivad finantssuhted. Eduka finantssuhete loomiseks, tekib vajadus korrektseks ettevõtte finantsjuhtimiseks. Tänu selle vajadusele iga ettevõtte töötab välja oma süsteemi, mille abil ta reguleerib ettevõtte finantsressursid ja saavutab eelpüstitatud finantseesmärke. Asjatundliku juhtimiseks ettevõtte juhtkond peab väga hästi tundma majandusprotsesse, mis toimuvad ettevõttes, kust ettevõtte saab ressursse ja kuhu neid kulutab, kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi. Selleks, et see oleks võimalik, peab ettevõtte korraldada raamatupidamise ja regulaarselt teostada majandusdokumentide finantsanalüüsi.
konkreetses piirkonnas; · Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). · Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. · Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, jaotus- ja müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase
· Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus- seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). · Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. · Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, jaotus- ja müügivõimalused.
14.Keskkonnakaitse nõuded (õhk, vesi, 70. Esita tööde järjekord ehitusplatsi geenplaani. ka tundlikkuse nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud Integraalsed ehk kumulatiivsed graafikud- finantserimis pinnas). 15.Nõuded kaitserajatise projekteerimiseks. 16.Ehituse 1)määratakse montaazikraanade arv ja paigutus, detailide ja äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud graafikud(finantsressursid). algus ja lõpp. materjalide ladustamise platsid ja teed kraanade töötsoonis. turunduspoliitika; 10)määratud eeldatavad kulud, 89. Mille poolest erinevad võrkgraafikus "töö", "ootus" ja
lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub. Maamaks - maksab maa omanik, kasutaja, hoonestusõiguse omanik. Hasartmängumaks - tarbimismaks, maksab korraldaja (nt kasiino) Aktsiisid - tubakas, kütus, alkohol, elekter, pakend. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks Mootosõidukimaks (sh raskeveokimaks) Reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks (kohalikud maksud) 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 1) Riiklikud maksud kehtestatud riigi poolt, finantsressursid lähevad riigile. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. Riiklikud maksud on nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, hasartmängumaks, raskeveokimaks, tollimaks, töötuskindlustusmaks, pensionikindlustusmaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga on maksustatud kogu maa. 2) Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, tulud lähevad omavalitsuse kassasse
Täitjad Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust; Puudused: 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus. 88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline. Ressursivajaduse kalender plaanid: Diferentsiaalsed graafikud- tööjõu koormuse epüürid (tööjõu ressursid). Integraalsed ehk kumulatiivsed graafikud- finantserimis graafikud(finantsressursid). 89. Mille poolest erinevad võrkgraafikus "töö", "ootus" ja "sõltuvus". Töö vajab aega ja ressursse, pideva joonega nool. Ootus vajab aega ega vajab ressursse, pideva joonega nool. Sõltuvus peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonist sõltuvust teisest (ei vaja aega ja ressursse); tähistab punktiirjoonega nool. 90.Loetle küsimused, millele peaks andma vastuse väike ettevõtte rajamise strateegiline plaan.
1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte
Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte
1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte
Põhitähelepanu tehnoloogiale tehtavate kulutuste optimeerimisel ja kuidas ettevõtte kliendid ja töötajad võiksid kasutada tehnoloogiat, et luua organisatsioonile väärtust · Projekti mõiste infosüsteemi loomise/muutmise kontekstis ajutine ettevõtmine/üritus, mille eesmärk on luua unikaalset toodet, teenust või saavutada soovitud seisu või tulemust (Project Management Institute) ajutine organisatsioon, kellele on omistatud töö tegemiseks inim-, materjali- ja finantsressursid, et luua kasulikku muudatust materiaalset, mittemateriaalset või abstraktset (J. Rodney Turner). Materiaalne ehk käega katsutav konstruktsioon; mittemateriaalne - sotsiaalne konstruktsioon, n: organisatsiooniline muudatus. Abstraktne koolitatud juhid töösüsteem, mis luuakse toote loomiseks ja pärast loodud toodet lõpetab oma eksistentsi (Steven Alter). Töösüsteem süsteem, kus inimesed ja/või masinad teevad tööd kasutades infot,
Tugitegevused: lao disain, laotöö, tootmiskorraldus, tagastused jne Logistika 5 võtmeala: toodete liikumine, infoliikumine, aeg, kulud, integratsioon Logistika Missioon: Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 7R mudel Right product, right cost, right quantity, righ condition, right place, right time, right client Log.sisendid Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud Logistikat mõjutavad makrotegurid Inimpopulatsiooni kasv, loodussäästikuse tähtsustumine, ülemaailmse kaubanduse kasv, toodete eluea vähenemine, IKT areng, keskendumine põhitegevusele ehk integratsioon. mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus Logistika on osa väga paljudest valdkondadest tehnoloogia, turundus, finantsjuhtimine, transport jnejne
Organisatsiooni infosüsteemi kontekstis on projektimeetod vahend infotööd ja/või süsteemitööd puudutavate muudatuste elluviimise juhtimiseks. Projekti definitsioone · ajutine ettevõtmine/üritus, mille eesmärk on luua unikaalset toodet, teenust või saavutada soovitud seisu või tulemust (Project Management Institute) [4] · ajutine organisatsioon, kellele on omistatud töö tegemiseks inim-, materjali- ja finantsressursid, et luua kasulikku muudatust materiaalset, mittemateriaalset või abstraktset (J. Rodney Turner) [5]. Materiaalne ehk käega katsutav konstruktsioon; mittemateriaalne - sotsiaalne konstruktsioon, n: organisatsiooniline muudatus. Abstraktne koolitatud juhid · töösüsteem, mis luuakse toote loomiseks ja pärast loodud toodet lõpetab oma eksistentsi (Steven Alter) [6]
Valuutafondi (IMF), mis asutati Washingtonis 27. detsembril 1945. aastal vastavalt 1.-22. juulil 1944. aastal Bretton Woodsis peetud rahvusvahelise finantskonverentsi otsustele. Tegevust alustas fond 1. märtsil 1947. aastal. IMF-i peamised ülesanded: · korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; · aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; · anda oma liikmesriikidele nii lühi- kui ka pikaajalist krediiti; · formeerida(koguda) oma finantsressursid liikmesmaade osamaksudest ja toetussummadest · formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest. Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid 1950. aastatel algas sõjajärgse majanduse arengus uus periood. Sellele oli iseloomulik kiire edasiminek kõikide majanduse valdkondades, eriti aga tööstuses. Faktorid, mis mõjutasid majanduse kasvu: · arengut kiirendas olulisel määral teaduse ja tehnika revolutsioon, mis avaldas mõju nii
järgmised mõjufaktorid: Turbeaspektid - Milline on kaitsevajadus, st millist turbeastet on tarvis saavutada? - Millised krüptograafilised funktsioonid on vajalikud soovitud turbeastme saavutamiseks (krüpteerimine, tervikluse kaitse, autentsus ja/või ümberlükkamatus)? - Võimalikud ründajad: milliste potentsiaalsete ründajatega tuleb arvestada (ründajate ajalised ja finantsressursid, tehnilised oskused)? Vastuste saamiseks äsjaloetletud küsimustele tuleb läbi töötada meede M 2.162 Krüptoprotseduuride ja -toodete vajaduse määramine. Tehnilised aspektid Laiaulatuslike IT-struktuuride kasutamine, milles on palju hargnemisi ning suurel hulgal üksikkomponente ja spetsiaalseid seadmeid (võrgusõlmi, servereid, andmebaase jne) muudab vajalikuks ka laiaulatusliku, mitmete funktsiooniüksustega (turvahaldusega,
teostama kulukaid terroritõrjeoperatsioone “Vene roheliste mehikeste” ja Ida-Ukraina separatistide vastu. Kui edukalt õnnestub Ukrainal täita Idapartnerluse raames endale võetud kohustusi, sõltub suurenisti EL-i ja USA poolt Ukrainale osutatavast poliitilisest (neljapoolsed nn normandia stiilis läbirääkimised Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa osavõtul) ning majanduslikust toetusest. Praegu elab Venemaa läbi sügavat majanduskriisi ning tema finantsressursid ei võimalda laialdase sõjategevuse arendamist Ukrainas. Liiati on tal kaelas kulukad ründeoperatsioonid Süürias B. al-Assadi režiimi püstihoidmiseks, kes omakorda võimaldaks Venemaal Süürias edasi pidada oma sõjaväebaase. Samas vaevab EL-i massiline põgenikevool Põhja-Aafrikast ja Lähis- Idast, mille üheks katalüsaatoriks on olnud terroristlik “Islamiriik ISIS”. Seega ei saa praegusel ajal ka Euroopa Liit osutada Ukrainale piisava suurusega finants- ja humanitaarabi
suurusest tulenevat ökonoomikat; krediidiriski juhtimist ning tootmisobjekti põhist kasumlikkuse juhtimist ja kõige atraktiivsemate uute investeerimisprojektide teostamine. Juhtimise osas on rõhutatud efektiivset otsustamist, pühendumust ja tegevuste elluviimist multikultuurses organisatsioonis ning investeerimisprojektide prioritiseerimist. Äriplaanis on mainitud, et murettekitav on ebapiisavad juhtimis- ja 21 finantsressursid, et reageerida turukasvule, samuti piiravad kasvu piisavalt kõrge tootlikkusega projektide vähesus. Mitte ainult eesmärgid ja strateegia vaid ka väärtused tulenevad Fortum Termest AS-s korporatsioonist. Fortumi põhiväärtused on: Suurepärased tulemused ja kaine mõistus (cool head), märksõnadeks kliendi rahulolu ja väärtuse loomine; Loovus ja innovatiivsus ning avatud meel (open mind), märksõnadeks elukestev õppimine ja muutumisvalmidus;
· Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus, äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus-seadus. Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). · Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. · Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, jaotus- ja müügivõimalused.
a) Föderalism: see on riikliku terviku sees oleva osa autonoomia kõrgeim vorm. Föderalismiga seondub tavaliselt originaalsete haldusreziimide olemasolu just kohalikes territoriaalsetes kollektiivides. Riike, mis kuuluvad föderatsiooni koosseisu, iseloomustab kolm põhitunnust: · riigiorganite iseseisvus (tänapäeval tagatakse see tavaliselt valimiste teel); · autonoomse kompetentsi olemasolu; · juriidilise isiku staatus, sh oma finantsressursid ja autonoomne eelarve. Föderatiivsetes riikides tekivad kohaliku halduse küsimused kahel tasandil: algul liikmesriigi tasandil, seejärel aga tema siseselt. Tänu föderatsiooni liikmete seadusandlikule autonoomiale võib haldusreziim erinevate liikmesriikide kohalikes territoriaalsetes kollektiivides olla erinev. Föderalism pole ilmtingimata seotud liikmesriikide allutamisega föderatsioonile. Föderalism peaks oma olemuselt olema egalitaarne, praktikas see reeglina nii ei ole.
annaabi.ee 
