Goethe ,,Faust" 1) Goethe võttis rahvalegendi filosoofilises käsitluses 2) Töötas teose kallal 60 aastat 3) Faust I ilmus 1808, Faust II ilmus 1832 4) Faust I - Faust väikeses maailmas, Fausti isiklikud tunded. Faust II Faust suures maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte
erinevaks teaduseks.Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi. Füüsika ajalugu Antiikajast saadik on inimesed püüdnud aru saada aine käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi. Mõistatusi pakkus ka näiteks Maa kuju ning taevakehade, eriti Päikese ja Kuu käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks mastaapset
eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”. IV väide: Kui vaid otsida, võib muidu valena ümberlükatavas filosoofilises teoorias leida õigeid ideid, mis väärivad tallelepanemist. Argument: Väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Oluliste mõistete definitsioonid: Empirism – tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks kogemust Jumal – täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Minu kriitika autori suhtes:
Aeg Inglased alustavad oma juttu ilmast, eestlased räägivad palju ajast. Küll teda ei jätku, küll ta lendab või venib või seisab. Kas eestlase aeg liigub aeglasemalt kui teistel rahvastel või hoopis kiiremini? Küllap aeg annab arutust. Mis see aeg ikkagi on? Kas see on midagi, mis liigub meie mõtetes või on tegu füüsikalise suurusega? Filosoofilises mõttes ongi aeg subjektiivne. Seega võib arvata, et oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline tunne, et aeg on midagi füüsilist, keegi meie hulgast. Aega defineeritakse kiirusena,millega valgus kannab edasi signaale. Samas on aeg nagu ruum, millele on vaid üks dimensioon, lineaarsus. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav, aeg muutub iseenesest(nagu tihti öeldakse
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis ...
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis ...
kindlustus, pensioni sammas, kodulooma kiibistamine jne. Vaba oli näiteks Robinson Crusoe romaanis ,,Robinson Crusoe", kes elas oma saare peal eraldi kogu maailmast. Tal ei olnud ühtegi kohustust ning sai teha kõike mida tahtis, ilma et keegi oleks teda millegi eest vangi viinud. Kuid samas ta oli nagu looduse vang, kelle vabadust piiras ookeani ja saare suurus. Vabadus on tunnetatud paratamatus, kuna täielikku vabadust polegi filosoofilises mõttes olemas. Inimene, kes arvab, et ta on vaba, ei tea mida vabadus õieti tähendab. Mina arvan, et looduslike piirajaid on võimatu vältida ning, et inimene on piisavalt vaba kui teda ei piira ühiskondlikud piirajad.
rohkem, kui see siiani praktiliselt kujunenud on ning seda kõige laiemas mõttes looduskaitse, säästlikus, ökoloogilisus, lihtne ja puhas toit ja nii edasi. Ehk teisisõnu looduskapitaliga ja muu sellisega tuleks toimida nagu sisseharjunult toimitakse rahas mõõdetava kapitaliga, seda ei saa kasutada rohkem, kui seda tekib ning toimides tuleb pigem olla ettevaatlik, kui muutev. Järgmisena võiks ära mainida sõna ,,vabadus". Vabadus eelkõige just selles filosoofilises mõttes - vabameelsus, vabamõtlemine. Igal inimesele võiks olla oma arvamus sellest, kuidas ühiskondlikku elu kujundada ning samuti oleks tähtis ka julgus seda avaldada. Tahaksin sellist riiki, kus inimesed valitsevad ennast ise ja ei lase kellelgi endale n-ö pähe istuda ja kui kord on endale juba mingi kindel seisukoht võetud, siis ei lastaks ennast kellelgi teisel, kes teab, mis asjaloludel, mõjutada.
Voltaire´i ,,Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa Voltaire arutleb oma nii muinasjutulises kui ka filosoofilises teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Teose autor heidab inimestele ette rumalust, vihjates neile kui hullude, kurjategijate ja õnnetute karjale. Rumaluse näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad
Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor). Lisaks kirjandusloomingule peegeldavad Kafka sügavalt introspektiivset ja hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v.a Metemorfoos) ei kasuta Kafka otse üleloomulikke või fantastilisi kujundeid. Protsess- Maagilist jutustusruumi loob Kafka ühelt poolt sel teel, et jätab selle ilma konkreetsest füüsilis-ajaloolistest seostest. Teiselt poolt, veelgi tähtsam uudse, n-ö maagilise kujundlikkuse
pidevalt probleemide või mõistatustena. Filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, uskumine ja teadmine. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted mille kaudu me maailmale läheneme. Nende kahe mõtlemise erinevuseks olekski siis see, et müütiline mõtlemine seletab et miks asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest. Ühiseks jooneks aga on mõlemal mõtlemisel see, et nad käsitlevad maailma kui tervikut. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega.
kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Vastus : Platoni ideedeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja välisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2
Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat Religiooni ja teoloogia vahekord Teoloogia ( kr theos – jumal, logos – sõna) on teadus mingi religiooni jumalatest, õpetustest, riitustest ja teenimisest Igal religioonil on oma teoloogia Lugemissoovitus: Matthew Kneale
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Dmitri Sostakovits Muusikaajalugu Tallinn 2012 Dmitri Dmitrijevits Sostakovits sündis 25. september 1906 Peterburis ja suri 9. august 1975 Moskvas. Ta oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. Dmitri Sostakovitsit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Dmitri Sostakovitsi isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925. Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937.
5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6. Olulisemad faktid Goethe elust ja loomingust.
loodud. Inimesed elavad minu hinnangul just teadmatuse järgi ja arvatavasti see peabki nii olema on teada, et kõige suurem teadmine sünnib teadmatusest. Väga raske ja kägistav oleks seda maist elu elada, kui kõik oleks meile ette mängitud. Sellest tulenebki minu arusaam, et iga inimese hing on tema teine süda vaimne süda, mis pumpab mõtteid, sõnu, tegemisi ja vaateid ajju. Sellest moodustubki minu hinnangul iga indiviidi isiksus ja olemus. Bhagavadgt filosoofilises raamatus ütles väepealik Nara:"Meil kõigil tuleb tappa oma himud ja soovid, mitte sellepärast, nagu need kõik oleksid tingimata halvad, vaid sellepärast, et nende mõju tuleb teha tühiseks enne, kui võime astuda kõrgematele tasanditele." Siin peitub minu meelest suur tõde. Inimesed püüavad tänapäeval kõigest väest olla rikkad ja tuntud. Meie väärtushinnangud on pidevalt muutunud ja seda negatiivses suunas
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks
ole üldkehtiv. Aposteriori sünteet on üldkehtiv, ei ole paratamatu.Kogemu-sotsustused on alati sünteetilised. Matemaati-lised otsustused on kõik sünteetilised.Kanti põhiideeks on see,et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk.Metafüüsika peamise sisu moodustab aga aprioorse tunnetuse loomine, olgu siis kaemuse või mõistete abil, lõpuks ka aprioorsete sünteetiliste lausete loomine, ja nimelt filosoofilises tunnetuses.Kant toob oma põhiidee kaitseks näite võrduse ,,a" vahel. a=a , tervik on võrdne iseendaga, või a+b>a , s. t tervik on suurem oma osast. Ja ka neid lauseid, kuigi nad tuginevad puhastele mõistetele, lubatakse matemaatikas vaid seetõttu, et neid saab esitada kaemuses. Mina arvan et Kanti filosoofia on väga raskesti mõistetav. Kuid olen sellega nõus et iga inimese tunnetus võib erinev olla,kuna maailma nähakse erinevalt
Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega, vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt loomadest on inimesele omane iseäralik ,, avatus maailmale". Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel
Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film
mehhanism, mis muudaks olemasolevad ressursid (vaatamata nende rohkusele) tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Niisugune mehhanism on turg kui isereguleeruv süsteem. Kapitalistliku majandussüsteemi uurimist alustas Smith inimesest kui indiviidist. Ta leidis, et individualism on ühiskonnakorra alus, mis loob omanike sotsiaalse koosluse. Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta, et individualism põhjustaks ühiskonnas kaose. Oma filosoofilises teoses "Kõlbeliste tundmuste teooria" jõudis ta järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini kui seni: «Soov parandada oma elujärge, see iha, mis on küll üldiselt rahulik ja vaikne, tuleb meiega kaasa hällist ega jäta meid hetkekski kuni hauani.» Inimesed ei ole üldiselt oma elujärjega rahul. See rahulolematus ongi inimese sisemine tõukejõud, mis paneb tegutsema kasu saamise eesmärgil. Kasu jõud on ühiskondlik jõud, mis
[2] Hildegard Peplau definitsioon on mingil määral sarnane Hendersoni ja Nightningale omadega- nemad mõistsid inimest, kui isiksust, kellel on vajadused. Peplau jaoks oli inimene isik, kes on arenev organism, mis üritab vähendada ärevust, mida on põhjustanud vajadused. [3] Jean Watsoni definitsioon langeb samuti kokku eelneva kahe teoreetikuga. Inimene on väärtustatud isik, kelle eest tuleb hoolitseda, austada, rikastada, arusaada ja abistada. Üldine filosoofilises vaade inimesest on kui täielikult funktsioneeriv integreeritud isiksus. [4] Teiseks õenduse keskseks mõisteks on „tervis“. Nightingale teoorias kajastus osaliselt, et peale füüsilise tervise on inimesel ka vaimne pool ning sellepärast antakse õdedele kohustus lisaks keskkonnatingimuste parandamisele patsienti nõustada ja vajadusel rahustada. Inimesekäsitluse poole pealt kinnitas ta, et inimest vaadeldakse
füüsikast erinevaks teaduseks.Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi. Füüsika ajaloo ülevaade Antiikajast saadik on inimesed püüdnud aru saada aine käitumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi. Mõistatusi pakkus ka näiteks Maa kuju ning taevakehade, eriti Päikese ja Kuu käitumine. Pakuti mitmesuguseid teooriaid, mis tänapäeva vaatepunktist olid enamasti väärad. Teooriaid sõnastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud süstemaatilisele katselisele kontrollile. Antiikaja füüsikute seast paistis silma Archimedes, kes avastas mehaanikas ja hüdrostaatikas kvantitatiivseid seadusi, mis on aktsepteeritud ka tänapäeva füüsikas. 17. sajandi alguses sõnastas Galileo Galilei inertsiseaduse. Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", kus ta esitas kaks
Nightingale teoorias on õendustegevuse eesmärgiks edendada patsiendi tervist. Tehakse erinevaid tegevusi, kus luuakse patsiendile maksimaalselt hea olukorda [CITATION Aco193 l 1033] . 2.4. Inimene Jean Watson, Hildegard Peplau ja Virgina Henderson leiavad, et inimene on väärtustatud isik ehk individuaal ehk isiksus. Watson kirjeldab, et väärtustatud isiku eest tuleb kanda hoolt ja abistada. Teda tuleb austada, rikastada ning mõista. Watson kirjeldab ka, et üldises filosoofilises vaates on inimene kui täielikult funktsioneeriv integreeritud isiksus [CITATION a19 l 1033]. Peplau näeb inimest kui isikut. Ta on arenev organism, kus inimese vajadused põhjustavad ärevust ning mida isik vähendab [CITATION Aco19 l 1033]. Henderson kirjeldab inimest kui indiviidi, kellel on abi järele vajadus eesmärgiga saavutada tervis. Tema 3 teoorias tuleb ka välja, et inimene on individuaal, kes on suhtluses õdedega [CITATION
Tüdrukul on kaks venda, kes lähevad don Juani otsima, et talle kätte maksta. Kuna üks vendadest polnud don Juani varem näinud ja don Juan päästab tolle elu, siis too vend jääb talle tänuvõlglaseks teadmata, et too on tema suurim vaenlane. Teine vend tahab don Juani tappa aga esimene vend ei lase sellel juhtuda. Don Juan põgeneb. Stseen komtuuriga. Lõpuks don Juan hukkub, kukkudes kuristikku. 3. Voltaire kui isiksus ja võitleja omas ajas. Tema valgustuslikud ideed filosoofilises jutustuses ,,Mikromegas". 1694 1778. Luuletaja, näitekirjanik ja prosaist, 90köitelise teostekogu autor, oma ajastu väljapaistvaim filosoof, esimese entsüklopeedia artiklite autoreid. Tal oli loomulikku värsistamisoskust. Isa tahtis, et ta õpiks juurat, kuid ta jättis õpingud pooleli. Kõrgseltskonnas oli ta kui meelelahutaja, narr. Louis XV õukonnas Voltaire ei suuda varjata oma vaimset
- Selle argumendi järgi on meie võiduvõimalused palju suuremad, kui me panustame Jumala olemasolule. Tema olemasolul on tasuks ülisuur võit- igavene elu, aga kui kaotame, siis ei kaota me palju. GENEALOOGIA… - …kui argument Jumala olemasolu vastu - Genealoogia- tavatähenduses distsipliin, mis uurib sugulussidemeid, kuuluvust ja põlvnevust - Filosoofilises mõttes on genealoogia erinevate (moraalsete) fenomenide päritolu uurimine. - NIETZSCHE: Millist kasu tõi kristlik moraali-hüpotees? Andis inimesele absoluutse väärtuse, vastukaaluks väiksusele ja juhuslikkusele; jättis maailmale hoolimata kannatustest ja hädast täiuslikkuse karakteri, s.h vabadused; andis teamise absoluutsest väärtustest ja otsetee tähtsaima,
Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame. Tänapäeval on siiski paljud täiskasvanud adunud ja avalikult tunnistanud, et laps on ka neid olulusel määral kasvatanud. Nii oleme kõik vastastikuse kasvatuse objektid. Vanuse kasvades hakkame mõju avaldamist, eesmärkide taotlemist, vastutust ja kohustust vaid rohkem teadvustama ning see muudab tahtmatu kasvatuse eesmärgipäraseks kasvatuseks. Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias Kõige laiemalt mõistetakse kasvatust filosoofilises antropoloogias. Lühidalt võiks antropoloogiat nimeteda inimest käsitlevaks teaduseks. Antropoloogias ei ole tähelepanu suunatud mitte inimesele kui indiviidile, vaid ennekõike sellele, mis on oluline inimeses üldiselt. Mõned filosoofilise antropoloogia suuna pooldajad arvavad, et inimesele on omane selline kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks.
arutlusega ideaalriigi valitsejaklassist, õiglusest ja filosoofia erijoontest. Mitmed seosed tunduvad nüüdisaegsele lugejale meelevaldsed. Kui Platon nüüd hakkab arendama ideeõpetust, peab see filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid. Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline, et selle mõistmiseks tuleb kõrvale jätta ka kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangud. Ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. 2 See jaotus on argimõtlemises tuntud reserv, esmapilgul täiesti ilmne. Mis sügavust siin võib olla? Vastuse sellel annab Platon . Sest see tegelikkus, kus ma näen enda ees valget paberilehte, pilku tõstes lumist talvemaastikku, paari mändi ja suurt kivimaja; kus kuulen kaugelt liikluse müra; see meeltega tajutav tegelikkus ei ole Platoni järgi sügavaim, puhtaim olev. Meelte abil tunnetatava
loosungiteks. - Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. - Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. Suhe valgustusse - Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. - Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. - Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis.
.. Teie elusad rakud moodustuvad kooskõlas toiduga, mida te sööte. Rakud omakorda mõjutavad teie mõistust. Kui inimese rakud saavad oma toitu mädanenud ja haisvast söögist, milles domineerivad negatiivsed tendentsid, pole midagi imelikku, et inimese mõistus hakkab langema kurjuse kuristikku". Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat, liikuvat ja tervet isiksust, harmooniliselt arenenud isiksust nii filosoofilises kui ka füüsilises mõttes. Tänapäeval mõeldakse taimetoitlase all ainult inimest, kes tarvitab taimset toitu. Seda on kinnitanud näiteks Maurice Maeterlinck, kes ütles kunagi, Lihasöömin et härg tarbib ühe naela liha tootmiseks sada naela sööta. Professor Harper Cornellist tõendab, et inimesele terveks aastaks e on piisavalt kaloreid, mineraale ja vitamiine andva viljakogusega saab
j) Aphrodite - ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna. k) Hermes - jumalate kskjalg l) Hephaistos - tulejumal, jumalate sepp m) Dionysos - veinijumal 12.Mille poolest erines filosoofiline maailmaseletus mtoloogilisest? Too vlja kaks kummalegi iseloomulikku joont. v: Mtoloogilises maailmaseletuses on kogu maailmas toimuv jumalate poolt korraldatud ning maailm sai muutuda vaid nende tujude jrgi, mingeid kindlaid seadusi muutuste jaoks ei olnud. Filosoofilises maailmaseletuses pti jumalad tahaplaanile jtta ning mistusega seletada looduse ja hiskondlike nhtusi. 13.Millised teadused kujunesid Vana-Kreekas? Nimeta teadus, selle rajaja/esindaja ja too nide teaduse saavutustest. v: Matemaatika - esindajaks Pythagoras, hakati snastama teoreeme ja prooviti testada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates, haiguste phjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus
Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Harjumus on meie teine loomus. Loomus ise polegi midagi muud kui esimene harjumus nii nagu harjumus on teine loomus. Loomust sunnib tagant harjumus.
ilma suunatuseta absoluudile. "Kui ma elan sõja üle, jääb mulle ainult üks probleem: mida ma suudan mida pean ma inimestele ütlema?... Kuidas andma neile vaimset mõtet?" Saint Exupéry ei elanud sõda üle, ta ei pöördunud tagasi luurelennult 31. juulil 1944. Temast ei leitud mingit jälge. Selle, mis on tõeline inimsus, tegi Saint Exupéry kindlaks mitmel viisil. Lakkamatult tegeleb ta selle probleemiga oma (postuumselt avaldatud) filosoofilises valmis "Linn kõrbes". Kirjanik leidis tõelise inimsuse ühes lapses. Laps, kes "Väikeses printsis" täiskasvanute üle leebelt muigab, ei ole "laps" eluea mõttes. Sel lapsel on võime tajuda avatud südamega nähtamatut nähtavas ja pühkida minema kogu arvepidamise, seljataguse kindlustamise ning enese tähtsakstegemise kupatus niipea, kui armastusväärsus särama lööb. Äratada inimeses laps, sellega ühildub paradoksaalselt, kuid siiski järjekindlalt Saint Exupéry lemmikmõte, et
Üldmõisted, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nominalismi järgi asjadest sõltumatult. Mõisted isegi ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Asjad on mõistete alused. Nominalismi vastandiks oli realism. Vaid 22-aastasena rajas ta Melun'i oma kooli, mille peagi tõi Pariisile lähemale. Ta oli õpetamisel väga edukas, kuid peagi pidi ta halveneva tervise tõttu õpetamise pooleli jätma. Ta naasis oma endise õpetaja Williami juurde, kus võitis teda jälle filosoofilises debatis. Melunist kolis ta oma kooli peagi Pariisi, Seine'i jõe äärde. 1113. või 1114. aastal läks ta Laoni, et õppida Anselmi käe all teoloogiat. Anselm oli selle aja parim piiblitundja ja õpetlane. Abélard osutus taaskord väga edukaks. Ta suutis anda paremaid teoloogialoenguid kui tema õpetaja, seda eelnevalt õppimatagi. Abélard oli nüüd oma kuulsuse tipus. Aastal 1115 sai ta Notre- Dame'i kanoonikuks. Üks tema õpilastest oli tulevane paavst Coelestinus II
Ludwig Wittgensteinil on elukestev huvi religiooni vastu ning ta väitis, et vaatab iga probleemi usu seisukohast. Wittgensteini kirjutisi läbib neli põhiteemat: headus, väärtus, tähendust ja elu. Wittgenstein oli mures, kas ta on on moraalselt hea või lausa täiuslik. Samas oli ta ise gei. 1920. ja 1930. aastatel ründas ta oma loomingus "Traktaadis" väljenduva filosoofilise perfektsionismi vastu. Sellest tegi Wittgenstein järelduse et on "Loogilis- filosoofilises traktaadis" vigu teinud. 6 "Tõsikindlusest" Tema elu kahe viimase eluaasta märkmete kohta on välja antud "Tõsikindlusest" Ka see raamat on jagatud osadesse ja prargrahvidesse. Wittgensteini eesmärgiks on leida tõde ning ta filosofeerib sellest. Järjekordselt otsib autor mingile mõistele tähendust. Seekord on selleks lause ,,ma tean"
vähe. See teos käsitles mitmeid erinevaid valgustusaegseid probleeme ning tegi seda huvitaval ning kaasakiskuval, samuti märkamatul ning peidetud moel. Üks peamisi teost läbivaid teemasid on armastus. Ja kas polegi mitte just armastus see tähtsaim ja murettekitavaim probleem, mis vältab läbi terve inimkonna ajaloo? Zadig otsis armastust ja õpetas ka teisi armastama ning enamus tema probleemidest said alguse justnimelt armastusest. Kuid filosoofilises mõttes käsitles Voltaire armastust kõigest hoolimata positiivse nähtusena. Ta ei kaotanud sellesse kunagi usku, vastupidi,, ta võitles selle nimel olles valmis isegi surema ja see andis talle jõudu edasi võitlemiseks. Ning võitlus ei käinud mitte ainult tema enda armastatu eest. Siin tuleb jutuks teine armastusega seonduv teema selles jutustuses Zadig kohtles naisi jumalikult, neid kaitstes ning nende eest hoolitsedes. Kui ta kohtas oma teel naist, keda
Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis. Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke. Avaldas autobiograafiliste sugemetega päevikuvormis romaani "Iiveldus". Tegeles tõsiselt filosoofiaga. Silmapaistvaim teos ,,Olemine ja eimiski". Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad". Sai Nobeli kirjandusauhinna, mille tagasi lükkas. Suri kopsuhaigusesse. Eksistentsialismist on mõjutatud palju kirjanikke, nt Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco. · Luigi Pirandello (1867-1936) Itaalia näite- ja proosakirjanik, modernistliku draama alusepanija. Kirjutanud teoseid nagu: ,,Kadunud Mattia Pascal", ,,Vana jumal", ,,Üks, ei ühtki, tuhat tükki"
Näiteid. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on traditsioon nagu Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika, Lavoisier keemia, ehk ka Friedmani rahandus? Paradigma kui väärtuste, hoiakute maailmapildi kompleks. Paradigma osad: 1.seadused, tõekspidamised 2.väärtused 3. ... 4. ... 5. Paradigma kui musternäidis, -näide paradigma mõiste filosoofilises tähenduses. Näiteid. Näiteks kõik füüsikud alustavad ühesuguste näidiste selgeksõppimisega. Nende protsessi edenedes hakkavad nende sümboliüldistusi üha enam illustreerima erinevad musternäited. ... 6. Sõnatu/vaikiva teadmise koht Kuhni teaduskäsituses (peamiselt Postscriptumi alusel). Näiteid. Et kui on mingi stiimul, mis viib teatud aistinguni, siis selle stiiumuli tunneme ära teooria vahendusel
Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Kirjandus Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa
Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades. Eesti teatriloo üks tähtlavastusi on Toominga lavastatud ,,Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare romaani dramatiseeringu tegi lavastaja näpunäidete järgi O. Tooming. Oma lavastuses toonitas JT inimeste ahnuse ja omakspüüdlikkuse teemat. Väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsionaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. ,,Põrgupõhja" manas vaataja ette lavaruumis asetseva mikromaailma, mis Jürka ja Kaval-Antsu jõukatsumiste-mängus omanikku muutis ja lavastuse lõpus kui maa peal õndsaks saamise võimalus oli ilmsiks saanud, oma lõpu leidis. 11. Nimetage Jaan Toominga suurlavastusi 1970. aastatest, kirjeldage kaht lavastust. Mille poolest
hermeneutika vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus (kr. k seletus- või tõlgenduskunst). Tänapäeval mõistetakse hermeneutikat kaheti. 1. Tekstide tõlgendamise teooriana ja ühtlasi humanitaarteaduse meetodina. 2. Filosoofilise õpetusena. Kummagi arusaama pooldajad tuginevad ühtedele ja samadele klassikutele, peamiselt Schleiermacherile ja Diltheyle. analüütiline filosoofia suundumus, mille järgi filosoofiline tegevus seisneb põhiliselt filosoofilises analüüsis. Viimase tulemusel kaovad traditsioonilised filosoofia probleemid, sest nende allikas oli puudulikust analüüsist tulenev mõistete ebamäärasus. Analüütiline filosoofia süstematiseerus loogilise positivismi raames. monism Materialistlik monism - kõik olemasolev on mateeria. Universumi põhiolluseks on mateeria - aine ja energia. Tegelikkusest saame teavet materiaalseid objekte ja nähtusi mõõtes. Pole oluline, mis on teadvus, see lähtub mateeriast (ilmselt ajust)
Ma arvan, et sellest ajast, kui Tammsaare oma matsist ja vurlest kõneles, on tänapäevaga võrreldes palju asju muutunud. Eks ikka saab tänapäeval ka öelda et näe kus mats ja näe kus vurle, aga tänapäeva inimesed on kõik harjunud elama mugavamat elu, isegi siis kui ta maal elab ja oma trsditsioonidest kinni peab. Tänapäeval on ka haridusel suur osatähtsus meie elul, ning see tagab ehk matslikuse kadumise. 9. ,,Tõe ja õiguse" I köidet võib filosoofilises planis v õtta kui inimese v õitlust maaga. Andres tahtis luua ideaalse Vargam äe, kuid teose lõpus pole ta oma eesmärki saavutanud, lapsed ei taha tema t ööd jätkata ning ta ei ela paremini kui Pearu, kes on kogu elu muretult m ööda saatnud. Kumb elas õigemini Sinu arvates, kas Andres v õi Pearu ? Miks ? Mida võib öelda inimese pingutuste kohta kuhugi elus jõuda ? Kas polegi vaja pingutada ?
Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. 4.4 Richard Rotry Rorty sündis 1931. aastal New Yorgis vasakpoolsete intellektuaalide peres, astus juba 15- aastaselt Chicago ülikooli, mis on olnud USA-s konservatiivse humanismi kants, ja tegi 1960. aastatel karjääri analüütilise vaimufilosoofina. Hiljemalt 1970-ndate keskpaiku pettus ta tehnilises filosoofilises analüüsis. Rorty läbimurdeteoseks sai "Filosoofia ja looduse peegel" (1979), mis üritas näidata, kuidas uus-aegse filosoofia püüd leida tõsikindla teadmise kriteeriume on ummikusse jooksnud ning selles olevat süüdi metafoor, nagu peegeldaks inimese sisemaailm, teadmised või keel välismaailma, loodust või reaalsust. Tema pragmatismiversioon jätkas seda humanistlikku traditsiooni, mis metafüüsikale ja skolastikale vastandudes ulatub tagasi Montaigne'i, Cicero ja antiiksofistideni
,,Kujutlusvõime" ehk loovus on inimese jumaliku olemuse väljendusviis. Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegi romantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega. Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunsti loomingus. Blake suhtus põlgusega ametlikesse kunstiinstitutsioonidesse. 1772-1779 õppis ta J. Basire käe all vasegraveerimist. Kaks aastat pärast õpingute algust saatis Basire Blake'i Westminster Abbey'sse ja vanadesse Londoni kirikutesse tegema jooniseid gravüüride jaoks. Sel ajal tärkas Blake'is armastus gooti kunsti vastu. 1779. a astus ta Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal konflikt akadeemia
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Immanuel Kant Essee Tallinn 2006 Immanuel Kant I. Kant sündis 1724 Saksamaal, Köningsbergis käsitööliste perekonnas. 1745 lõpetas Köningsbergi ülikooli, 1747 – 54 oli koduõpetaja, 1755 – 70 oli Köningsbergi ülikooli eradotsent ja 1770 – 96 porfessor, 1786 ja 1788 ka rektor. Kanti filosoofilises tegevuses eristatakse nn kriikaeelset (1770. a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimise kohta („Allgemeine Naturgeschite und Theorie del Himmels“, 1775) ja tõestas, et tõusulaine hõõrdumise tagajärjel väheneb Maa pöörlemiskiirus. Neil uurimustel oli filosoofia seisukohalt oluline tähtsus, sest neis sisaldub looduse arenemise printsiip
Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene.Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks
Kuid abordi ebaeetilisust ei põhjendatud. Säärast skeemi esines olulisel määral, nt: „Aborditegija hoiab eemale vastutusest...“ (eeldus: loode on moraaliagent, kelle suhtes peab olema vastutus). Mõnigi autor käsitles moraali justkui „taevast antuna“, mõistmata, et antud essees olete just Teie ülim instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt. inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade perekonda kuulub ka „elu pühaduse“ fetišeerimine (ilmaliku inimese jaoks on pühadus kahtlase sisuga termin). Varjatud eelduste puhul kasutatakse sageli retoorilist väljenduslaadi: „on ju nii, et...“, retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et..
midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamiselt Fausti ja Margarete looga. Ilmne on seal Fausti mässumeelsus, rahuldamatus ning ihalus tungida looduse ja vaimu saladustesse. Olles „Alg-Fausti“ käsikirja
tervendab keha ja vaimu. Taoistid usuvad, et inimese kehas paiknevad mitmed nähtamatud kanalid, kus voolab qi. Traditsioonilises hiina meditsiinis püütakse taastada inimese sisemist hormooniat, nii, et energia saaks vabalt voolata see on hea tervise eelduseks. Surematud Yin ja yangi tasakaalustamine dao'd järgides ja vastavaid tehnikaid kasutades, saavutamaks tervist ja heaolu, on juba iseenesest head asjad, kuid neil on veel kaugem eesmärk surematus. Filosoofilises taoismis on surematus idee: inimene, kes saavutab vaimse tasakaalu, jõuab tasandile, mis paikneb maistest ja materiaalsetest asjadest kõrgemal, ja muutub seeläbi surematuks kontseptuaalsel viisil. Kuid religioosne taoism on välja arenenud terve mütoloogia koos taeva ja surematutega ning dao järgijad loodavad pärast surma nende jumalatega ühineda. Paljude hiinalste jaoks on surematud need, keda austatakse ja kelle poole pöördutakse abi saamiseks raskuste korral
annaabi.ee 
