Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale
Ma ei tea seda, ent ma ei karda: sest minu suhe nendega on nii puhas, et me püsime koos lihtsa hingesuguluse läbi, ja et mu elu geenius on seega ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me
Kuidas seda saavutada, selle üle arutleb psühholoog Ene Raudla. Mõtte sellel teemal kirjutada andis mulle üks hiljuti kuuldud raadiosaade. Meelde jäi mõte: "Õnnelik inimene võib muuta õnnelikuks oma lähikondsed. Ühe inimese õnnetunne võib mõjutada paljude teda ümbritsevate inimeste emotsionaalset seisundit." Siis tuli mul meelde, et aastaid tagasi olin ma õnne teemasse isegi püüdnud teoreetiliselt süveneda. Ju siis sellepärast, et endal ikka midagi hinges kripeldamas. Nüüd on sellest aastaid möödas ja ma võin häbitundeta öelda, et olen õnnelik. Seda sellest hetkest, kui ma otsustasin olla õnnelik. Ühest hetkest alates mõistsin, et elu tuleb võtta kui võimalust. Olen kogenud läbi meditatsioonide ja kognitiivsete treeningute, et saame oma aju seadistada kogema maailma nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele
Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks mõista kõiki maailmas toimuvaid seaduspärasusi.Minu jaoks on ainsaks jõuks lisaks loodusele,mille vastu inimene ei saa,ema armastus,sest selles väljendub eneseohverdus ja turvalisus ning see on iga inimese elu kujunemisel üheks tähtsaimaks komponendiks. Luuletus "Loojang" Antud poeemis kujutatakse päikeseloojangu erinevaid nüansse.Ilmselt on tegemist suvega,sest autor on nii elavalt suutnud kogu loojumisprotsessi kirjeldada.See luuletus tundub mulle justkui mingisuguse muusikateosena ,kus algav päikesepunetus kulmineerub kõige ilusaima vaatepildiga,lõppedes aga saab ainult nukraks
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib
Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine..
enda keha müüma (pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed). Ta oli küll harimatu, kuid siiski väga sügavahingeline. Dostojevski on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Minu arust kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene ning ka väga abivalmis. Raskolnikov läks kahjuks välja sellise julma teoni, et ta mõrvas liigasuvõtja vananaise ja saatuse tahtel ka tema õe. Teose käigus selgus siiski tõsiasi, et Raskolnikov ei suuda pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Ta peitis saadud varanduse ära, aga sellele järele ta ei läinud enam kunagi. Peategelane elas pidevas paljastamiskartuses ja kahtluses - ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast
Kõik kommentaarid